act OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamata jätmine Hageja B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ; registrikood 1154

§ 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sealhulgas muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (

§ 49

lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (

§ 49

lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (

§ 49

lg 1 p 5); 5) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (

§ 49lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Vaidluse korral peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama hageja (VÕS § 4034). Kohtupraktika kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

1. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-9977, p 12;
2. jaanuari 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-977, p 43;
3. novembri otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55;
4. detsembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3933, p 67).
5. Siinses asjas kinnitas hageja, et vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu (krediidikonto lepingu) alusel sai kostja krediiti kokku 8229,45 eurot ja tasus krediidisumma katteks 12 429,92 eurot (dtl 119). Hagis toodud asjaoludel palus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kostjal täita vaid küsimustiku ja kontrollis registrist üksnes kostja kehtivaid maksehäireid (dtl 122). Muid kohustusi krediidiandja hagis toodud asjaoludel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei täitnud. Sealhulgas ei küsinud krediidiandja kostjalt arvelduskonto väljavõtteid. Arvestades, et hagis toodud asjaoludel ei täitnud krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalset kohustust (s.o ei küsinud kostjalt arvelduskonto väljavõtteid), on krediidiandja hagis toodud asjaoludel kohtupraktika kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Ühtlasi märgib kohus, et kostja vaidlusaluse lepingu sõlmimise perioodi kohta esitatud arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad lühikese aja jooksul märkimisväärsed kulud hasartmängudele (nt Kingswin Online OÜ ja Optiwin OÜ) ja finantskohustused teiste võlausaldajate ees (Bondora AS ja lepingu nr m intress) (dtl 240-243). Seega mõjutas antud juhul arvelduskontode väljavõtete küsimata jätmine ilmselt kostja krediidivõimelisuse hindamist.
6. Kui krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud vastutustundliku laenamise järgimise kohustust, võib hageja nõuda kostjalt põhikohustuse täitmist ja võlasuhte intressimääraks tuleb lugeda VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Kuivõrd hagis toodud asjaoludel on vastutustundliku laenamise järgimise kohustust rikutud, ja kostja on tasunud vaidlusaluste lepingute alusel 4200,47 eurot põhinõude katteks tarbijakrediidilepingus kokkulepitust rohkem (=12 429,92 - 8229,45), on hagi õiguslikult perspektiivitu. Hagis toodud 3 asjaoludel hagi rahuldamisele ei kuulu. Välistatud ei ole, et kostjal on õiguslik alus nõuda välja tarbijakrediidilepingu alusel tasutud enammakstud summad.
7. Ülaltoodud põhjendustel jääb hagi läbivaatamata. Ühtlasi jääb hagi läbivaatamata menetlusökonoomiast tulenevalt. Perspektiivitu hagi menetlemisega kaasneks hagejale märkimisväärsed menetluskulud. Hagi läbivaatamata jätmise korral kulusid ei kaasne ja hageja saab hagilt tasutud riigilõivu tagastamist taotleda.
8. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
9. Määruse peale saab esitada määruskaebuse (TsMS § 427). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot. Hageja saab taotleda pärast käesoleva määruse jõustumist hagilt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Taotluse vorm riigilõivu tagastamiseks on arvutivõrgus kättesaadav: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/dokumendid-ja-vormid.
10. Kohus teavitab pooli kohtukoosseisu vahetusest. Kohtunik pensioneerumise tõttu jagati asi kohtunik Addis Tammiku menetlusse. Ingrid Niinemägi (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik 4