← Eesti

2-24-15358/51

Obsah (9)§ 164§ 657§ 442§ 652§ 238§ 236§ 331§ 654§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Aleksandr Kondrašov ja Kädi Vaker Otsuse kuupäev 12.12.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-15358 Tsiviilasi

§ 164lg 1 alusel poolte endi.

3.1. Maakohus tuvastas, et hageja vanemad on ema ja isa. Hagejal on PKS §-de 96 ja 97 alusel õigus nõuda vanemalt ülalpidamist, mis tuleb PKS § 100 lg-te 1 ja 4 järgi üldjuhul anda raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 näeb ette elatise minimaalse määra (elatismiinimum). Hageja elab isa juures ja saab seega elatist nõuda emalt. 2

(5)3.
  1. Kostja on teinud hageja ülalpidamiseks üksnes ebakorrapäraseid kulutusi ja makseid, mida ei saa asja lahendamisel arvesse võtta. Samas ei ole hageja tõendanud oma väiteid kulutuste kohta. Kirjeldatud olukorras on kohane välja mõista elatismiinimum. 3.
  2. Maakohus järgis PKS § 101 sätteid ja arvutas välja elatismiinimumi ajavahemikel enne ja pärast 01.04.2025 nagu kirjeldatud eespool p 3 kahes esimeses taandes. Lisaks põhjendas kohus elatise tulevikus muutumist alates 01.04.
  3. Arvutustes lähtus maakohus sellest, et hageja elab alaliselt isa juures ja viibib emaga keskmiselt vähem kui seitse päeva kuus. 3.
  4. Kostja väited tema sissetuleku vähesuse või vähenemise kohta pole tõendatud. Maakohus tuvastas, et kostja saab anda hagejale ülalpidamist elatismiinimumi ulatuses. POOLTE SEISUKOHAD
  5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Teise võimalusena taotleb kostja võimalust maksta elatis osamaksetena. 4.
  6. Hageja ei elanud alaliselt isa juures alates 09.10.2024, mistõttu ei ole elatise nõue sellest ajast alates põhjendatud. Hageja oli emaga 18.10.–03.11.2024, 20.12.2024–05.01.2025, 22.02.–03.03.2025 ja 11.–21.04.
  7. Vanemad leppisid kokku, et laps elab isaga kuni ema leiab uue üürikorteri, aga ema ostab lapsele riided ja kannab kulud. Kostja väitel tegi ta seda kokku vähemalt summas 738,15 €. Maakohus jättis need kulud ebaõigesti arvesse võtmata. 4.
  8. Hageja oli alaliselt isa juures alates 05.01.2025, mil kostja sai teada koondamisest. Ema juurde asus hageja elama pärast kooliaasta lõppu 10.06.2025 – sellest ajast alates ei ole enam alust emalt elatist nõuda. 4.
  9. Lisaks palub kostja võtta arvesse, et alates 20.12.2024 viibib vanemate teine ühine täiskasvanud õppiv poeg ema ülalpidamisel. Kostja kulutused teisele lapsele on 1482 € (korteri lepingutasu, üür, toit jm). 4.
  10. Kohus ei võtnud arvesse vanemate varalist seisu. Pärast 19-aastast kooselu ja kahe lapse saamist jäi kogu vara isale. Ema lahkusin senisest ühisest kodust koos lastega üürikorterisse
  11. a septembris, jättes kogu sisustuse ja tarbeesemed ning kõik muu isale. Isal on piisavalt vara, st kaks korterit ja kinnistu.
  12. Hageja vaidles kaebusele vastu. Hageja nimel esitatud seisukohas nõustus isa, et laps oli emaga 18.10.–03.11.2024 (17 päeva); 20.12.2024-04.01.2025 (16 päeva); 22.02.–03.03.2025 (10 päeva) ja 11.04–20.04.2025 (10 päeva) – kokku 53 päeva. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  13. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles elatis mõisteti kostjalt välja kokku suuremas summas kui 1594,28 €, ja jätab uue otsusega hagi nimetatud summat ületavas osas rahuldamata (

§ 657lg 1 p 2).

Kaebus rahuldatakse osaliselt ja sellega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 7. Juhindudes

§ 442lg 5 ls-st 1, lahendab kohus esmalt poolte menetluslikud taotlused.

7.1. Kostja esitas koos kaebusega dokumentaalseid tõendeid (dtl 367–416). Need taotlused on tähtaegsed ja põhimõtteliselt lubatavad osas, mis puudutab pärast maakohtu menetlust ilmnenud asjaolusid (

§ 652lg 3 p 2).

Siiski rakenduvad ka nende taotluste osas reeglid, et kohus võtab vastu üksnes asjakohase tõendi (

§ 238

lg 1) ja pool peab tõendit esitades nimetama, millist vaidlusalust asjaolu ta soovib sellega tõendada (

§ 236lg 3).

Hageja sidus asjaoludega ainult oma koondamisteatise (dtl 367–368), aga teiste tõendite kohta ei nimetanud konkreetseid tõendatavaid asjaolusid. Koondamisteatis ei kajasta piisava selgusega hageja majanduslikku olukorda ega muid elatise nõude lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Neil kaalutlustel jäävad kaebusele lisatud tõendid vastu võtmata. 3

(5)7.
  1. Kostja esitas 15.11.2025 täiendavaid dokumentaalseid tõendeid mh lapse reisimise kohta (dtl 435–460). Lähtudes eespool p-des 4.1 ja 5 refereeritud poolte väidetest, on vaidlusalused kuupäevad üksnes
  2. või 05.
  3. ja
  4. või 21.04.
  5. Kuigi kostja tõendid kajastavad osaliselt ka neid kuupäevi Tallinnast lahkuvate reisidena (dtl 438, 455), ei ole kostja väitnud, et ta sõitis nimetatud päevadel lapsega Tallinnast ära. Poolte väited erinevad just küsimuses, millal pöördus hageja tagasi isa juurde Tallinnas. Seetõttu pole ka need tõendid asjakohased ja jäävad

§ 238lg 1 alusel vastu võtmata.

7.

  1. Mõlemad pooled esitasid tõendeid
  2. ja 21.11.2025 (dtl 469–474). Ringkonnakohtu 10.11.2025 määruse järgi oli seisukohti ja taotlusi võimalik esitada kuni 17.11.
  3. Hilinenult esitatud taotluste menetlemine tooks kaasa asja lahendamise viibimise, sest pooltele tuleks anda täiendav tähtaeg uutele taotlustele vastamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus
  4. ja 21.11.2025 taotlused

§ 331lg 1 alusel menetlemata.

7.

  1. Lisaks esitasid pooled omal algatusel täiendavaid avaldusi 01.–05.12.2025 (dtl 477– 497), milleks kohus ei olnud neid kohustanud ega määranud ka asjakohaseid tähtaegu. Eelmise punkti põhjendustel jätab kohus ka need avaldused tervikuna menetlemata. 7.
  2. Kõik viidatud tõendid tagastatakse menetlusdokumendid jäävad toimikusse. pooltele elektrooniliselt, poolte
  3. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest selle kohta, et ema ja isa on hageja vanemad ning hageja elas vähemalt hagi esitamise ajal alaliselt isa juures, aga lapsetoetus laekus emale (

§ 652lg 1 p 1).

Kuigi kostja seadis kaebuses kahtluse alla alalise viibimise isa juures 09.10.2024–04.01.2025, siis tegelikult on kaebuse väidetest aru saada, et ta tugineb lapse ajutisele viibimisele temaga teatavatel ajavahemikel (peamiselt koolivaheajad). Seetõttu on isa käesolevas menetluses ka hageja seaduslik esindaja (PKS § 120 lg 4). Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti ja kohaldas põhimõtteliselt asjakohaselt elatismiinimumi sätteid. Ringkonnakohus nõustub sellekohaste põhjendustega neid kordamata (

§ 654lg 6).

  1. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust tulenevalt asjaoludest, et hageja elukoht on menetluse kestel muutunud ja kokkuvõttes viibis hageja isa juures elamise ajal keskmiselt seitse päeva kuus emaga. 9.
  2. Praeguseks ei vaidle pooled enam, et alates 10.06.2025 viibib laps emaga. Elatist saab laps eelkõige nõuda vanemalt, kes ei ela lapsega koos (PKS § 100 lg 2). Koostoimes eespool p-s 8 märgituga tähendab see, et isa poolt lapse nimel esitatud hagi alusel saab käesolevas asjas lahendada elatise nõude ajavahemiku 09.10.2024 – 09.06.2025 ehk kaheksa kuu eest. 9.
  3. Isa nõustus, et nimetatud aja jooksul viibis laps emaga 53 päeva, st ligikaudu seitse päeva kuus (53 : 8 ≈ 7). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7– 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Ringkonnakohus leiab, et kui elatist saab nõuda piiritletud ajavahemiku eest, siis tuleb vastavalt kohandada ka viidatud sätte võrdlusperioodi ehk aasta asemel lähtuda vaidlusega hõlmatud ajavahemikust. Järelikult tuleb kostjalt elatise väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja viibis kostja juures keskmiselt seitse päeva kuus. 9.
  4. Elatiskalkulaatori järgi oli enne 01.04.2025 eeltoodud andmete põhjal arvutatud elatis 196,11 € kuus ja alates sellest kuupäevast 203,58 € kuus. Kokku on vaidlusaluse ajavahemiku eest elatis seega 1594,28 € (≈ 196,11 × (5 + 24 : 31) + 203,58 × (2 + 9 : 30)).
  5. Õige on maakohtu otsustus, et kostja ei tõendanud temalt välja mõistetava elatise vähendamise aluseid (PKS § 102). Ka apellatsioonimenetluses ei ole kostja põhjendanud ega tõendanud, et ta ei suuda p-s 9.3 kirjeldatud ulatuses elatist maksta. Kostja vahepealne koondamine ei tähenda, et tal puudusid vara ja sissetulekud. Vanemate omavahelised varasuhted ei oma tähtsust lapse elatisnõude lahendamisel. Samuti ei saa kostja edukalt 4

(5)tugineda lapse vahetuks ülalpidamiseks tehtud kulutustele suuremas ulatuses, kui seda on juba arvesse võetud lapse osaliselt tema juures viibimise aja kaudu. Lapsest lahus elav vanem vajab perioodilise elatise maksmise asemel lapsele kulutuse tegemiseks last samal ajal igapäevaselt kasvatava vanema nõusolekut, aga seda pole kostja esile toonud ega tõendanud.
  1. Põhjendamatu ja konkreetsete asjaoludega sidumata on kostja taotlus võimaldada tasuda elatis osamaksetena. Üldjuhul tuleb lapsele ülalpidamist anda pidevalt ja eelmise p 10 põhjendustel ei ole kostja tõendanud selleks piisavat takistust. Maakohus määras elatise tasumise iga kuu eest ette, mis ei ole nüüd enam võimalik, sest kogu vaidlusperiood on tänase otsuse tegemise ajaks möödunud. Järelikult tuleb otsus täita tavalises korras. Maakohus määras hageja taotlusel, et elatis kantakse isa pangakontole, mida kostja ei vaidlustanud.
  2. Kõik menetluskulud jäävad

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda, selles osas pole põhjust maakohtu otsust muuta.

Kulude poolte kanda jätmisel pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. 13. Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654

lg 2²) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (

§ 173lg 1 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.