Obsah (5)

§ 37§ 121§ 44§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2283 Määruse kuupäev 11. juuli 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Usaldusühingu GrandeMonte Grupp kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Usaldusühing GrandeMonte Grupp (kaebaja, esindajaks Siim Grossberg) esitas
2. mail 2025 Tartu Vanglale avalduse, milles selgitab, et on otsustanud rajada Tartu Vangla territooriumile käitise sõjas vajaliku kaitseotstarbelise erivarustuse tootmiseks. Kaup toimetatakse Eesti Vabariigist Euroopa Liidu välisesse riiki, s.o Ukrainasse. Kaebaja eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele tööhõivet, sissetulekut ja eluosakonnavälist tegevust. Õigus käitise rajamiseks tuleneb vangistusseaduse (VangS) §-st
4. Tartu Vangla käsitles
5. mai
6. a vastuses nr 6-7/2-25/1706-2 kaebaja
7. mai
8. a avaldust märgukirjana. Vangla võttis kaebaja ühepoolselt vastu võetud otsuse teadmiseks.
9. Kaebaja esitas
10. mail 2025 Tartu Vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide. Kaebaja ei esitanud vanglale märgukirja, vaid taotluse. Kaebaja saab aru, et vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja ei nõustu vangla vastusega ning jääb oma
11. mai
12. a taotluse juurde. 3-25-2283
13. Tartu Vangla tagastas
14. juuli
15. a otsusega nr 1-8/2-25/128-2 kaebaja vaide. Kaebaja
16. mai
17. a avaldus oli märgukiri, kuna kaebaja ei väljendanud esitatud pöördumises kordagi, et soovib taotleda luba käitise rajamiseks või sellekohase lepingu sõlmimiseks. Tartu Vangla
18. mai
19. a vastus nr 6-7/2-25/1706-2 ei ole haldusakt, sellele vastamine ei ole haldusmenetluslik toiming ning haldusmenetluse seaduse § 71 lg-s 1 sätestatud vaideõiguse eeldused ei ole täidetud.
20. Kaebaja esitas
21. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks lubada rajada vangla territooriumile käitis ning
22. juuli
23. a otsuse nr 1-8/2-25/128-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebaja on otsustanud rajada Tartu Vangla territooriumile käitise sõjas vajaliku kaitseotstarbelise erivarustuse tootmiseks ning kaup toimetatakse Eesti Vabariigist Euroopa Liidu välisesse riiki, s.o Ukrainasse. Kaebaja tagab teatud hulgale kinnipeetavatele oma tegevusega tööhõive. Õigus käitise rajamiseks tuleneb VangS §-st
25. Tartu Vangla esitas
26. juulil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT
27. Kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist lubada rajada vangla territooriumile käitis ning

§ 37lg 2 p 6 alusel Tartu Vangla 9.

juuli 2025. a otsuse nr 1-8/2-25/128-2 õigusvastasuse kindlakstegemist.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tervikuna eeltoodud alusel tagastamisele.

1. Vanglateenistus võib rajada kinnipeetavate kindlustamiseks tööga vangla territooriumil või väljaspool seda käitiseid (VangS § 38 lg 2). Kinnipeetavale töö tagamiseks võib vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu. Lepingu nõuded on kehtestatud justiitsministri
2. juuni
3. a määruses nr 50 „Vangla territooriumile käitise rajamise lepingu nõuded“ (VangS § 38 lg 3). Kehtivad õigusaktid ei anna füüsilisele ega eraõiguslikule juriidilisele isikule õigust ühepoolselt otsustada vangla territooriumile käitise rajamist, nõuda käitise rajamise lubamist ning selleks vajaliku lepingu sõlmimist. Käitise rajamise üle on õigus otsustada vanglateenistusel.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vangla territooriumile käitise rajamise lubamist, siis puudub kaebajal kaebeõigus vastava kohustamisnõude esitamiseks. 9. Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel (

§ 45lg 4).

Üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus hindab seejärel, kas isik pidi läbima kohtueelse menetluse, kas isik läbis selle nõuetekohaselt, kas kohtueelne menetlus on toimunud õiguspäraselt, sh kas isiku vaie on õiguspäraselt tagastatud jne. Vaidemenetluses tehtud menetlustoimingu õigusvastasus ei mõjuta vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu kohtus vaidlustamise võimalusi. Seetõttu on vaidemenetluses tehtud otsustuste eraldiseisev kohtus vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-17-1152, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuli
4. a määrus asjas nr 3-22-83, p-d 15-16). Kaebaja etteheited Tartu Vangla
5. juuli 2 3-25-2283
6. a otsusele nr 1-8/2-25/128-2 seonduvad kaebaja
7. mai
8. a vaide esemega, s.o vangla
9. mai
10. a vastusega nr 6-7/2-25/1706-2 ja vangla territooriumile käitise rajamiseks loa andmata jätmisega. Tegemist ei ole sellise erandliku juhuga, mil peaks lubama kohtus eraldiseisvalt kohtueelset menetlust lõpetavat otsust vaidlustada. Kaebaja eesmärgiks on kohtus tema kohustamisnõude rahuldamine ning vangla otsus kaebaja vaide tagastamise kohta ei ole kohtule eelkirjeldatud nõude esitamist takistanud. Vaidlusalune kohtueelset menetlust lõpetav lahend ei ole ka põhjuseks, miks kohtu hinnangul ei ole kaebaja kohustamisnõue lubatav. Tartu Vangla
11. juuli
12. a otsuse nr 1-8/2-25/128-2 vaidlustamine ei ole lubatud üksnes otsuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks. Kaebuse selles osas rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist.
13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Usaldusühingu GrandeMonte Grupp kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3