← Eesti

4-25-2632/19

Obsah (6)§ 15§ 18§ 2§ 56§ 57§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2025, Kuressaare Kohtuasja number 4-25-2632 Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Kohtuistungi sekretär Kri

) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on

§ 15lg 3 järgi karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

  1. M. Puki ütluste põhjal pidutses ta eelneval ööl ja tarbis alkoholi. Eelneva südaöö paiku suhtles ka politseinikega – ta seisis auto kõrval ja vastas jaatavalt politseinike küsimusele, kas ta on alkoholi tarvitanud. Seejärel magas end autos välja. Päeval oli ta kodus ja mäletab, et grilliti ning ta võttis toidu kõrvale veel mõned lonksud, kuid kindlasti mitte üle 0,3-liitrise purgi jagu ning autorooli istumiseni möödus sellest tunde ja tunde. Ta polevat tulnud isegi selle peale, et mingi promill võiks veres olla, sest enesetunne oli suurepärane. Alkomeeter oli küll pereliikmel olemas, kuid tollel hetkel ta ei tulnud selle peale, et tal võib veel alkoholi organismis olla.
  2. M. Puki ütlustest koorub väide, et ta jõi viimati alkoholi eelneval päeval (toidu kõrvale) ja seda rõhutusega, et tunde ja tunde enne rooli istumist. Joodud alkoholi kogus oli mõned lonksud või maksimaalselt 0,3-liitrise purgi jagu. Kohus saab koguse määratluse järgi aru, et M. Pukk pidas silmas lahjat alkoholi. Üldtuntud asjaoluna saab kohtu hinnangul arvesse võtta Tervise Arengu Instituudi veebilehel (www.alkoinfo.ee) kättesaadavat teavet, mille kohaselt kaob alkohol inimese organismist keskmiselt kiirusega 0,1 promilli tunnis ja näiteks keskmisel 80 kg kaaluval mehel kulub ühe 0,5-liitrise 4,5 alkoholi mahuprotsendilise õlle joomisel kainenemiseks keskmiselt 4 tundi. Järgneval ööl kell 02.07 näitas tõenduslik alkomeeter alkoholisisalduseks M. Puki väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,10 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näit on objektiivne ja vaidlustamata tõend. Sellest saab järeldada, et M. Pukk ei räägi täit tõtt joodud alkoholi koguse või aja kohta. Füsioloogiliselt pole võimalik, et väidetud kogus mitmeid tunde varem jooduna andis M. Puki väljahingatavas õhus mõõdetud alkoholisisalduse kella kahe paiku järgmisel ööl. Samas pole kohtul põhjust kahelda, et M. Pukk istus rooli n-ö „tunde pealt“ nagu ta kinnitas, ning ka selles, et ta ei pruukinud alkoholijoovet ise tunnetada. Seega kokkuvõttes kohus järeldab, et M. Pukk teadis, et ta on alkoholi joonud ja lootis üksnes sellele, et kui enesetunne on hea, siis järelikult on ka kainusega kõik korras. Kohus leiab, et tuvastatud asjaoludel ei saa M. Puki tegu hinnata tahtlikuks. Küll aga on M. Pukk pannud LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest ja seda vähemalt kergemeelsuse vormis.

§ 18

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Nagu ka kohtuväline menetleja kohtuistungil osutas, on juhil enne autorooli istumist kohustus veenduda, et tema tervislik seisund seda lubab.

  1. M. Puki teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  2. M. Pukk väljendas kaebuses ja kohtuistungil arvamust, et politseipatrullil polnud õigust teda kinni pidada. Vastuseks M. Pukile selgitab kohus, et selle kahtluse alla seadmine, kas politseipatrullil oli liiklusjärelevalve käigus õigus teda peatada, ei mõjuta väärteomenetluses kogutud tõendite usaldusväärsust või lubatavust. Politseiametnikust 4

(6)tunnistaja selgitas, et nad nägid patrullikaaslasega eelmisel ööl M. Pukki auto juures alkoholi tarbinuna ning hiljem teda ka autos magamas. Vestlusest politseiga rääkis M. Pukk ka ise ning nentis sedagi, et ta seejärel autos magas. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et neil asjaoludel on liiklusjärelevalves täiesti tavapärane tegevus kontrollida, kas juht on kaine ja mingisugust kõrvalekallet või keelatust selles ei ole. Sõnaselgelt lubab politseil sõiduki peatada korrakaitseseaduse § 45 lg 1 kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Karistus 17. M. Pukk vaidlustas talle määratud karistuse. Tema hinnangul oli alkomeetri näit karistatava teo mõttes nii piiripealne, et teda ei tuleks karistada. Väärteootsusele esitatud kaebust lahendades tuleb kohtul mh lahendada küsimus, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7). 18.

§ 2

lg 2 sätestab, et isikut karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et M. Pukk on toime pannud LS § 224 lg 1 sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt. Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. 19. LS § 224 lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 20.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Väljakujunenud praktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, misjärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning leida nii süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades.

  1. Kohtuväline menetleja on M. Pukki karistanud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja põhjendas kohtuistungil mõistetud karistust järgmiselt. Karistuse mõistmisel on võetud arvesse sanktsiooni keskmist määra ning seda, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Erinevalt kohtuistungist, pole kiirmenetluse otsuse koostamise ajal M. Pukk kirjalikult oma kahetsust väljendanud ning seetõttu pole seda otsuses ka karistust kergendavana arvestatud. Arvestada tuleb ka sellega, et seadusandja on näinud alkoholi piirmäära ületavas või alkoholijoobes mootorsõidukit juhtivatele isikutele ette üsna ranged karistused ja seda põhjusel, et nende süüd juhtub kõige rohkem vara- ja inimkahjudega liiklusõnnetusi ning et inimesed ei istuks pärast alkoholi tarvitamist rooli taha ja enne mõtleks. Karistus ei pea olema lihtne ja kerge, vaid peab inimest mõjutama oma käitumist muutma.
  2. Kohus leiab, et praegusel juhul pole sanktsiooni keskmises määras karistuse mõistmine põhjendatud ja kohtuväline menetleja on teinud kokkuvõttes kaalutlusvea. Kohtu hinnangul on lähtutud liig formaalselt karistusmäära keskmisest ja liiklussüütegude eest 5

(6)karistamise üldpreventiivsest eesmärgist. Samuti ei saa karistuse rangust põhjendada seadusandja tahtega olukorras, kus konkreetse väärteo eest karistuse mõistmisel on seadusandja ette näinud kaalutluse ja karistusvahemiku ühest kuni saja trahviühikuni. Kohtuvälise menetleja põhjendusest ei selgu, kuidas on arvesse võetud konkreetse süüteo asjaolusid ja M. Puki isikut.
  1. M. Puki väljahingatavas õhus mõõdetud alkoholikogus 0,10 mg/l on LS § 224 lg 1 kvalifikatsiooni (vahemik 0,10-0,24 mg/l) mõttes karistatavuse alumine piir. Seega on alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimise teosüü kvalifikatsiooni mõttes väike. Mingeid liiklussituatsioonist tulenevaid suurele süüle viitavaid asjaolusid pole esile toodud. M. Pukk oli autos üksi, sündmus toimus öisel ajal. Liiklus on tavapäraselt öösiti hõre ja pole viiteid, et see
  2. juuni 2025 öösel olnuks teisiti. M. Pukk väljendas kohtule esitatud kaebuses ja kohtuistungil kahetsust, et ei veendunud enne rooli istumist enda kainuses. Tunnistaja I.B ütluste kohaselt väljendas M. Pukk tema mäletamist mööda kahetsust ka rikkumise tuvastamisel. Kohtul pole põhjust M. Puki kahetsuse puhtsüdamlikkuses kahelda ja kohus võtab seda

§ 57lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvesse.

Samuti arvestab kohus, et subjektiivsest küljest oli M. Puki tegu ettevaatamatu ja tahtlust pole võimalik uuritud tõendite põhjal jaatada. M. Puki isikut iseloomustavana võtab kohus arvesse, et teda pole varem karistatud.

  1. Kohtuväline menetleja esitas kohtuistungil
  2. oktoobril 2025 koostatud väärteoprotokolli, mille järgi M. Pukk juhtis
  3. oktoobril 2025 autot olukorras, mil tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,62 mg/l ja selgitas, et otsus tehakse
  4. novembril
  5. Kohus saab väärteoprotokolli põhjal nentida, et M. Pukk ei pruugi olla arutusel olevast sündmusest midagi õppinud, kuid karistuse mõistmisel kohus seda väidetavat rikkumist arvesse võtta ei saa. Väärteokaebust arutades saab kohus arvesse võtta asja arutamise ajaks jõustunud karistusotsust, mitte menetluses olevas asjas tehtud väärteoetteheidet (
  6. oktoobri 2025 RKKKo nr 4-24-4074, p 18).
  7. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süü suurusele vastavaks ja karistuse eesmärke täitvaks karistuseks on rahatrahv sanktsioonimäära alumises osas miinimumilähedaselt 10 trahviühikut.

§ 47

lg 1 järgi on trahviühiku suurus 8 eurot ja nii kujuneb rahatrahvi summaks 80 eurot. 26. Trahvisumma ositi tasumise määramist M. Puki taotletud viisil kohus põhjendatuks ei pea. M. Pukk ei toonud kohtule välja põhjuseid, miks ta seda summat korraga tasuda ei suudaks. Seega lähtudes VTMS § 111 p-st 10 tuleb rahatrahv tasuda 45 päeva alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pangarekvisiidid trahvi tasumiseks on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis. VTMS § 111 p 11 näeb ette, et kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusalune isik või tema kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.