Obsah (10)

§ 433§ 178§ 430§ 196§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-25-13561 Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2025, Pärnu Tsiviilasi Kirsi Majad OÜ hagi OÜ Skyyre

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Vastuväite lahendamise osas ei ole määrus edasikaevatav MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD

1. Kirsi Majad OÜ esitas 20.8.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse OÜ Skyyren & Co vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mille kohus 27.8.2025 menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja 27.8.2025 määrusega peatas menetluse Pärnu kohtutäituri Rocki Albert menetluses oleva täiteasja nr XXX kuni tsiviilasjas 2-25-13561 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. 19.11.2025 kohus jätta rahuldamata OÜ Skyyren & Co 16.9.2025 taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis
2. OÜ Skyyren & Co esitas 4.12.2025 vastuse hagile ning vastuväite kohtu tegevusele. Kostjale jäi ebaselgeks, miks kohus, viitega kostja kasuks seatud hüpoteekidele on leidnud, et tagatise nõudmise eeldused ei ole täidetud. Kostja kasuks on seatud teise järgu hüpoteegid. I järgu hüpoteegid on seatud Tallinna Hoiu Laenuühistu kasuks. Hagejale kuuluvale kinnisasjale on seatud I järgu hüpoteek summas 490,000.00 eurot Tallinna Hoiu Laenuühistu kasuks. Kinnistu müügi korral täitemenetluses rahuldatakse esimese järgu hüpoteegipidaja nõue mis tähendab, et kostja nõue jääks tõenäoliselt kinnisasja müügist saadu arvel rahuldamata. Peale kinnistu müüki kustutatakse mõlemad hüpoteegid kinnistusregistrist ka siis, kui teisel järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõuet ei õnnestu rahuldada. Kostja hinnangul maakohus on rikkunud menetlusõigust leides, et antud juhul ei ole tagatise nõudmise eeldused täidetud.
3. Kostja esitas 15.12.2025 kohtule taotluse kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: laenusaaja Kirsi Majad OÜ koos teiste laenusaajatega Client OÜ (registrikood 12587045), Kirsi Arendus OÜ (registrikood 16487234), Kirsi Klient OÜ (registrikood 16486832), Kirsi Kodud OÜ (registrikood 16486134), Kirsipark OÜ (registrikood 16487079) ja Kirsi Kapital OÜ (registrikood 16763935) tasuvad Skyyren & Co OÜ-le 351,870.60 eurot; Skyyren & Co OÜ kohustub andma nõusoleku laenulepingute 22408201, 22408202, 22408203, 22408204, 22408205, 22408206 ja nende lisade alusel seatud hüpoteekide kustutamiseks; Kompromisslepingu täitmise korral ei ole pooltel sellest tsiviilasjast tulenevalt teineteise vastu rohkem nõudeid; poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Samuti kostja palus lõpetada tsiviilasjas 2-25-13561 menetlus ning tagastada Kirsi Majad OÜ-le pool tasutud riigilõivust. Koos taotlusega esitas kostja hageja esindaja poolt 5.12.2025 ja kostja esindaja poolt 7.12.2025 allkirjastatud edasilükkava tingimusega kokkuleppe. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2 Tsiviilasi nr 2-25-13561
4. Kohus leiab, et kostja vastuväide kohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 333 lg 1 järgi menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta.

§ 196

lg 2 ls 1 kohaselt kohus ei või kohustada hagejat tagatist andma, kui hagejal on menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või talle kuuluvad Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Kohus tuvastas, et hagejale kuulus kinnisasi (registriosa nr 20397150), millele on seatud kostja kasuks käsutamise keelumärge. Kinnistut koormavatest kuuest hüpoteegist viis tagavad kostja nõuded ning hüpoteegid on kaaskoormatud teiste kinnistutega. Seetõttu ei olnud tagatise nõudmise eeldused täidetud. Menetluskulude tagatise taotluse lahendamine on kohtu kaalutlusotsus, menetlusosaline saab vastuväite esitada juhul, kui kohus on diskretsioonipiire oluliselt rikkunud. Sellist rikkumist ei ole vastuväites esile toodud, mistõttu jätab kohus hageja vastuväite rahuldamata. 5. Kohus, tutvunud dokumentidega ja 15.12.2025 esitatud taotluse ja kokkuleppega, on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 6. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja kanda jääb menetluskulu summas 375,73 eurot. Komprimissiga hõlmamata menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 8.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kostja on küll palunud hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, kuid riigilõivu tagastamise taotlust ei ole esitanud hageja, kelle taotlus saab üksnes olla riigilõivu tagastamise aluseks. Hagejal tuleb esitada hiljemalt 31.12.2027 taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks, milles tuleb ära näidata nii arvelduskonto number kui ka saaja nimi. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3