KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Tanel Saar, Einar Vene 18. september 2025, Tartu 3-23-1484 Haldus

) § 1393 lg 2 kohaselt määratakse pensionäritoetus Sotsiaalkindlustusameti toiminguga. Sotsiaalkindlustusameti

1. mai
2. a kiri, milles selgitati, miks kaebajale
3. ja
4. a eest toetust ei määratud, on käsitatav seega toimingu sooritamise taotluse rahuldamata jätmise otsusena. 3.2.

§ 1391

lg 2 järgi on üksi elava pensionäri toetusele õigus Eestis elaval isikul, kes jooksval kalendriaastal alates

1. aprillist kuni
2. septembrini vastab järgmistele tingimustele: 1) ta elab rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kohaselt üksi; 2) ta on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensionieas; 3) talle on määratud riiklik pension või pension välislepingu alusel, mille igakuine netosumma on alla pensionäritoetuse maksmise määra. 3.
3. Kohus nõustus Sotsiaalkindlustusametiga, et üksi elava pensionäri toetuse määramiseks on nõutav, et isiku elukoha aadress oleks kantud rahvastikuregistrisse isiku elukohaks oleva ruumi täpsusega. Üksi elava pensionäri toetus on mõeldud üksi elavale vanaduspensioniealisele isikule tema majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja vaesuse vähendamiseks (

§ 1391lg 1).

Asjaolu, et isik elab üksi, on selle toetuse sihtotstarbest nähtuvalt keskse tähtsusega. Samas on seaduses selgelt sätestatud, et üksi elava pensionäri toetus määratakse riigi infosüsteemide ja nende hulka kuuluvate andmebaaside alusel. Muuhulgas näeb

§ 1392

lg 1 ette, et SKA kontrollib isiku vastavust pensionäritoetuse saamise tingimustele rahvastikuregistri andmete alusel. 3.4. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 68 ja § 5 järgi peavad Eestis püsivalt elavad inimesed tagama rahvastikuregistris oma elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse. Selleks tuleb esitada elukoha aadressi järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele elukohateade, kus on märgitud elukoha aadress, mis kajastab ruumi andmeid, mida inimene oma elukohana kasutab (RRS § 74 lg 1, § 75 lg 2 p 1 ja 77). Kohus ei näinud põhjust, miks peaks

§ 139

1 lg 2 p-s 1 kasutatud mõistet „elukoha andmed“ sisustama teistmoodi, kui seda on tehtud rahvastikuregistri seaduses. Kuna üksi elava pensionäri toetust makstakse üksnes isikutele, kes elavad üksi, on selle toetuse määramiseks vaja teada, kas isiku elukoha aadressil elab ka teisi isikuid. Seega ei piisa toetusõiguslikkuse kindlaksmääramisest üksnes teabest, millise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil isik elab. 3.

1. Kaebaja kohta oli
2. aprillist 2021 kuni
3. märtsini 2023 kantud rahvastikuregistrisse lisa-aadressina küll ka konkreetne kinnistuna määratletud aadress Tartu vallas xxx külas, kuid lisa-aadress ei kuulu RRS § 21 lg 1 p 6 ja 7 järgi elukoha andmete hulka. Õiguslik tähendus on RRS § 65 lg 2 järgi vaid ühel aadressil ning ülejäänud elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena. Seepärast ei saanud Sotsiaalkindlustusamet võtta üksi elava pensionäri toetuse määramisel aluseks rahvastikuregistri kannet kaebaja lisa-aadressi kohta. 3.
4. Seega kuna kaebaja elukoha aadress oli alates
5. aprillist 2021 kuni
6. märtsini 2023 rahvastikuregistrisse kantud kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, ei vastanud kaebaja
7. ja
8. aastal üksi elava pensionäri toetuse saamise tingimustele ning Sotsiaalkindlustusametil puudus neil aastatel kaebajale üksi elava pensionäri toetuse määramiseks õiguslik alus. 3.
9. Sotsiaalkindlustusamet selgitas kaebajale
10. märtsi
11. a kirjas nii õigusnormide sisu kui ka vajadust korrastada rahvastikuregistri andmed enne
12. aprilli 2022, et saada üksi elava pensionäri toetust
13. aastal. Sotsiaalkindlustusamet on kaebajale andud selgitusi ka hiljem. Seega on Sotsiaalkindlustusamet selgitamiskohustust korrektselt täitnud ning ei ole kaebajat 2 oma õiguste toestamisel eksitanud. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on ka Tartu Vallavalitsus kaebajale korduvalt selgitanud, et tal on vaja kanda rahvastikuregistrisse oma elukohana konkreetne ruum Tartu vallas, kuid kaebaja keeldus elukohateadet täitmast ja allkirjastamast. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
14. J.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 4.
15. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14, mis kehtestab elukoha mõiste, ei nõua, et elukohaks peab olema eluruum või eramu.

§ 1391lg 2 p 1 ei täpsusta elukoha mõistet, mistõttu tuleb lähtuda Ts

ÜS-i mõistet. 4.

1. Kaebaja seletas kohtumenetluses, et pärast seda, kui tema kasutuses olev eluruum Kallaste linnas maha põles, tühistas Peipsiääre vald tema registreeringu Kallaste linnas ja vald esitas palve Tartu vallale registreerida kaebaja XXXa, kuna kaebaja omandis on kinnistu Tartu vallas. Kaebaja seletas, et ta tegi pingutusi vormistada registreering tema omandis oleva kinnistu järgi, kuid XXX ei registreerinud teda, viidates sellele, et kinnistul puuduvad elamiseks sobivad ehitised. 4.
2. Kohtu tõlgendus, et toetuse saamiseks tuleb elukoht määratleda eluruumi täpsusega, et saaks kindlaks teha, kas ta elab seal üksi, tõlgendab

§ 1391 lg 2 p-i 1 kitsendavalt ja kaebaja õigusi põhjendamatult piiravalt.

4.

1. Sotsiaalkindlustusameti otsus jätta toetus määramata võiks olla õige juhul, kui Tartu vallas elaksid isikud, kes kuuluksid tema leibkonda. Kui rahvastikuregistri andmetest selgub, et Tartu vallas puuduvad kaebaja sugulased, siis on võimalik järeldada, et seal puuduvad isikud, kes kuuluksid tema leibkonda.
2. Sotsiaalkindlustusameti vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata varasemas kohtumenetluses juba esitatud põhjendustel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt,
4. aasta toetusega seoses. 7.

§ 1391

järgi on üksi elava pensionäri toetuse saamise õiguse üheks tingimuseks lisaks makstava pensioni suurusele on see, et isik elaks jooksval kalendriaastal alates 1. aprillist kuni 30. septembrini rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kohaselt üksi (

§ 1391lg 2 p 1).

Pensionäritoetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus jooksva kalendriaasta eest Sotsiaalkindlustusameti toiminguga ning selle suuruse kehtestab Riigikogu (

§ 139

1 lg 1,

§ 1393

lg-d 1, 2 ja 4).

-st nähtuvalt ei pea isik esitama üksi elava pensionäri toetuse saamiseks eraldi taotlust.

§ 1392lg-d 1 ja 2 sätestavad järgmist. „

§ 1391lg 2 p 1 ja § 1392 lg 1).

Samas näeb RRS ette, et isiku aadress võidakse kanda rahvastikuregistrisse ka vaid valla täpsusega. RRS § 87 lg 1 sätestab, et kui isiku elukoht on teada, küsib kohalik omavalitsus isikult nõusolekut aadressi kandmiseks tema elukohana rahvastikuregistrisse. Kui isik oma nõusolekust ei teata, kantakse isiku elukoha aadress rahvastikuregistrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega ning lisa-aadressiks märgitakse isiku teadaolev aadress (RRS § 87 lg 2). Ka käesoleval juhul oli XXX kandnud rahvastikuregistrisse kaebaja aadressiks tema elukoha valla täpsusega (XXX) ning lisa-aadressiks oli märgitud tema konkreetne aadress. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras ei saa Sotsiaalkindlustusamet automaatselt isikule toetust määramata jätta, kui muud toetuse saamise tingimused on täidetud. Eelnevalt viidatud

§ 1391

lg 2 p 1 järgi on pensionäritoetuse saamise eelduseks see, et isik elaks rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kohaselt üksi, mitte see, et tema aadress rahvastikuregistris oleks eluruumi või kinnistu täpsusega. Vastavalt ei saa asjaolu, et isiku aadress on kantud rahvastikuregistrisse valla täpsusega, olla automaatseks toetuse määramata jätmise aluseks.

1. Sellises olukorras nõuab pensionäritoetuse määramine kui haldusmenetlus uurimispõhimõtte kohaldamist. Uurimispõhimõte on haldusmenetluses üldtunnustatud põhimõtteks ning täpsustatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s
2. Selle sätte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. See regulatsioon kuulub kohaldamisele ka üksi elava pensionäri toetuse määramisel (

§ 2ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 6).

Uurimispõhimõtte kohaldamise nõuet ei väära asjaolu, et

§ 1392

nimetab konkreetsed allikad, sh rahvastikuregistri, mida Sotsiaalkindlustusamet pensionäritoetuse määramisel kasutab. See üksikasjalik loetelu ei välista täiendavate allikate kasutamist, kui olemasolevad allikad on otsuse langetamiseks ebapiisavad. Seega kui kaebaja puhul tuvastas Sotsiaalkindlustusamet, et tema aadress rahvastikuregistris oli vaid valla täpsusega, pidi haldusorgani jaoks olema selge, et andmed pensionäritoetuse maksmiseks on ebapiisavad ja pidanuks HMS §-st 6 juhindudes hankima ise täiendavaid tõendeid selle kohta, kas kaebaja elab üksi või mitte. Arvestades asjaolu, et kaebaja lisaaadressina oli rahvastikuregistrisse kantud tema tegelik aadress kinnistu täpsusega, ei saa pidada seda ülesannet haldusorgani jaoks liiga keeruliseks. See, et lisa-aadressil ei ole õiguslikku tähendust, ei oma uurimiskohustuse täitmisel tähtsust. 4

1. Seega oli kaebajale
2. aastal üksi elava pensionäritoetuse määramata jätmine uurimiskohustuse täitmata jätmise tõttu õigusvastane. Selles osas tuleb kaebus rahuldada ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit kaebajale
3. a eest üksi elava pensionäri toetuse määramise küsimust uuesti lahendama.
4. Seevastu
5. aastal oli Sotsiaalkindlustusamet enne toetuse määramise tähtaja saabumist ning ka enne üksi elamise osas kontrollitava ajaperioodi algust
6. märtsi
7. a kirjaga kaebajale selgitanud, et kui kaebaja elab üksi, siis soovitatakse tal enne
8. aprilli 2022 korrastada rahvastikuregistris olevad andmed. Kirjast on piisavalt selgesti arusaadav, et
9. a eest pensionäritoetuse saamise tingimuseks on see, et kaebaja rahvastikuregistri aadress oleks piisavalt täpne, st kajastaks tema tegelikku elukohta. Kaebaja oma aadressiandmeid rahvastikuregistris ei täpsustanud. Ringkonnakohus peab sellises olukorras
10. a eest pensionäritoetuse maksmata jätmist õiguspäraseks. Kui
11. aasta puhul ei nähtu asja materjalidest, et kaebajale oleks selgitatud rahvastikuregistri andmete ja pensionäritoetuse maksmise seost ja sellises olukorras kohaldus liialt üldise aadressi puhul Sotsiaalkindlustusameti uurimispõhimõte, siis
12. aastal enam sellise olukorraga tegemist pole. Kaebajale oli selgitatud vajadust korrastada toetuse saamiseks enda andmeid rahvastikuregistris. Haldusorgani uurimispõhimõte ei saa viia olukorrani, kus isik jätab teadlikult vajalikud andmed esitamata ning sunnib haldusorganit korduvalt välja selgitama andmeid, mille isik saaks ise hõlpsasti esitada (praegusel juhul rahvastikuregistrisse kanda). See on käsitatav isiku pahauskse käitumisena ning täiendav andmete väljaselgitamine tooks kaasa haldusorgani jaoks ebamõistliku koormuse – valla täpsusega antud aadressi puhul peaks Sotsiaalkindlustusamet ju igal aastal üle kontrollima, ega isik pole sama valla piires uude elukohta elama asunud. Võrdluseks – HMS § 15 lg-test 2 ja 3 sätestab, et kui isiku poolt haldusorganile esitatud taotluses on puudusi, annab haldusorgan võimaluse nende kõrvaldamiseks ning kui puudusi ei kõrvaldata, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Ehkki see norm ei kohaldu käesolevale olukorrale otseselt, kuna pensionäritoetuse määramine pole isiku taotlusel algatatud haldusmenetlus, väljendub selles normis siiski üldine haldusmenetluse põhimõte, mille kohaselt peab isik ka ise hoolitsema haldusmenetluses selle eest, et tema mõjusfääris olevad andmed oleksid õiged, vastasel juhul riskib ta haldusmenetluse lõppemisega negatiivselt. Sellest põhimõttest saab analoogia korras juhinduda ka käesolevas asjas.
13. Seega
14. a pensionäritoetuse määramiseks kohustamise nõue jääb rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolevaks ajaks on kaebaja aadressiandmed rahvastikuregistris muutunud (vt ülal p 2).
15. Seoses kaebaja apellatsioonkaebuse väitega, et ta tegi jõupingutusi enda aadressi registrisse kandmiseks, kuid vald keeldus sellest, viidates asjaolule, et kinnistul pole elamut, märgib ringkonnakohus, et asja materjalid seda väidet ei kinnita. Kaebaja esindaja esitatud selgitusest on väljaloetav, et kaebaja esindaja riigi õigusabi korras selgitas kaebajale võimalust registreerida enda aadressiks tema tegelik elukoht Tartu vallas xxx külas, kuid kaebaja keeldus sellest, viidates, et talle „oli meeldiv elada Kallaste linnas“ (dtl 81) ning samuti on kaebuse täienduses selgitatud, et puudus võimalus määrata kaebaja aadressiks konkreetset kinnistut, kuna kaebaja ei soovinud seda. Seetõttu määras vald oma algatusel tema elukoha valla täpsusega (dtl 96).
16. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ja kohustab Sotsiaalkindlustusametit kaebajale 5
17. a eest üksi elava pensionäri toetuse määramise küsimust uuesti lahendama. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
18. Kaebajale on määratud esindaja riigi õigusabi korras. Apellatsioonimenetluses esitas esindaja taotluse apellatsioonimenetluses kantud riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks summas 333,06 eurot. See taotlus kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 6