Obsah (6)

§ 207§ 187§ 205§ 121§ 203§ 104

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ein

) § 121 lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Pöördumaks valla vastu kohtusse plekk-garaažide omandi kaitseks, peab kaebajal olema plekk-garaaži omaniku poolt väljastatud volitus kohtusse pöördumiseks ja kohtus toimingute tegemiseks. Vastavaid volitusi kaebaja kohtule ei esitanud ega tõendanud, et tal on vajalik haridus kohtus esindada. Sellest tulenevalt ei ole lubatud kaebuse muutmine (täiendamine) nõudega tühistada korraldus nr 64 plekk-garaažide kui omandi kaitseks. KÜ-l puudub kohtusse pöördumise õigus korralduse nr 64 vaidlustamiseks KÜ liikmete õiguste kaitseks (õigus tervisele ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale). Korraldused nr 64, 711 ja 24 ei piira KÜ liikmete õigusi tervisele ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et korraldused on sellise mõjuga, et nende vastuvõtmise tagajärjel kaob K kinnisasjal olev haljastus. Kui kinnistu omanik otsustab kinnistul ehitada, mille tulemusena võib kaduda kinnistul olev haljastus, võivad KÜ liikmed enda õiguste kaitseks pöörduda kohtusse kaebusega ja vaidlustada ehitusluba. Enne ehitusloa väljastamist on KÜ liikmetel õigus esitada ehitusloa menetluses vastuväiteid kinnistul haljastuse säilitamise kasuks. Seega on KÜ liikmetel olemas subjektiivsete õiguste kaitseks tõhusamad õiguskaitsevahendid. K kinnisasjal puudub park. Kinnistul asuvad plekk-garaažid, mis ei võimalda seal jalutamist ega muu vaba-aja veetmist. X.X.-i ei ole taotlenud vallalt K kinnistul pargi rajamist või taastamist, vaid soovis taastada garaažiühistut. Kaebaja väide, et vaidlusaluste korraldustega piiratakse KÜ liikmete õigust tervisele ja heaoluvajadustele on otsitud ja esitatud muul eesmärgil (kolmandate isikute õiguste kaitse seoses K kinnisasjal olevate plekk-garaažidega). Lähtudes eeltoodust tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks (täiendamiseks) korralduse nr 64 tühistamisnõudega. Sel põhjusel ei vaadanud kohus läbi kaebaja taotlust möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. 2) Korralduste nr 711 ja 24 osas esitatud tühistamisnõue on tähtaegne. 3) Kohtule ei olnud äratuntav, et korraldused nr 711 ja 24 oleks riivanud KÜ liikmete subjektiivseid õigusi, kuna seost KÜ ja K kinnistul olevate plekk-garaažidega ei ole tuvastatud ega tõendatud ning K kinnistu haljastus ei kao pelgalt seetõttu, et vald müüs kinnistu eraisikule. Hetkel ei ole ühtegi garaažiühistut, kelle huve ja õigusi võiks valla tegevus seoses K kinnistu müümisega ja seal olevate plekk-garaažide eemaldamise kohustuse seadmisega puudutada. Eraisikud, kelle õigusi võiks K kinnisasja müük puudutada ei ole pöördunud kohtusse iseseisvalt ega volitanud selleks ka X.X.-i . Vallal on kaalutlusõigus otsustada, milline on parim viis vallavara võõrandamiseks. Seadus ega muu õigustloov akt ei näe võimalust vaidlustada vallavara võõrandamise otsuseid populaarkaebusena ehk avalike huvide kaitseks esitaud kaebusena. Kaebaja ei ole väitnud, et vald oleks K kinnistu võõrandamisel rikkunud vallavara võõrandamiseks Kambja Vallavolikogu 29.06.

1. a määrusega nr 15 „Vallavara valitsemise kord“ (määrus nr 15) kehtestatud korda. Kohus varem selgitas X.X.-ile , et tal puudub K kinnistu erastamise õigus vastavalt maareformi seadusele (06.02.
2. a määruse p 11). Haljastuse kaitsmise eesmärgil on X.X.-il füüsilise isikuna ja KÜ seadusliku esindajana õigus vaidlustada haldusakti (ehitusluba), mille alusel võib kinnistul olev haljastus kaduda või oluliselt kahaneda. Hetkel seda haldusakti väljastatud ei ole. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. KÜ esitas 21.08.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 24.07.
4. a määrus ja teha uus määrus, millega tühistada Kambja Vallavalitsuse 28.11.
5. a korraldus nr 711 ja 09.01.
6. a korraldus nr 24 ning jätta kõik menetluskulud Kambja Vallavalitsuse kanda. Kaebaja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Määruskaebuse põhjendused: 3 1) Kohus vaatab mööda, et kunagine Ülenurme vald taotles K krunti oma valdusesse kindlal eesmärgil ning et K krunt tekkis garaažide olemasolu tõttu alates
7. a. 2) Määrus nr 15 ei sisalda viidet „riigi“ puuduva huvi vastu K krundi omandamise kohta. Vald on endale võtnud kohustuse avalikes huvides rajada/säilitada park. Sellest kohustusest loobumist tuleb ekspertide poolt adekvaatselt esitleda. 3) Valla 10.07.
8. a seisukoht ei ole kaebajale leitav ega talle edastatud ega antud võimalust sellega tutvuda. 4) Puudub alus eeldada, et erakätes säiliks krundil olev kõrghaljastus. Kõrghaljastuse säilimine krundil on kaebajale olulisem garaažide pidamise võimalusest. 5) Vastavalt kunagi loodud garaažiühistu põhikirjale ei ole ühistut kunagi lõpetatud. 6) Kohus muudab p-s 9 esitletud asjaolude sisu ja mõtet. Seetõttu on kohtu põhjendused vastuolus asjaoludega. 7) Määruse p-des 9 ja 21 esinevad sisulised vead, mis ei võimalda üheselt mõista kohtu otsust. Kaebaja on KÜ XXX , mitte KÜ XXX. On võimalik, et kohus on ajanud segamini kohtudokumendid. Lisaks on p-des 6 ja 22 esitletud X.X.i, millest ei ole üheselt mõistetav, keda kohus on mõelnud.
9. Tartu Ringkonnakohus jättis 25.08.
10. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja määruskaebuse puuduse kõrvaldamiseks (kaebajal tuli selgitada, millises ulatuses ta Tartu Halduskohtu 24.07.
11. a määrust vaidlustab, märkides selgelt vastava(d) halduskohtu määruse resolutsiooni punktid(d)).
12. KÜ teatas 01.09.
13. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et ta vaidlustab halduskohtu määrust resolutsiooni p-de 1-3 osas ning jääb muus määruskaebuses toodud seisukohtade juurde. Kaebaja palus tagastada tasutud riigilõivu kaebaja juhatuse liikme arvelduskontole.
14. Tartu Ringkonnakohus jättis 01.09.
15. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja määruskaebuse puuduse kõrvaldamiseks (kuna kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud põhjendusi halduskohtu määruse vaidlustamiseks resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas, siis tuli kaebajal täiendada määruskaebuse põhjendusi eeltoodud osas).
16. KÜ teatas 08.09.
17. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et talle ei nähtu, milliseid täiendavaid põhjendusi peaks ta määruskaebuses selle motiveerimiseks kohtule esitama ning tema arvates on ta esitanud kohtule kõik asjaolud ja põhjendused, miks kuulub määrus tühistamisele. Kaebaja märkis, et tal ei ole võimalik esitada täiendavaid tõendeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Kaebaja vaidlustab määruskaebemenetluses Tartu Halduskohtu 24.07.
19. a määrust resolutsiooni p-de 1-3 osas.
20. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 24.07.
21. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale (I) ning seejärel halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 3 peale (II). I 21.

§ 207

lg 1 lause 3 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 187

lg 4 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega 4 käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. 22.

§ 205

lg 1 p 4 kohaselt määruskaebuses märgitakse määruskaebuse põhjendus ning lg 2 kohaselt tuleb määruskaebuse põhjenduses märkida faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane (p 1) ning viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada (p 2). Kuna kaebaja teatas ringkonnakohtule 01.09.

1. a avalduses (dtl 317), et ta vaidlustab halduskohtu määrust ka resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas, kuid kaebaja määruskaebuses ei ole esitatud eeltoodud osas halduskohtu määruse vaidlustamiseks põhjendusi, siis kohustas ringkonnakohus 01.09.
2. a määrusega (põhjenduste p 8, dtl 319-320) kaebajat eeltoodud osas määruskaebuse põhjendusi täiendama. Seejuures märkis ringkonnakohus 01.09.
3. a määruses, et kaebajal tuleb silmas pidada, et määruskaebuse põhjendused peavad tulenema vaidlustatava halduskohtu määruse põhjendustest. Kaebaja sai ringkonnakohtu 01.09.
4. a määruse kätte 01.09.2025, seega tuli määruskaebuse puudus kõrvaldada hiljemalt 08.09.
5. Kaebaja ei ole ringkonnakohtule esitatud 08.09.
6. a avalduses (dtl 322-323) määruskaebuses esinevat puudust kõrvaldanud, vaid üksnes märkis, et ta on esitanud kohtule kõik põhjendused, miks määrus kuulub tühistamisele. Seega ei kõrvaldanud kaebaja määruskaebuses sisalduvat puudust.
7. Ringkonnakohus selgitas 01.09.
8. a määruses (põhjenduste p 9), et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise määruskaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus määruskaebuse määrusega kaebajale. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud eeltoodud osas määruskaebuses esinenud puudust ning nimetatud puudus takistab määruskaebuse menetlusse võtmist, siis tagastab ringkonnakohus

§ 187

lg 4 alusel koostoimes § 207 lg-ga 1 kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.07.

1. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale.
2. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 187lg 2 lause 2 alusel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud.

II

1. Tartu Halduskohus tagastas 24.07.
2. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Halduskohus asus seisukohale (määruse põhjenduste p 24), et Kambja Vallavalitsuse 28.11.

1. a korralduse nr 711 ja 09.01.
2. a korralduse nr 24 osas esitatud tühistamisnõue on tähtaegne, kuid esinevad muud alused pidada kaebust vastavas osas mittelubatavaks. Ringkonnakohus peab vajalikuks remargi korras märkida, et tühistamiskaebus Kambja Vallavalitsuse 28.11.
3. a korralduse nr 711 peale ei ole tähtaegne. Kaebaja esitas vaide koos tähtaja ennistamise taotlusega korralduse nr 711 peale vallale 21.01.2025 (dtl 7-8). Vald luges 21.02.
4. a korraldusega nr 104 (dtl 136-139) vaide õigesti mittetähtaegselt esitatuks, jättis kaebetähtaja ennistamata ja tagastas vaide korralduse nr 711 osas. Kuna halduskohus tagastas kaebuse samas

§ 121

lg 2 p 1 alusel, siis kontrollib ringkonnakohus eeltoodud alusel kaebuse tagastamise õiguspärasust. Halduskohtule ei olnud äratuntav, et korraldused nr 711 ja 24 riivanuks KÜ liikmete subjektiivseid õigusi, kuna seost KÜ ja K kinnistul olevate plekk-garaažidega ei ole tuvastatud ega tõendatud ning K kinnistu haljastus ei kao pelgalt seetõttu, et vald müüs kinnistu eraisikule. Halduskohus märkis, et vallal on kaalutlusõigus otsustada, milline on parim viis vallavara võõrandamisel ning seadus ega muu õigustloov akt ei näe võimalust vaidlustada vallavara võõrandamise otsuseid populaarkaebusega. Halduskohus rõhutas, et 5 haljastuse kaitsmise eesmärgil on X.X.-il füüsilise isikuna ja KÜ seadusliku esindajana õigus vaidlustada vahetult sellist haldusakti (ehitusluba), mille alusel võib kinnistul olev haljastus kaduda või oluliselt kahaneda ning hetkel seda haldusakti väljastatud ei ole. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kuna ringkonnakohus tagastas kaebaja määruskaebuse osas, millega vaidlustati halduskohtu määruse resolutsiooni punkte 1-2 (kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmine korralduse nr 64 tühistamiseks ja selles osas kaebetähtaja ennistamiseks), siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse väited, mis ei seondu valla korraldustega nr 711 ja
2. Ühtlasi ei ole halduskohtu määruse õiguspärasuse hindamisel tähtsust kaebaja etteheidetel, mis seonduvad K krundi tekkimisega ja selle valla poolt valdamise asjaolude või eesmärkidega ega garaažiühistuga, mistõttu ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et käsitleb määruskaebuse väiteid, mis on sõnastatud „mina“ või „meie“ või „elanikud“ kaebaja kui KÜ väidetena.
3. Kaebaja väitel ei sisalda määrus nr 15 viidet „riigi“ puuduva huvi vastu K krundi omandamise kohta. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Kaebaja etteheide ei ole asjakohane. Korraldusest nr 711 (dtl 167-168) nähtuvalt viidi läbi kinnisasja riigile vajalikkuse väljaselgitamise menetlus nr 24-5666, mille käigus riigivara valitseja ega muu õigustatud isik taotlusi kinnisasja vajalikkuse kohta ei esitanud. Seega on vajalikkuse puudumine riigile kindlaks tehtud RVS-i, mitte kaebaja nimetatud määruse nr 15 alusel.
4. Kaebaja väide, et puudub alus eeldada, et erakätes säiliks krundil olev kõrghaljastus, on paljasõnaline. Halduskohus selgitas määruses (põhjenduste p 26), et haljastuse kaitsmise eesmärgil on X.X.-il füüsilise isikuna ja KÜ seadusliku esindajana õigus vaidlustada vahetult ehitusluba, mille alusel võib kinnistul olev haljastus kaduda või oluliselt kahaneda. Halduskohus märkis, et hetkel seda haldusakti väljastatud ei ole. Kaebaja ei ole eeltoodule määruskaebuses ka vastu vaielnud.
5. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole halduskohus tõepoolest teinud kaebajale nähtavaks valla 10.07.
6. a seisukohta (dtl 267-269). Haldusasja materjalidest nähtuvalt on tegemist valla vastusega halduskohtu 20.06.
7. a kohtunõudele (dtl 262), milles halduskohus kohustas valda esitama kohtule seisukoha kaebaja 19.06.
8. a taotluse (dtl 235-241) osas kaebuse muutmiseks ja möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. See ei mõjuta siiski halduskohtu määruse õigsust. Ringkonnakohus teeb kaebajale valla seisukoha KIS-is nähtavaks.
9. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohtu põhjendustes esineks vastuolu halduskohtu määruse p-s 9 märgitud asjaoludega. Kaebaja vastavasisuline etteheide on põhjendamatu. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu määruse p-des 9 ja 21 esinevad ilmselged kirjavead KÜ nimes ja määruse p-des 6 ja 22 ilmselged kirjavead KÜ juhatuse liikme nimes, kuid see ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kahtlust, et halduskohus peab silmas kaebajat ja KÜ juhatuse liiget X.X.-i.
10. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.07.
11. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata. 6
12. Kaebaja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivuna 20 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 alusel oli kaebaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 104

lg 5 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 104

lg 8 lause 4 kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Kuna kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis enammakstud riigilõiv summas 20 eurot tuleb

§ 104lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastada ning see tuleb vastavalt kaebaja 01.09.2025.

a avalduses märgitule kanda X.X. arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) 7