← Eesti

3-24-1082/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar, Einar Vene

  1. mai 2025, Tartu 3-24-1082 X.X.-i kaebus Tartu Vangla
  2. märtsi
  3. a käskkirja nr 2-24/1-3/233 ja
  4. aprilli
  5. a vaideotsuse nr 1-11/24/86-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  6. märtsi
  7. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja – X.X. RESOLUTSIOON
  8. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  9. märtsi
  10. a määrus muutmata.
  11. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Tartu Vangla tunnistas
  13. märtsi
  14. a käskkirjaga nr 2-24/1-3/233 X.X.-i süüdi vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks noomituse. Kaebaja esitas käskkirja peale vaide. Tartu Vangla jättis
  15. aprilli
  16. a vaideotsusega vaide rahuldamata.
  17. X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
  18. märtsi
  19. a käskkirja ja
  20. aprilli
  21. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
  22. Tartu Halduskohus jättis
  23. märtsi
  24. a määrusega rahuldamata taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas kaebuselt tasuma riigilõivu 20 eurot kolme päeva jooksul arvates määruse jõustumisest.
  25. Tartu Ringkonnakohus tagastas
  26. märtsi
  27. a määrusega määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  28. märtsi
  29. a määruse peale. Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse kätte
  30. märtsil
  31. Tartu Halduskohus tagastas
  32. märtsi
  33. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja jättis kohtu poolt määratud tähtaja jooksul riigilõivu tasumata. Halduskohus selgitas, et kaebajale
  34. märtsi
  35. a määrusega määratud riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas kulgema
  36. märtsil 2025 ning riigilõiv tuli tasuda hiljemalt
  37. märtsil
  38. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  39. X.X. esitas halduskohtu
  40. märtsi
  41. a määruse peale määruskaebuse. Ühtlasi taotleb X.X. riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses ja riigilõivu tasumisest vabastamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  42. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  43. Määruskaebemenetluses vaidlustatud Tartu Halduskohtu
  44. märtsi
  45. a määruse kohaselt tagastas halduskohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja jättis riigilõivu halduskohtu määratud tähtajaks tasumata. Vaidlustatud määrusele eelnevalt jättis halduskohus esmalt
  46. märtsi
  47. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu 20 euro tasumiseks tähtaja. Halduskohus selgitas, et kui kaebaja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtaja jooksul tasumata, tagastab kohus kaebuse. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud halduskohtu määratud tähtajaks puudust, siis tagastas halduskohus kaebuse põhjendatult, sest kohus ei saa menetleda kaebust, mille esitamisel on nõutud riigilõiv tasumata. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  48. märtsi
  49. a määruse peale rahuldamata.
  50. X.X. taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. X.X. on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad taotlused ning põhjendused. Taotleja ei esitanud ringkonnakohtule asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et ta ei ole võimeline enda õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotleja eelnevalt esitanud kohtutele hulgaliselt kaebusi, mistõttu ei ole taotleja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Eeltooduga on tõendatud, et taotleja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eelnevat arvestades jääb X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (RÕS § 7 lg 1 p 1). 2
  51. Kuna määruskaebuse esitamine on haldusasjades riigilõivuvaba, jätab ringkonnakohus X.X.-i taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks tähelepanuta. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.