Obsah (11)

§ 124§ 152§ 47§ 68§ 62§ 71§ 69§ 50§ 43§ 2§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2869 Määruse kuupäev 12. september 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle kambri

) § 71 lg 6, § 155 lg 5, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. aprillil 2025 Tartu Vanglale taotluse, milles palus talle kambrisse väljastada varrega hari ja kühvel. Samuti palus kaebaja korraldada tema kambri igapäevane märgpesu.
3. Tartu Vangla jättis
4. mai
5. a vastusega nr 6-7/2-25/1470-2 kaebaja taotluse rahuldamata. S8 eluosakonnas on kinnipeetavatel võimalik kasutada vajadusel varrega põrandaharja ja kühvlit ning varrega moppi. Sellest tulenevalt puudub vajadus kaebajale isikliku varrega harja ja kühvli lubamiseks. Vastavalt meediku
6. märtsi
7. a sissekandele tuleb kaebajale väljastada varrega mopp või võimaldada tema kambri koristamine. Kaebajale on võimaldatud varrega mopi kasutamine, mistõttu puudub vajadus võimaldada tema kambri koristamine. 3-25-2869
8. Kaebaja esitas
9. juunil 2025 Tartu Vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide, mille vangla jättis
10. juuli
11. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/145-2 rahuldamata. Kaebaja sai vaideotsuse kätte
12. juulil
14. Kaebaja esitas
15. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Vangla
16. juuli
17. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/145-
18. Arst märkis korduvalt kaebaja tervisekaarti, et kaebajale tuleb väljastada kambrisse varrega hari ja kühvel, et kaebaja saaks koristada ilma kummardamata. Kaebajal on mitmed terviseprobleemid ning tema kambrit on vaja igapäevaselt koristada. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
19. Tartu Vangla esitas
20. septembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
21. Tartu Halduskohus jättis
22. septembri
23. a määrusega X-i kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaja. Kohus sai aru, et kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle kambrisse isiklik varrega hari ja kühvel ning võimaldada tema kambri igapäevane märgpesu. Kaebaja sai Tartu Vangla
24. juuli
25. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/145-2 kätte
26. juulil 2025 ning kaebuse esitamise tähtaeg möödus
27. augustil
28. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtusse alles
29. augustil 2025 ehk hilinenult.
30. Kaebaja esitas
31. septembril 2025 kohtule tähtaja ennistamise taotluse, milles selgitab, et tal esinevad mitmed terviseprobleemid, mis takistavad oluliselt tema võimet asjadest aru saada ja erinevaid toiminguid teha. Kaebaja vabandab, kui kaebetähtaega rikkus. Ta ei mäleta täpselt, millal ta kaebust sisaldava ümbriku Tartu Vanglale üle andis. Kohus saab seda vajadusel kontrollida vangla videosalvestistelt. Vangla sageli ise hilineb vastamisel. Näiteks haldusasjas nr 3-22-471 esitas vangla kohtule vastuse hilinenult, kuid kohus leidis, et ühe tööpäevase hilinemisega esitatud vastuse menetlemine ei põhjusta menetluse viibimist. Kaebaja palub arvestada, et kui ta oleks kaebuse andnud vanglale üle
32. augustil 2025, siis ei oleks see vanglast ikka varem väljunud kui
33. septembril
34. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

1. Kohus jääb
2. septembri
3. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebajale toimetati kohtueelset menetlust lõpetav lahend, s.o Tartu Vangla

1. juuli
2. a vaideotsus nr 1-8/2-25/145-2 kätte
3. juulil
4. Seega hakkas halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema
5. juulil 2025 ning möödus
6. augustil
7. Kaebaja andis kaebust sisaldava kirja Tartu Vanglale üle alles
8. augustil 2025, mida loetakse ka kohtule kaebuse esitamise kuupäevaks (

§ 68lg 4).

Kirja üleandmise kuupäeva kinnitab ümbrikul kajastuv ametniku tehtud märge, mille usaldusväärsuses pole kohtul alust kahelda. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kirja üleandmise 2 3-25-2869 kohta vanglalt videosalvestisi välja nõuda ning jätab kaebaja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata (

§ 62lg 2).

Seega esitas kaebaja halduskohtusse kaebuse hilinenult. 10.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17;
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
5. mai
6. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
7. Tartu Vangla
8. juuli
9. a vaideotsuses nr 1-8/2-25/145-2 on edasikaebekord ja tähtaeg nõuetekohaselt märgitud ning kaebajal oli võimalik seda järgida. Kohus on teadlik kaebaja terviseprobleemidest, kuid eelkirjeldatu ei õigusta kaebaja isikut arvestades kaebuse tähtaegselt kohtule esitamata jätmist. Kaebaja ei ole tähtaja ennistamise avalduses esitanud ka veenvaid põhjendusi, millal ja mis moel täpsemalt viidatud terviseprobleemid tähtaja järgimist raskendasid. Kaebaja üldsõnaline viide erinevate terviseprobleemide esinemisele ei ole tähtaja ennistamiseks piisav. Kaebajal on arvestatav halduskohtumenetlustes osalemise kogemus. Kaebaja on aastate jooksul Tartu Halduskohtus algatanud 493 kohtuasja, ainuüksi
10. a on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule 45 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse. Seega pidi kaebaja mõistma tähtaegade järgimise vajadust ning tähtaja rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu
11. septembri
12. a määrus haldusasjas nr 3-20-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi
13. oktoobri
14. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Tähtaja ennistamist ei õigusta ka asjaolu, et kaebaja ei näe tähtaja ületamises probleemi, kuivõrd tema hinnangul ei põhjusta see menetluse viibimist. Kaebaja viide sellele, et kohus on varasemalt vastu võtnud haldusasjas nr 3-22-471 vangla hilinenult esitatud vastuse, ei ole asjakohane. On oluline vahe, kas tegemist on kohtu määratud vastuse esitamise tähtajaga, mida kohtul on võimalik ise muuta (

§ 69

lg 1) ja mille osas saab kohus otsustada hilinenult esitatud avalduse sisulise menetlemise, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist (

§ 50

lg 4), või on tegemist halduskohtumenetluse seadustikust tuleneva kaebuse esitamise tähtajaga (

§-d 46 ja 47), mida kohus ise muuta ei saa ning mille rikkumisel on kohtul võimalik hinnata üksnes tähtaja ennistamise põhjendatust (

§ 71lg 1).

Kaebaja ei ole kaebetähtaja järgmisel olnud ise piisavalt hoolikas ning kaebaja väited ei õigusta kaebetähtaja ennistamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. 12.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. 3 3-25-2869
2. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse ja tähtaja ennistamise avalduse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt arvukatel kordadel suutnud iseseisvalt vaatamata oma õigusalaste teadmiste puudumisele ja terviseprobleemidele halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. 15. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4