Obsah (4)

§ 17§ 10§ 13§ 251

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 10 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.U. esitas
2. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi vastu. Kaebaja palus tuvastada, et Eesti Vabariik (Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu) on jätnud täitmata oma kohustused ning olnud õigusvastaselt tegevusetu kohtusüsteemi haldamisel ja õigusloomes (riik ei ole taganud, et kohtute poolt (õigusemõistmisel) tekitatud kahju oleks hüvitatav ka juhul, kui kohtunikku ei ole kriminaalkorras süüdi mõistetud). Samuti nõudis kaebaja Justiits- ja Digiministeeriumilt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kohaldada näiteks järgmisi abinõusid: teha korraldus Sotsiaalministeeriumile ja Tallinna Kesklinna Valitsusele tagada kaebajale viivitamata toimetulekutoetus ja muu toetus menetluse ajaks, kehtestada keeld võlausaldajatele algatada kaebaja vastu eluruumi üürivõlgnevuse tõttu väljatõstmist või muid toiminguid menetluse ajaks, teha riigi (Sotsiaalkindlustusameti) korraldatud tervise- ja sotsiaalteenused kaebajale kättesaadavaks, määrata kaebajale riigipoolne igakuine toetus teatud summas (nt 300 eurot kuus) kohtumenetluse ajaks. Lisaks esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse.
3. Tartu Halduskohus andis
4. augusti
5. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Halduskohus selgitas, et haldusasi allub Tallinna Halduskohtule. Halduskohtumenetluse seadustik (

) § 7 lg 1 sätestab, et kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi. Käesolevas asjas on

§ 17

lg-test 1 ja 3 tulenevalt vastustajaks Justiits- ja Digiministeerium, mille asukoht on Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ § 6 kohaselt Tallinn. Justiitsministri
3. oktoobri
4. a määruse nr 45 „Maaja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 1 kohaselt kuulub XXX (sh Tallinna linn) Tallinna Halduskohtu tööpiirkonda. Tartu Halduskohtul ei ole võimalik kehtivatest õigusaktidest tulenevat kohtualluvust vastavalt kaebaja tahtele muuta.

§ 10

lg 1 kohaselt tuleb juhul, kui kohus teeb pärast kaebuse esitamist kindlaks, et haldusasi ei allu sellele kohtule, teha määrus asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Tulenevalt eeltoodust antakse kaebus üle Tallinna Halduskohtule. Halduskohus lisas, et kui haldusasi määratakse Tallinna Halduskohtus lahendamiseks kohtunikule, kes kaebaja hinnangul ei ole erapooletu, siis on tal võimalik taotleda kohtuniku taandamist (

§ 13

lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1).

§ 10

lõike 2 teise lause järgi võib üleandev kohus teha edasilükkamatud menetlustoimingud, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse. Praegusel juhul ei saa esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist pidada edasilükkamatuks. Kohtupraktika kohaselt ei saa esialgset õiguskaitset kohaldada tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse korral. Lõpliku otsustuse esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse kohta saab teha alluvusjärgne kohus ehk Tallinna Halduskohus. Ka riigi õigusabi taotlus ei ole edasilükkamatu

§ 10

lg 2 teise lause tähenduses, mistõttu jääb ka see Tallinna Halduskohtu lahendada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. A.U. esitas halduskohtu
2. augusti
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada, kohaldada esialgset õiguskaitset ning anda riigi õigusabi ja vabastada kaebaja riigilõivu maksmise kohustusest. Kaebaja palub peatada üleandmise määruse täitmine kuni kaebuse lahendamiseni. Kaebaja on seisukohal, et territoriaalselt on põhjendatud Tartu Halduskohtu alluvus ja kaebaja olukorras (toimetulekutoetuse korduv maksmata jätmine, eluasemerisk, ravimite kättesaamatuse oht ja töövõimetus) on esialgne õiguskaitse edasilükkamatu. Kaebajale ei ole vastuvõetav, et samad Tallinna Halduskohtu kohtunikud, kelle tegevuse peale on kaebaja esitanud kaebuseid ja kes on seotud varasemate menetlustega, otsustaksid nüüd omaenda vigade ja tegevuste üle. Seetõttu peab ringkonnakohus kas tühistama üleandmise või vähemalt juhendama Tallinna Halduskohut. Kaebaja palub asja lahendamisel arvestada kaebusele ja määruskaebusele esitatud lisadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5. Tartu Halduskohus andis
6. augusti
7. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja halduskohtuga ei nõustu ja leiab, et asja saab lahendada Tartu Halduskohus ja lahendada tuleb asjas esitatud taotlused.
8. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus
9. augusti
10. a määruses õigesti, et tulenevalt vastustaja asukohast, tuleb kaebus vastavalt

§-s 7 sätestatud kohtualluvuse põhimõttele anda üle Tallinna Halduskohtule. Seejuures põhjendas ja selgitas halduskohus piisavalt kohtualluvusega seonduvat. 2 7. Kaebaja väljendab määruskaebuses kahtlust Tallinna Halduskohtu kohtunike erapooletuses. Sellisel juhul on tal õigus esitada taandamisavaldus vastavalt

§-le 13 lg 1, mille alusel kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS). Taandamisavaldus esitatakse TsMS § 24 lg 2 alusel Tallinna Halduskohtule. Kui taandamine puudutab kõiki Tallinna Halduskohtu kohtunikke, lahendab avalduse TsMS § 26 lg 3 kohaselt Tallinna Ringkonnakohtu esimees. TsMS § 29 lg 2 kohaselt kohtuniku või kogu kohtukoosseisu taandamise puhul vaatab asja läbi sama kohtu teine kohtunik või teine kohtukoosseis. Kui asja läbivaatavas kohtus ei ole võimalik kohtunikku asendada, saadetakse asi teisele sama astme kohtule vahetult kõrgema astme kohtu kaudu. Seega Tartu Halduskohus saab asja menetleda vaid TsMS § 29 lg 2 alusel. Juhul, kui kohtunikku ei ole võimalik asendada, suunatakse asi kõrgema astme kohtu kaudu teise sama astme kohtusse. 8.

§ 10

lg 2 alusel võib üleandev kohus teha edasilükkamatud menetlustoimingud, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et antud asjas puuduvad edasilükkamatud menetlustoimingud, mida peaks tegema Tartu Halduskohus. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei kahjusta kaebaja õigusi oluliselt see, kui esialgse õiguskaitse taotluse ja teiste asjas esitatud taotluste lahendamine lükkub edasi kuni asja üleandmiseni Tallinna Halduskohtule. Sama seisukoht kehtib ka teiste asjas esitatud taotluste osas. Seetõttu ringkonnakohus neid taotlusi ei lahenda. 9. Esialgse õiguskaitse taotluse osas peab ringkonnakohus vajalikus märkida, et alles pärast kaebuse nõude selgitamist saab kohus otsustada, kas ja millist esialgse õiguskaitse meedet on võimalik kohaldada. Kohus võib kohaldada üksnes neid esialgse õiguskaitse abinõusid, mis on ammendavalt loetletud

§-s 251 lg 1. Tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse korral ei ole esialgse õiguskaitse rakendamine võimalik, kuivõrd

§ 251

lg 1 ei näe ette võimalust tuvastada haldusorgani tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust ega määrata ajutiselt hüvitist. Kohustamisnõude puhul on esmajärjekorras oluline tuvastada, milliselt haldusorganilt ja millist haldusakti või toimingut kaebaja kaebuses nõuab. Lõpliku otsustuse esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse kohta saab teha alluvusjärgne kohus ehk Tallinna Halduskohus. 10. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3