Obsah (7)

§ 152§ 43§ 165§ 158§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-24-803 Otsuse kuupäev 12. märts 2025 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X kaebus Tartu linnas Vabriku tn 10 asuva katast

) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna Maksu- ja Tolliamet on maksuteate kehtetuks tunnistanud. Maksuteate alusel tasutud maksusumma on kaebaja ettemaksukontole tagastatud. Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (

§ 152lg 2).

11. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (

§ 43lg 1 p 2).

Maa maksustamishinna määramine 5

1. Kohtu hinnangul on maa maksustamishinna määramine käsitletav eelhaldusaktina. Erinevused varasema ja praeguse regulatsiooni vahel ei ole sisulise tähtsusega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 kohaselt on eelhaldusakti olemuslikuks tunnuseks, et sellega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Just seda tegi Maa- ja Ruumiamet maa maksustamishinna määramisel. Tegemist on üksikjuhtumi reguleerimisega, kuna maksustamishind määrati konkreetsele katastriüksusele. Maksustamishinna määramisest eraldi võetuna ei tekkinud kaebajale mingeid kohustusi, kuid eelhaldusakti alusel need ei tekigi. Samas oli Maa- ja Ruumiameti määratud maa maksustamishind Maksu- ja Tolliametile maamaksu suuruse määramisel siduv. Määravat tähtsust ei ole sellel, et maa maksustamishinna määras automaatne infosüsteem (Riigikohtu 28.09.2023.a otsus asjas 3-21-979 p 38-41).
2. Kohtu hinnangul on Vabriku tn 10 maa maksustamishind määratud õiguspäraselt. Kohus nõustub Maa- ja Ruumiameti põhjendustega (dtl 38-43, kokkuvõte otsuse punktis 8) ning

§ 165lg 2 ja § 169 lg 1 alusel ei korda neid otsuses täies ulatuses.

Kohus kordab lühidalt, et Vabriku tn 10 katastriüksus paikneb Vaksali asumis, kus määruse § 10 lg 1 p 2 alusel on ette nähtud ehitusõiguse mõju arvestamine (ehitusõiguse rühm) ning kus ehitusõiguse pindala ruutmeetri väärtus on sätestatud määruse § 12 lg 2 punktis 2.

1. Ehitusõiguse pindala on määruse § 10 lg 2 p 1 põhjal määratud kehtiva detailplaneeringu alusel ning on arvutatud määruse § 10 lg 4 p 2 sätestatud korras. Rakendatud on määruse § 12 lg 3 ette nähtud väärtust vähendavat kohandust.
2. Kohus märgib, et planeerimist või ehitamist reguleerivate õigusnormide alusel antud ehitusõigus juba hõlmab endas ehitamist mõjutada võivate asjaolude mõju, s.h katastriüksuse paiknemist miljööväärtuslikul alal. Ehitusõiguse andmisel on kõik seda mõjutavad asjaolud vastavas haldusmenetluses (näiteks detailplaneeringu ja ehitusloa menetluses) suure põhjalikkusega läbi kaalutud. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist saavad taotleda Vabriku tn 10 katastriüksuse kaasomanikud (korteriomanikud), kui see on nende huvides ja nad peavad seda vajalikuks.
3. Kaebaja ei väida, et Maa- ja Ruumiamet on eksinud määruse normide kohaldamisel. Sel juhul on kaebuse rahuldamine võimalik üksnes juhul, kui kohus tunnistab mõne määruse sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab kohaldamata (

§ 158lg 4).

Kohus selleks alust ei näe. Seadusandjal on maksude korraldamisel avar kaalutlusruum. Õiguskantsler on selgitanud, et maamaksuseaduses on ette nähtud kaitsemehhanism kaitsmaks inimesi maamaksu ootamatu ja hüppelise suurenemise eest ning maksumäära põhiseaduslikkuse järelevalve korras vaidlustamine võib kõne alla tulla juhul, kui maksmisele kuuluv summa oleks nii suur, et sunniks inimest näiteks kodu müüma

1. Samuti on õiguskantsler selgitanud, et maa hindamise metoodikat ei ole alust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks põhjendusel, et määruse § 10 lg 1 sätestatud asumites rakendatakse ehitusõiguse mudelit ning määrus näeb ette maa ruutmeetri väärtuse vastavates asumites. Määrus vastab volitusnormile. Ministril on maa hindamise metoodika valimisel avar kaalumisruum. Valikud ei tohi olla meelevaldsed, kuid kehtestatud metoodikat ei ole põhjust meelevaldseks pidada. MHS § 43 lõikes 2 on sätestatud maa väärtust mõjutavad tegurid - selle asukoht, kasutus, taristu, pindala, maa kvaliteet, ehitusõigus ja maale seatud piirangud - kuid seadus jätab lahtiseks, mil määral või mis ulatuses tuleb neid tegureid arvesse võtta. Ühe või 2 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-11/Maamaksu%20suurenemine.pdf 6 teise teguri mõju maa hinna kujunemisele selgub tehinguandmete analüüsi käigus ja sõltub ka maa liigist. Asumi käsitamine ühtse piirkonnana on lubatav. See, kui osade kruntide maksustamishind määratakse ehitusõiguse alusel ja osade kruntide puhul lähtutakse ehitusmaa mudelist, ei ole põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine. Üksikobjekti hindamise ning korralise hindamise tulemused võivad olla erinevad
2. Kohus nõustub eeltoodud seisukohtadega. Lisaks tuleb rõhutada, et kaebaja maksukoormus vaidluse all oleva Vabriku tn 10 katastriüksuse eest on
3. aastal võrreldes
4. aastaga tõusnud 5 euro võrra. Kaebaja ei saa praeguses vaidluses tugineda sellele, kas ja millises ulatuses võib tema maksukohustus maamaksu tasumisel muutuda tulevikus.
5. Eeltoodud põhjendustel on Vabriku tn 10 maa maksustamishind määratud õiguspäraselt ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab rahuldamata Tartu linnas Vabriku tn 10 asuva katastriüksuse maa maksustamishinna määramise tühistamise nõude. Maksuteade nr 2024469499
6. Kohus jätab Maksu- ja Tolliameti 16.09.2024.a maksuteate nr 2024469499 tühistamise nõude rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud, et maksusumma arvutamisel või määramisel oleks kõrvale kaldutud õigusnormide nõuetest. See, kas maksuteate lisas 2 kasutatakse väljendit „kaitsemehhanism“ või „MaaMS § 81 sätestatud maamaksu tõusu piirmäär“, ei saa eraldiseisvalt kaebaja õigusi rikkuda. See ei oma mingit mõju maksuteatega määratud maksusumma suurusele. Kaebaja kinnitas, et maksuteates nr 2024469499 on kaitsemehhanism õiguspäraselt arvesse võetud ja selles vaidlust enam ei ole (dtl 23). Maksuteate tühistamiseks ei anna alust see, kui kaebaja on varem vaidlustanud maamaksuteateid ja saavutanud edu. Vaidlus selle üle, mis põhjustel tekkisid maksuteates nr 2024378620 arvutusvead, ei ole pärast selle maksuteate tühistamise nõude menetluse lõpetamist lubatav. Menetluskulud. Selgitused 18.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab

§ 109lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

19.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-11/Maa%20hindamise%20metoodika%20p %C3%B5hiseadusp%C3%A4rasus.pdf 7