Obsah (4)

§ 47§ 41§ 281§ 48

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-3907 Määruse kuupäev 5. november 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses kaupluse

) § 48 lg 1 ei pane vanglale avalik-õiguslikku kohustust korraldada seda, kuidas teeb vanglas kaupu müüv eraõiguslik juriidiline isik ostjale kättesaadavaks teabe kaupade ja teenuste kohta. TKS §-s 4 sätestatud tarbija õigus saada teavet on oma olemuselt eraõiguslik ning sellega seotud vaidlus lahendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsevas tarbijavaidluste komisjonis või maakohtus (TKS § 40 lg 3, § 60 lg 2). Kaebaja saab esitada venekeelse teabe saamise nõude Osaühingule Makro Trade Baltic ning hiljem vajadusel pöörduda tarbijavaidluste komisjoni või maakohtusse.

1. Kohtu hinnangul kuulub ülejäänud osas kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Mainitud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
2. Vangla kauplusest kauba ostmisel transporditeenuse eest tasumist ja kauba soetamisele ettenähtud piirangute seadmist ei saa pidada selliseks ebamõistlikuks piiranguks, mis kaebaja õigusi intensiivselt riivaks. Kinnipeetaval ei ole vanglas viibides vältimatult vaja sisseoste teha, kuna ta on vangla ülalpidamisel. Vanglas on tagatud kinnipeetavale nõuetekohane toitlustamine, mis on kooskõlas üldiste toitumistavadega (

§ 47lg 1 ja sotsiaalministri 9.

juuli 2025. a määrus nr 29 „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“). Samuti tagab vangla kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid, esmavajalikud hügieenitarbed (Tartu Vangla kodukorra p 11.3.1). Vangla kindlustab kinnipeetavale ka muu vältimatult vajaliku, et tagada tema inimväärikust austav kohtlemine (

§ 41lg 1).

Kohtu hinnangul saab praegusel juhul arvestada ka asjaoluga, et 1. aprillist 2024 muudeti

selliselt, et alates nimetatud kuupäevast on kinnipeetaval lubatud saada pakke, milline võimalus varasemalt puudus (vt

§ 281lg 1).

Kuigi pakiga ei ole võimalik saata või tuua vanglasse kõiki kinnipeetavale meelpäraseid asju (sh toiduaineid) (vt täpsemalt justiitsministri

1. novembri
2. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 74 1 lg 1), on käesoleval ajal kinnipeetavatel avaram võimalus lisaks e-poest tellimisele saada vajaminevaid asju (nt hambahari, sokid, aluspesu, ühekordsed raseerijad jne) ka paki teel lähedastelt. Ühtlasi on kaebajal võimalik valida, kui sageli ta e-poest kaupu tellib ning seeläbi kulutusi transpordile vähendada.
3. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks. 9.

§ 48

lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Kuna kauba tellijaks ja saajaks on kaebaja, tuleb temal tasuda nii kauba hind kui ka selle saatmise kulude 2 eest. Et

§ 48

lg-st 1 tuleneb, et tasuda tuleb ka kättetoimetamise kulud, puudub kaebajal õigus nõuda, et ta ei peaks e-poest kauba tellimisel selle kättetoimetamise eest üldse midagi tasuma. Kohtu hinnangul ei saa olukorda, kus kaebajalt nõutakse e-poe tellimuse kättetoimetamise eest

§ 48lg-le 1 tuginedes tasu, pidada ka põhiseadusega vastuolus olevaks.

10. Samuti ei saa kohtu hinnangul asuda praegusel juhul seisukohale, et tulenevalt kauba kättetoimetamise tasu suurusest ei oleks kaebajale olnud tagatud reaalne sisseostude tegemise võimalus. Kaebaja ei ole selgitanud, millised ostud jäid tal tegemata või mida ta täpsemalt ei saa osta, kuna ta peab tasuma kauba kättetoimetamise kulud. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda ka seisukohale, et kauba kohaletoimetamise tasu oleks ülemäärane tulenevalt ebaõigest juurdehindlusest. Kohtule teadaolevalt müüb vanglas e-poe kaudu kaupa Osaühing Makro Trade Baltic, kaup tarnitakse vanglasse kullerteenusega ning vanglas e-poe kaudu tellimust tehes lisandub kauba hinnale 5,08 euro suurune kohaletoimetamise tasu. Kuigi kohtule ei ole teada täpne e-poe kauba kohale toimetamise turuhind, siis ei pea kohus kuigi tõenäoliseks, et vanglas e-poe kaudu tellimust tehes kauba hinnale lisanduv kohaletoimetamise tasu oleks

§ 48lg-s 1 sätestatud turuhinna maksimaalsest 20%lisest juurdehindlusest suurem.

Üldteadaolevalt on e-kaubanduse puhul kauba kättetoimetamise tasu tavapärane ning vanglas kaupade ostmise puhul pole tegemist kinnipeetavate õigusi ülemäära piirava erandiga. Kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et kauba kättetoimetamise tasu eelpool märgitud ulatuses võiks põhjustada kaebajale mingit sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse § 9 lg-st 1 tulenevalt hüvitamisele. Nii kaebaja varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuded on eeltoodut arvestades perspektiivitud. 11. Lisaks märgib kohus, et kohtupraktikas on selgitatud, et vangla kodukorras kaupade kogustele piirangute kehtestamisega ei ole sekkutud kinnipeetavate õigustesse sellise ulatusega ja nii intensiivselt, et see kaaluks üle piirangu kehtestamise eesmärgi, milleks on vangla ja kitsamas mõttes ka vanglas viibivate kinni peetavate isikute endi julgeoleku tagamine.

§ 48

ei reguleeri sisseostude tegemist ammendavalt, sh ühekordselt ostetavaid kaubakoguseid.

§ 48

lg 1 annab küll volitusnormi ostude tegemise korra kehtestamiseks, kuid ei välista täiendavalt koguste piiramist julgeolekukaalutlustel vangla üldkorraldusega

§ 41lg 2 teise lause alusel (nt Tartu Ringkonnakohtu 30.

aprilli

1. a otsus nr 3-08-1832, p 7 ja
2. juuni
3. a otsus nr 3-08-2101, p-d 7 ja 8). Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse asuda teistsugusele seisukohale. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja tegelikke vajadusi oleks Tartu Vangla kodukorras p-s 15.8 määratud kauba kogustega reaalselt piiratud.
4. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus tervikuna tagastamisele.
5. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
6. Kohus mõistab, et kaebaja on koos kaebusega esitanud menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis jätab kohus viidatud taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) 3