Obsah (4)

§ 48§ 50§ 223§ 11

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tan

). Täitemenetluse lõpetamist jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu reguleerib

§ 48

¹. Kui kaebaja soovib saavutada, et kohtutäitur tema avalduse sisuliselt läbi vaataks, tuleb tal tasuda 15eurone tasu kohtutäiturile. Kohtutäitur vaatab võlgniku avalduse läbi 30 päeva jooksul avalduse saamisest arvates ja teeb läbivaatamisest arvates 7 päeva jooksul otsuse täitemenetluse lõpetamiseks või teavitab menetlusosalisi täitemenetluse jätkamisest otsust tegemata (

§ 50¹ lg 3).

Kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust

§ 48

¹ lg 1 alusel, teavitab kohtutäitur võlgnikku tema õigusest esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu

§ 223

¹ alusel (

§ 50¹ lg 4).

Kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses.

§ 11

lg 1 p 7 kohaselt on maakohtu pädevuses muude lahendite tegemine

-s ettenähtud juhtudel.

§ 11

lg-st 2 tulenevalt alluvad

§ 11

lg-s 1 nimetatud asjad erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Seega saab kaebaja kaitsta oma õigusi, esitades

-s sätestatud korras kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, ning kui kohtutäitur täitemenetlust ei lõpeta, saab kaebaja esitada avalduse täitemenetluse lõpetamiseks maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub. Seega ei ole kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuses. 2) Kui kaebaja tahe oli kaebuse esitamisel suunatud ka sellele, et kohtutäitur vastaks tema kirjalikele pöördumistele, siis ka sellise kaebuse läbivaatamine ei oleks halduskohtu pädevuses. Kaebaja pöördus kohtutäituri poole konkreetse täiteasjaga nr 194/2014/815 seoses. Seega oli kaebaja pöördumiste sisuline mõte, et saada teavet, kuidas lõpetada täiteasi nr 194/2014/815, kuna nõue on aegunud. Võimalik vaidlustatud tegevus puudutab kohtutäituri tegevust konkreetse täiteasja menetlemisel. Vastavalt kohtupraktikale on konkreetse täiteasjaga seoses kohtutäiturile esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele vastamata jätmisest tulenevate vaidluste lahendamine maakohtu pädevuses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X.X. esitas 08.09.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.09.
2. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt haldab ja lahendab halduskohus probleeme, mis on seotud haldusorganiga, kelleks võib olla ka kohtutäitur. Kaebaja palub võimaldada talle esindaja ja vabastada ta riigilõivust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja riigi õigusabi taotluse osas (I) ja seejärel kaebaja määruskaebuse osas (II). I
4. Kaebaja palub anda talle esindaja. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja eeltoodud taotlust taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.
5. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i
6. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud hulgaliselt kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse 2 halduskohtule, ka määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud kohtule arusaadava määruskaebuse. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. II
8. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.09.
9. a määruse peale, millega tagastati kaebus, tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 alusel. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Kaebaja ei vaidle määruskaebuses vastu halduskohtu hinnangule, et kaebuses toodud võla registreerimisnumber on täiteasja (täitetoimiku) number ning kaebaja eesmärgiks on, et kohtutäitur ei nõuaks sisse võlga nr 194/2014/
10. Halduskohus selgitas kokkuvõtvalt, et lahendite tegemine

-is ettenähtud juhtudel on maakohtu pädevuses. Seega leidis halduskohus põhjendatult, et kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.09.

1. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.
2. Kaebaja palub määruskaebuses vabastada ta riigilõivust. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba ja kaebajal puudub vajadus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuda. Ringkonnakohus jätab kaebaja eeltoodud taotluse tähelepanuta. (allkirjastatud digitaalselt) 3