Obsah (4)

§ 37§ 108§ 52§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Kaire Pikamäe, Einar Vene 15. oktoober 2025, Tartu 3-21-1651 Haldu

) § 37 lg 2 p 5 järgi heastama olukord kaebaja kinnistu jaoks seoses heki ja piiripostide omavolilise eemaldamisega, taastades endise olukorra (või taastada see litsentseeritud maamõõtmise järgi) või kohustada linnavalitsust samasisulise ettekirjutuse tegemiseks Xxx kinnistu omanikule (tl 11, kd I).

§ 37

lg 2 p 5 järgi võib kaebusega nõuda haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus). Käesolevas asjas on vaidlustatud haldusaktiks Rakvere Linnavalitsuse

1. märtsi
2. a ehitusluba nr 1912271/
3. Halduskohus on selle haldusakti tühistanud, nii et iseenesest oleks haldusakti tagajärgede kõrvaldamise nõue ehk heastamisnõue võimalik.

§ 37

lg 2 p 5 sõnastusest tulenevalt saab nõuda aga üksnes konkreetse haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Ehitusloa kontekstis tähendab see, et ehitusloa tühistamise korral saab isik nõuda üksnes selliste õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist, mis järgnesid toimingutele või tegevusele, milleks andis õiguse ehitusluba. Heastamisnõude raames ei saa nõuda selliste toimingute tagajärgede kõrvaldamist, mille aluseks ei olnud ehitusluba. 9.

1. Vaidlustatud
2. märtsi
3. a ehitusloaga anti õigus 121 ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga majandushoone ehitamiseks (laiendamiseks) (tl 41-42p, kd I). Selle ehitusloaga ei antud kaebaja naabritele õigust heki ega piiripostide eemaldamiseks ning ei nähtu ka, et selline tegevus oleks olnud vajalik ehitusloaga antud hoone ehitamise õiguse realiseerimiseks (nt et postid või hekk oleksid jäänud hoone laienduse alla ja et nende eemaldamine oli vajalik seetõttu). 4 Seega ei antud vaidlusaluse ehitusloaga kolmandatele isikutele õigust heki ja piiripostide eemaldamiseks. Vastavalt ei ole heki ja piiripostide eemaldamine käsitatav vaidlusaluse ehitusloa õigusvastaste tagajärgedena, mille kõrvaldamist saab isik

§ 37lg 2 p 5 alusel halduskohtus nõuda.

Heki ja piiripostide eemaldamine oli kolmandate isikute tegevus, milleks ei andnud neile õigust vaidlustatud ehitusluba. Heastamisnõue tuleb jätta sel põhjusel rahuldamata. 9.

1. Kuna heastamisnõuet ei ole võimalik rahuldada seetõttu, et heki ja piiripostide eemaldamine polnud ehitusloa tagajärg, ei ole apellatsioonimenetluses vajalik lahendada küsimusi selle kohta, kelle maal asusid hekk ja piiripostid või kuidas kulgeb naabritevaheline piir. Tegemist on vaidlusega eraõiguslike isikute – kaebaja ja kolmandate isikute – vahel ning seega eraõigusliku vaidlusega. Kaebajal ja kolmandatel isikutel on võimalik need küsimused lahendada omavahel. Kui lahenduseni ei jõuta, saavad nad pöörduda eraõigussuhetest tulenevaid kohtuasju lahendavasse kohtusse ehk maakohtusse. Samal põhjusel ei ole vajalik käsitada ka muid kaebaja apellatsioonkaebuse väiteid, mis seonduvad heki ja piiripostide eemaldamisega. 9.
2. Ringkonnakohus märgib siinkohal ka seda, et kuna halduskohtu otsusega on ehitusluba tühistatud ja selles osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud, siis ei oma tähtsust enam see, kas ehitusloaga ja selle osaks oleva geodeetilise asendiplaaniga oli kavandatav hoone paigutatud õigesse asukohta või mitte. Tühistamisel muutub haldusakt tagasiulatuvalt kehtetuks, seda ei ole nagu kunagi olemas olnudki ning selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik enam tugineda (RKHKo 3-3-1-44-14, p 10). Seega juhul, kui linnavalitsus peaks uuesti samasisulise ehitusloa väljastamist kaaluma, tuleb hoone täpse asukoha küsimus uuesti lahendada ning kaasata menetlusse ka kaebaja, kellel on võimalik esitada omapoolseid seisukohti. 9.
3. Kuna ringkonnakohus ei võta seisukohta kaebaja ja kolmandate isikute vahelise piiri kulgemise ning heki ja piiripostide omandiõiguse küsimuses, siis tuleb selles osas muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need ülaltoodud ringkonnakohtu põhjendustega heastamiskaebuse rahuldamata jätmise kohta. Teisisõnu jätab ringkonnakohus halduskohtu otsusest välja põhjendused, mida on võimalik mõista nii, et halduskohus nõustus vastustajaga, et hekk ja aiapostid asusid kolmandate isikute kinnistul (vt eeskätt halduskohtu otsuse p 26). 9.
4. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid seonduvad samuti piiri asukoha küsimusega. Kuna eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus seda küsimust ei lahenda, ei ole need tõendid asjassepuutuvad ning ringkonnakohus tagastab need tõendid kaebajale. Kaebajal on võimalik kasutada neid tõendeid vaidluses kolmandate isikutega piiri asukoha üle.
5. Kaebaja apellatsioonkaebuses tuuakse välja erinevaid põhjendusi selle kohta, miks on vaidlusalune
6. märtsi
7. a ehitusluba õigusvastane. Ringkonnakohus selgitab, et ehitusluba on halduskohtu poolt juba tühistatud. Kuna ehitusluba on juba tühistatud, selles osas pole halduskohtu otsust vaidlustatud ning järelikult jääb halduskohtu otsus selles osas jõusse, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik kõigi nende kaebaja väidete üksikasjalik käsitlemine. Halduskohtumenetluses on tunnustatud lähenemine, et kui tuvastatud on juba haldusakti õigusvastasus mingis aspektis, mis on niivõrd kaalukas, et tingib haldusakti tühistamise, siis ei pea kohus analüüsima kõiki ülejäänud kaebaja põhjendusi, miks kaebaja arvates haldusakt veel õigusvastane on. Haldusakt tühistatakse sellisel juhul niikuinii ning ebamõistlik oleks raisata ressurssi selliste küsimuste 5 lahendamisele, mis enam eraldivõetuna kaebuse rahuldamise seisukohast tähtsust ei oma. Kui tühistatud haldusakti asemel otsustab haldusorgan välja anda samas küsimuses uue haldusakti, saab isik selle haldusakti andmise menetluses väljendada ka neid seisukohti, mida kohus ei käsitlenud. Seetõttu ringkonnakohus kõiki kaebaja poolt väljatoodud põhjendusi seoses ehitusloa õigusvastasusega ei käsitle.
8. Kaebaja heidab vastustajale ette ka ehitusjärelevalve teostamata jätmist. Täpsemalt oli linnavalitsus keeldunud enda
9. juuli
10. a kirjaga järelevalvemenetluse algatamisest seoses kaebaja naaberkinnistul toimuva ehitustegevusega (tl 49 – 50). Ringkonnakohtu hinnangul on ka selles küsimuses kaebaja õigused taastatud ehitusloa tühistamisega halduskohtu poolt. Olukorras, kus ehitusluba on juba kohtu poolt tühistatud, ei saa kaebaja õigusi rikkuda eraldiseisvalt haldusorgani keeldumine ehitusjärelevalve teostamisest selle ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse üle. Isegi kui linnavalitsuse põhjendused võisid olla ehitusjärelevalvest keeldumisel õigusvastased, ei saa see enam kaebaja õigusi rikkuda, sest ehitustegevus kaebaja naaberkinnistul on tänu ehitusloa tühistamisele käesoleval hetkel nagunii välistatud.
11. Kaebaja väidab, et tal tekkis kokkuvõttes mittevaraline kahju. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 järgi võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda muuhulgas kodu ja eraelu puutumatuse rikkumise korral. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega, et isegi kui möönda kaebaja puhul selliste hüvede riivet, siis ei olnud see põhjustatud linnavalitsuse poolt ehitusloa väljastamisest, vaid eeskätt kolmandate isikute tegevusest, mis ei tuginenud ehitusloale (heki ja piiripostide eemaldamine). Seetõttu ei saa sellist hüvitist välja mõista vastustajalt. Kaebajal on võimalik kaaluda sellise hüvitise nõudmist kolmandatelt isikutelt. II Kolmandate isikute apellatsioonkaebus
12. Kolmandate isikute apellatsioonkaebuses esitatakse uus ja iseseisev nõue – et XXXa kohustataks kompenseerima kulud, mida tuleks neil kanda Xxx kõrvalhoone ehitisregistrisse kandmisega (riigilõivu ning ehitusprojekti maksumus). Ringkonnakohus selgitab, et kolmandad isikud ei saa selliseid nõudeid halduskohtumenetluses apellatsioonimenetluse staadiumis esitada. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 182 lg 3 järgi ei saa apellatsioonimenetluses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et kolmandad isikud vastustaja poolel ei saa esitada ka esimeses kohtuastmes iseseisvaid nõudeid vastustaja suhtes. Nõudeid saab halduskohtumenetluses esitada üksnes kaebusega (

§ 37

lg 2), ning kuna kolmandad isikud ei ole kaebajaks, ei saa nad esitada iseseisvaid nõudeid vastustaja suhtes. Samuti selgitab ringkonnakohus, et RVastS § 6 lg-st 3 tulenevalt saab kohustamisnõude haldusorgani vastu esitada halduskohtumenetluses üksnes siis, kui isik on eelnevalt taotlenud seda haldusorganilt endalt. Seega tuleks kaebajatel sellise nõudega pöörduda kõigepealt haldusorgani poole. 13. Samuti leitakse kolmandate isikute apellatsioonkaebuses, et kaebajalt tuleks nende kasuks välja mõista kogu menetluskulu, mida nad halduskohtus kandsid. 6 Ringkonnakohus selle lähenemisega ei nõustu. Kaebaja saavutas halduskohtus enda põhilise nõude - tühistamisnõude - rahuldamise.

§ 108

lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega ning sama paragrahvi lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Seega kuivõrd ehitusluba oli kolmandate isikute suhtes soodustav haldusakt (andis neile õiguse ehitada), olid nad kohtuvaidluses samal poolel vastustajaga. Ning kuna kaebus rahuldati osaliselt, jättis halduskohus põhjendatult kaebajalt kolmandate isikute kasuks osa menetluskulust välja mõistmata. Ringkonnakohtu hinnangul on välja mõistmata jäetud osa menetluskuludest proportsionaalne kaebuse rahuldatud osaga, kuivõrd rahuldati ilmselgelt kõige kaalukam kaebaja nõuetest ja vastavalt tuli ka suurem osa kolmandate isikute menetluskuludest jätta nende endi kanda.

1. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et halduskohtumenetluses ei ole kolmandatel isikutel kohustust kasutada advokaadi abi. Kolmandad isikud valisid siiski enda esindaja advokaadibüroost Leadell Pilv ning tasusid advokaadile kokku 6577,05 eurot. Selline käitumine oli kolmandate isikute endi vaba valik ning nad ei saa nõuda nende menetluskulude täielikku hüvitamist olukorras, kus kaebus on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. III Vastustaja vastuapellatsioonkaebus
2. Vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud dokument on pealkirjastatud üheaegselt vastuapellatsioonkaebusena ning vastusena apellatsioonkaebustele. Sellest dokumendist on võimalik välja lugeda, et linnavalitsus ei nõustu halduskohtu põhjendustega osas, milles kaebus osaliselt rahuldati, ning et linnavalitsuse arvates oleks seetõttu tulnud vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulu 15 eurot jätta kaebaja enda kanda. Linnavalitsust esindab apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Joonas Põder. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vastuapellatsioonkaebus on äärmiselt keeruliselt ja menetlusõiguslikus mõttes vastuoluliselt vormistatud. Esiteks on apellatsioonkaebus ebajärjekindel, sest vastuapellatsioonkaebuse ühe nõudena palutakse tühistada kohtuotsus osas, milles jäeti menetluskulud vastustaja kanda (vastuapellatsioonkaebuse lk 1), kuid vastuapellatsioonkaebuse põhjendustest on siiski võimalik järeldada, et vaidlustatakse menetluskulu (15 eurot riigilõivu) väljamõistmist kaebaja kasuks seoses kaebuse osalise rahuldamisega (vastuapellatsioonkaebuse lk 6). Teiseks on vastuapellatsioonkaebus ka vastuoluline, sest kuigi vaidlustatud on halduskohtu otsust vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulu väljamõistmiseks, ei ole eraldiseisvalt taotletud halduskohtu otsuse tühistamist osas, mis andis aluse menetluskulu selliseks väljamõistmiseks – st seda, et halduskohus kaebuse rahuldas ning ehitusloa tühistas. Kuna vastustajat esindab vandeadvokaat, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks sellisele vastuolule varasemas menetluses tähelepanu juhtida. Seega selgitab ringkonnakohus alles käesolevas otsuses, et selliselt ei ole vastuapellatsioonkaebuses nõuete esitamine võimalik. Vastuapellatsioonkaebuse sellisel kujul rahuldamisel jääks ikkagi jõusse halduskohtu otsuse resolutsiooni see osa, millega kaebus osaliselt rahuldati ja ehitusluba tühistati, sest seda osa halduskohtu otsusest pole vaidlustatud. Menetluskulu osaline väljamõistmine vastustajalt kaebaja kasuks on aga otseselt seotud kaebuse osalise rahuldamisega. Võimalik pole jätta 7 jõusse kaebuse osalist rahuldamist ja ehitusloa tühistamist halduskohtu poolt, kuid tühistada sellega seotud menetluskulu väljamõistmise osa. Seetõttu jääb vastuapellatsioonkaebus rahuldamata juba sel põhjusel.
3. Seonduvalt vastustaja väidetega, miks oli menetluskulu väljamõistmine kaebaja kasuks põhjendamatu, märgib ringkonnakohus, et põhiliselt püüab vastustaja ära näidata justkui seda, et vaidlusalune ehitis on olnud olemas juba pikka aega ning seega ei pidanud kaebajat uue ehitusloa (mis oli mõeldud olemasoleva ehitise seadustamiseks) väljastamise menetluses ära kuulama. Selline lähenemine on ilmselgelt vale ega ole kooskõlas haldusõiguse aluspõhimõtteks oleva ärakuulamisõiguse sisuga. See, et kaebaja oli talunud naaberkinnistul olevat hoonet varem, ei tähenda, et tema õigusi ei mõjutaks sellise hoone seadustamiseks (ja laiendamiseks) antud ehitusluba. Ühestki õigusnormist sellist alust isiku ära kuulamata jätmiseks ei tulene. Samuti ei nõustu ringkonnakohus linnavalitsuse väitega, justkui oleks ehitusloa kehtivus lõppenud. Seda küsimust on käsitlenud juba halduskohus ning ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega (otsuse p 14). Ilmselgelt on vundamendi rajamise korral ehitusloa realiseerimisega alustatud ning ehitusloa kehtivuse lõppemisest ehitamisega mittealustamise tõttu (EhS § 45 lg 1) rääkida ei saa. IV Lõppseisukohad
4. Eeltoodust tulenevalt ei ole apellatsioonkaebuste ega vastuapellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele, st jättes halduskohtu otsusest välja osa, mis seondub küsimusega, kelle kinnistul asusid kolmandate isikute poolt eemaldatud hekk ja aiapostid.
5. Kuna apellatsioonimenetluses menetlusosaliste poolt esitatud nõuetest ühtegi ei rahuldata, jäävad menetlusosaliste menetluskulud apellatsioonimenetluses

§ 108lg 1 alusel nende endi kanda.

Kuna halduskohtu otsuse resolutsioon jääb samaks, siis ei kujuta halduskohtu põhjenduste osaline muutmine endast eraldiseisvat apellatsioonkaebuse rahuldamist, mis annaks aluse menetluskulude väljamõistmiseks. 19. Samuti märgib ringkonnakohus, et lisaks linnavalitsuse esindaja ebajärjekindlatele ja vastuolulistele seisukohtadele on ka teiste menetlusosaliste seisukohad, st nii kaebaja kui kolmandate isikute seisukohad apellatsioonimenetluses sõnastatud keeruliselt ja raskesti mõistetavalt. Iseäranis käib see kaebaja seisukohtade kohta, kus on kasutatud küll palju õigusalast terminoloogiat ning viidatud paljudele õigusallikatele, toodud välja palju faktilisi asjaolusid ning püütud ära näidata võimalikult palju puudusi vastustaja, kolmandate isikute ja halduskohtu tegevuses, kuid jäetud vajaliku tähelepanuta see, mis saab olla halduskohtumenetluses üldse vaidluse esemeks ja nõudeks ning kuidas tema esitatud seisukohad toetavad vaidluse lahendamist kooskõlas halduskohtumenetluse põhimõtetega. Sellised pikad ning segaselt sõnastatud dokumendid ei ole kooskõlas

§ 52

lg-s 1 sätestatud avalduse selguse ja lühiduse nõudega ning raskendavad kokkuvõttes kohtuasja lahendamist ning pikendavad selle menetlemisele kuluvat aega.

1. Mõlemad pooled on esitanud apellatsioonimenetluses ka täiendavaid tõendeid. Kaebaja esitatud tõendite tagastamist selgitas ringkonnakohus osaliselt ülalpool. Lisaks on 8 ringkonnakohus seisukohal, et ka kõik ülejäänud kaebaja ja kolmandate isikute poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid (fotod jms) kuuluvad tagastamisele, kuna seonduvad peaasjalikult kinnistute vahelise piiri küsimusega, millega ringkonnakohus käesolevas asjas ei tegele.
2. Kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses ka seisukoha, mida võib mõista taotlusena

§ 175lg 3 alusel enda nime asendamiseks initsiaalidega.

Ringkonnakohus rahuldab selle taotluse ning peab seetõttu mõistlikuks ka kolmandate isikute nimede asendamist initsiaalidega. 22. Arvestades poolte esitatud seisukohti, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada ka käesoleva otsuse tagajärgi. Halduskohtu otsuse tulemusena on vaidlusalune ehitusluba tühistatud ega oma õiguslikke tagajärgi. Sellele ei saa enam keegi tugineda ega ehitamist jätkata. Kui ehitusloa alusel on tehtud faktilisi toiminguid, siis tuleb need tagasi täita (vt nt RKHKo 3-3-1-35-08, p 11). Kui kolmandad isikud soovivad oma kinnistul asuva abihoone ehitamisega või seadustamisega jätkata, tuleb linnavalitsusel väljastada neile uus ehitusluba. Uue ehitusloa väljaandmise menetluses tuleb kaasata kaebaja HMS § 11 lg 1 p 3 alusel kolmanda isikuna ning kaebajal on võimalik esitada ehitusloaga kavandatu osas oma seisukohad, sh vastuväited seoses kinnistute vahelise piiri asukohaga või ehitisest lähtuvate kahjulike mõjudega. Soovitatavalt tuleks kaebajal ja kolmandatel isikutel jõuda omavahel kinnistute vahelise piiri küsimuses omavahelisele kokkuleppele või lahendada see vaidlus tsiviilkohtus. Kaebajale kolmandate isikute poolt väidetavalt tekitatud kahjulike tagajärgede (heki ja aiapostide eemaldamine) kõrvaldamine ning sellega tekitatud väidetava mittevaralise kahju hüvitamine on eraõiguslikud küsimused, mille saavad nad lahendada omavahel kohtuväliselt või siis maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras. (allkirjastatud digitaalselt) 9