Obsah (7)

§ 168§ 429§ 659§ 456§ 207§ 165§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-17991 Kohtuasi Aktiva Fi

) § 168 lg 2 ja lg 4 esimese alternatiivi alusel, pannes kõik kulud hageja kanda. Hageja ei saavutanud hagiga või kinnisasja müügiga enampakkumisel oma taotletavat eesmärki, sest hageja nõuetele rahalisi vahendeid müügitulust ei jätkunud. 4. Kostja II ei vaielnud vastu hagist loobumisele ja menetluse lõpetamisele. Hageja loobus hagist põhjendusel, et kohtutäitur müüs avalikul enampakkumisel kostjate ühisvaraks olnud kinnistu, st hagiavaldusega taotletud eesmärk on saavutamata, ühisvaraks olev kinnistu jagamata, ühisomand lõpetamata ning

§ 168

lg-s 4 sätestatud tingimused (mis saaksid olla aluseks menetluskulude kostjate kanda jätmiseks) täitmata. Menetluskulud tuleks jätta hageja kui menetluse põhjustaja kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused 5. Maakohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. Hageja menetluskulud jättis maakohus kostja I kanda ning kostja I kulud tema enda kanda ja kostja II kulud riigi kanda. 6.

§ 429

lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Maakohus ei tuvastanud

§ 429lg-s 4 märgitud asjaolusid, mis välistaks loobumise vastuvõtmise.

Sel põhjusel võttis maakohus hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. 7.

§ 168

lg 4 järgi kannab hageja kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.

1. Hageja esitas hagi kostjate vastu ühisvara jagamiseks selle müümisega avalikul enampakkumisel. Kostjate ühisvara on jagatud ja müüdud avalikul enampakkumisel, seega on 2 2-22-17991 hageja hagiavaldusega eesmärgi saavutanud. Asjaolu, et hagejale müügitulust vahendeid ei jätkunud ei tähenda, et hagiavaldusega taotletud eesmärk ei oleks saavutatud ning et hageja oleks pöördunud põhjendamatult kohtu poole. Hageja taotlus avalikul enampakkumisel müümisel kostjale alles jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kostja I kohustus ei olnud hageja eraldiseisev nõue, vaid nõude täitmise viis. Nõudeks oli kinnisvara müümine avalikul enampakkumisel. Lisaks oli hageja arvestanud sellega, et tema nõue võib jääda täitmata, sest üheks nõude täitmise viisiks oli hageja märkinud, et esmajärjekorras täidetakse kinnisasjal asuva ühisomandi lõpetamisel ühisomandi koormav kostjate kohustus AS SEB Pank ees.
2. Käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud kostja I kanda, kuna kostja I võlgnevuse tõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole kostjate ühisvara jagamise nõudega. Seega on kohtu hinnangul õigustatud jätta hageja menetluskulud kostja I kanda vastavalt

§ 168lg-le 5.

Kohus arvestas kulude jaotamisel eelkõige asjaoluga, et menetluse aluseks oli kostja I võlgnevus hageja ees, mistõttu ei ole õiglane jätta menetluskulusid kostjate kanda, vaid ainult kostja I kanda. Kostja I tegevus ja/või tegevusetus võlgnevuse tagastamisel hagejale tingis käesoleva asja menetluse kohtus. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 10. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega kohus jättis hageja menetluskulud kostja I kanda ja kostja I kulud tema enda kanda. Kostja I palub tühistatud osas teha uue määruse, millega jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda ja kostja I menetluskulud hageja kanda. Kui kohus leiab, et asjas siiski esinevad

§ 168

lg 4 ja 5 sätestatud alused hagist loobumisel menetluskulude kostjate kanda panemiseks, palub kostja I tühistada maakohtu määruse p 3 osas, millega hageja kulud pandi üksnes kostja I kanda ja teha tühistatud osas uus lahend, millega panna hageja menetluskulud solidaarselt mõlema kostja kanda.

1. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 11.
2. Hageja taotletud eesmärk jäi nii tsiviilasja menetluses, kui ka paralleelselt AS-i SEB Pank hüpoteegiga tagatud sissenõude täitmiseks toimunud täitemenetluses täitmata – abikaasade kostja I ja kostja II ühisvara jäi jagamata. Hagi esitamisega taotletud eesmärk jäi saavutamata ka selle tõttu, et hageja ei saanud kostja I osast Uko kinnistu müügitulemist oma sissenõudele rahuldust. Kohtu seisukoht, nagu näinuks hageja juba kohtusse pöördumisel ette võimalust, et tema nõue ei saa ühisvara jagamisest ja vara müügist rahuldust, on ebaõige ja oletuslik. Arvestades, et ühisvarasse kuulunud kinnistut koormas
3. jrk hüpoteek AS SEB Pank kasuks, ei olnudki võimalik sellele kinnistule ka ühisvara jagamisel muul viisil sissenõuet pöörata, kui hüpoteegiga tagatud kohustust esmalt täites. Kuid soovimata seejuures saada kostja I kui ühe abikaasa osast ühisvarast või ühisvara arvelt tervikuna oma sissenõudele rahuldust, polnuks hagejal üldse hagemisõigust ühisvara jagamiseks kohtusse pöördumiseks. 11.
4. Ebaõiged ja põhjendamatud on maakohtu kaalutlused, et hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma üksnes kostja I võlakohustuse rikkumise tõttu. Abielu ajal võetud varalistele kohustustele laieneb analoogia korras perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 6 ls-s 1 sätestatud põhimõte – varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Abielu ajal abikaasade poolt võetud varalised kohustused on eelduslikult, kuni ei ole tõendatud teisiti, võetud perekonna huvides. Kuna muud ei olnud tõendatud, oli krediitkaardivõla näol tegu perekonna huvides võetud kohustusega, mida rikkusid mõlemad abikaasad ja seda ei väära asjaolu, et välises võlasuhtes 3 2-22-17991 nõudis võlausaldaja kohustuse täitmist ainult kostjalt I kui ühelt ühisvõlgnikult. Kostja I ei ole kohustuse rikkumise eest rohkem vastutav kui kostja II. 11.
5. Hageja peamine eesmärk saavutada ühisvara jagamise tulemusena enda sissenõude täitmine, jäi saavutamata osaliselt hageja enda tegevuse ja positsioonivaliku tõttu. Oleks hageja võtnud kostja I seisukohad omaks, ühinenud nendega ning taotlenud oma nõude täitmist ühisvara arvelt (mitte kostja I osast ühisvarast) ning käimasolevast täitemenetlusest teadlik olles taotlenud kohasema hagi tagamise abinõu kohaldamist (näiteks kinnistu müügil hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmisest üle jääva rahasumma arestimist hageja sissenõude, täitemenetluse kulude ja menetluskulude ulatuses), saanuks ta oma sissenõudele 100% ulatuses ühisvara arvelt rahuldust. 11.
6. Isegi kui asjas esinenuks

§ 168

lg 4 ja lg 5 ettenähtud alused, tulnuks kulud panna solidaarselt kostjate kanda, mitte vabastada teist kostjat kulude kandmisest, sest hageja sissenõude aluseks oli ühisvara hulka kuuluv kohustus, mille eest peavad vastutama mõlemad kostjad.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis hagejale ja kostjale II tähtaja sellele vastamiseks. 12.
2. Hageja vaidleb kaebusele vastu. Ühisvara jagamise hagi esitamisel ei ole teada, millised täiteasjad on täiendavalt kostjal I ning mis summades ning samuti ei ole teada järjekohad. TMS § 52 lg 1 teise lause kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue küll vara müügist saadud raha arvel, kuid see toimub täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras, mis kuulub kohtutäituri pädevusse (TMS § 3 lg 1). Üldjuhul korraldab kohtutäitur TMS § 105 lg 1 järgi tulemi jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale (täitemenetluse prioriteedipõhimõte). Käesoleval juhul tuli tulemi jaotamisel välja, et kostja I vastu on suures ulatuses elatisnõudeid, mis läksid eelisjärjekorras täitmisele enne hageja nõuet. Hageja esitas hagi kostjate vastu ühisvara jagamiseks selle müümisega avalikul enampakkumisel ning Kostjate ühisvara on jagatud ja müüdud avalikul enampakkumisel, seega hageja eesmärk on hagiavaldusega saavutatud. 12.
3. Kostja II vaidleb kaebusele vastu. Asjaolu, et hagejale müügitulust vahendeid ei jätkunud ei tähenda, et hagiavaldusega taotletud eesmärk ei oleks saavutatud. Kulude jaotamisel arvestas maakohus õigesti asjaoluga, et menetluse aluseks oli kostja I võlgnevus hageja ees, mistõttu ei olnud õiglane jätta menetluskulusid mõlema kostja kanda, vaid ainult kostja I kanda.
4. Maakohus ei Ringkonnakohtule. rahuldanud kaebust ja edastas selle lahendamiseks Tallinna RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta vaidlustatud osas muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

§ 456

lg 4 teise lause alusel on maakohtu määrus menetluse lõpetamise osas edasi kaebamata jõustunud.

1. Kostja I vaidlustas hageja menetluskulude kostja I kanda ning kostja I kulude tema enda kanda jätmise. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult menetluskulud selliselt jaotanud. 4 2-22-17991
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et need menetluskulud tuleb antud juhul jätta hageja kanda. 16.
3. Hageja esitas 29.11.2022 hagi kostja I ja kostja II vastu ühisvara jagamiseks selliselt, et lõpetada abikaasade ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX selle müümisega avalikul enampakkumisel. Saadud rahast palus hageja täita esmalt hüpoteegiga tagatud kostjate kohustuse panga ees ning seejärel pärast täitekulude maha arvamist jagada üle jääv osa kostjate vahel võrdsetes osades. Kostjale I jääva rahalise vahendi arvelt palus hageja täita kostja I kohustuse hageja ees, mis tuleneb tsiviilasjas nr 2-22-107855 tehtud 08.04.2022 kohtumäärusest. Pooled ei vaidle, et käesoleva tsiviilasja menetluse ajal (s.o 22.10.2024) müüdi nimetatud kinnistu kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel ning saadud 110 000 eurot jagati kostjate vahel pooleks. Pärast müügikulude kandmist, panga kohustuse täitmist, kohtutäituri tasu maksmist ja kostja I osast laste elatise nõuete rahuldamist ei saanud hageja ka osaliselt oma nõuet rahuldatud. 16.2.

§ 168

lg 4 esimeses pooles sisalduva üldreegli järgi kannab hageja menetluskulud, kui ta loobub hagist. Sama sätte teise poole erandi ja

§ 168

lg 5 kohaselt jäävad kulud aga kostja kanda, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Üldjuhul võib öelda, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on

§ 168

lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13). Hageja pöördus kohtusse TMS § 14 lg 2 alusel ühisvara jagamise hagiga, kuna kostja I lahusvara arvelt ei olnud võimalik hageja nõuet rahuldada. Hageja eesmärk oli ühisvaraks oleva kinnistu müügist saada enda nõue rahuldatud. Kinnistu müüdi ja seega on selle vara osas poolte ühisvara režiim lõppenud. Asjaolu, et see kinnistu müüdi mitte käesoleva asja vaidluse tulemusel, vaid täitemenetluses, ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust. Hagejal oli kohtusse pöördumiseks alus tulenevalt TMS § 14 lg-st

1. Sissenõudja ei saa kohtuväliselt mõjutada ühisvara jagamist ja tema ainus võimalus ühisvara arvel nõuet rahuldada on nõuda ühisvara jagamist TMS § 14 lg 2 järgi. 16.
2. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostjaga I, et menetluskulude kostja I kanda jätmine on põhjendatud selle tõttu, et hageja ei saanud kostja I osast Uko kinnistu müügitulemist oma sissenõuet rahuldatud. Ehkki hageja eesmärk enda nõude rahuldamiseks jäi saavutamata, ei ole põhjust selle tõttu menetluskulusid erinevalt

§ 168lg-st 5 jaotada.

Hageja selgitas, et temale polnud teada, et kostja I suhtes on täitemenetlustes veel elatise nõudeid. Riigikohus selgitas, et TMS § 14 lg 2 järgse hagi rahuldamine ei eelda tingimata seda, et hageja tõendaks, et ühisvara jagamisest saadu arvel saab tema nõude kohe mingis ulatuses rahuldada (RKTKo 27.03.2024, 2-20-7985, p 11). Seega ei saa TMS § 14 lg 2 järgse hagi esitamisel olla hageja risk, et hageja ei saa enda nõudeid rahuldatud. Seetõttu pole põhjendatud ka hagejat sisuliselt karistada menetluskulude hageja kanda jätmisega. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kostjaga I ka selles, et menetluskulude jaotamisel tuleks arvestada hageja tegevust ja positsioonivalikut.

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga ka selles, et menetluskulud tuleb alternatiivselt jätta solidaarselt kostjate kanda. 17.
2. Pooled ei vaidle, et kostjate abielu lahutati 27.08.2021, kostja I sõlmis krediitkaardilepingu enne abielu lahutamist ja krediiti kasutati kuni 20.05.
3. Seega kehtib antud juhul PKS § 27 lg 6 kohaselt eeldus, et tegemist on ühisvara hulka kuuluva kohustusega. Praegusel juhul on krediitkaardi võlg välja mõistetud kostjalt I ja kostja I oli täitemenetluses võlgnikuks. Ringkonnakohus nõustub kostjaga I, et asjaolu, et ühisvarasse 5 2-22-17991 kuuluva kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud võlgnevus mõistetakse välja üksnes ühelt abikaasalt, ei muuda seda kohustust ega sellest tekkinud võlgnevust selle abikaasa lahusvaraks. Käesolev hagi esitati ühisvara jagamiseks mõlema kostja vastu. Hageja eesmärk sisuliselt saavutati, mistõttu peaks üldreegli kohaselt hageja menetluskulud mõlemalt kostjalt solidaarselt välja mõistma. 17.
4. Samas saab kohus

§ 168

lg 5 kohaldamisel arvestada menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sealhulgas ka seda, kas kulude kostja kanda jätmine on ebaõiglane või ebamõistlik (RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 10; RKTKm 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Maakohus võttis õigesti arvesse, et kostja I tegevus ja/või tegevusetus võlgnevuse tagastamisel hagejale tingis käesoleva asja menetluse kohtus ning seetõttu tuleb menetluskulud jätta üksnes kostja I kanda. Seega asus maakohus sisuliselt seisukohale, et menetluskulude kostja II kanda jätmine oleks ebaõiglane. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kuid täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. 17.2.

1. Ehkki kostjalt I välja mõistetud krediitkaardivõlgnevuse puhul on tegemist ühisvarasse kuuluva kohustusega, ei ole kostja I esile toonud, kuidas saanuks antud juhul kostja II kohtumenetlust vältida. Tsiviilasjas nr 2-22-107855 mõistis Pärnu Maakohus 08.04.2022 otsusega võlgnevuse välja kostjalt I. Seega kohustas täitedokument kostjat I raha tagasi maksma. Samuti tuleb arvestada, et kostja II oli koheselt käesoleva tsiviilasja menetluse alguses vastuses hagile sisuliselt hagiga nõus – nõustus ühisvara jagamise ja kinnistu müümisega enampakkumisel ning hageja nõude täitmisega kostjale I jääva osa arvelt. 17.2.
2. Sisuliselt osales kostja II käesolevas menetluses vältimatu kaaskostjana

§ 207

lg 3 mõttes.

§ 165

lg 1 esimese lause esimene pool sätestab üldreegli, et kaashagejate või -kostjate kahjuks tehtava otsuse korral vastutavad nad menetluskulude kandmise eest võrdsetes osades. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kohus võib siiski kulude jaotuse määrata teisiti (sama lause teine pool). Kulude jaotamiseks erinevalt lg 1 esimese lause esimese poole üldreeglist ei pea esinema sama lõike teises lauses või lg-s 2 märgitud olukord, vaid kohus saab kaaluda vastutust ebavõrdsetes osades ka muudel juhtudel. Sealhulgas saab lähtuda § 162 lg 4 kohaldamist õigustavatest sarnastest kriteeriumidest, st eelkõige menetluskulude õiglase jaotamise eesmärgist (

komm I, § 165, p 3.2.2.1.a). Riigikohus leidis asjas nr 2-2217383, et olukorras, kus vältimatu kaaskostja võtab koheselt hagi õigeks, ei ole menetluskulude selle kaaskostja kanda jätmine põhjendatud (RKTKo 04.04.2024, 2-2217383, p-d 15–15.3). Arvestades viidatud õiguskirjanduse ja Riigikohtu seisukohti, on ülaltoodud asjaoludel menetluskulude kostja II kanda jätmine ebaõiglane ning menetluskulud tuleb

§ 168

lg 5 ja

§ 162lg 4 alusel jätta kostja I kanda.

18. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb kaebuse rahuldamisest tingituna jätta kostja I kanda. (allkirjastatud digitaalselt) ( 6