Vastavalt
lg 5, 78 p 2 määrata T.Z-ile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 17.03.2019 ning käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Kohustada T.Z-i käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada T.Z-i käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - otsima endale töökoha või võtma ennast töötuna arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba taotlemata, v.a lähisugulased; - osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata T.Z kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt
1 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada T.Z karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.Z kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu 04.04.2007 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud
T.Z tunnistati süüdi
p 5 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti T.Z-i liitkaristuseks 14 (neliteist) aastat vangistust.
alusel arvati T.Z-i poolt vahi all viibitud aeg 18.03.2005.a kuni 03.04.2007.a (2 aastat 17 päeva) karistuse tähtaja hulka. Seisuga 04.04.2007 peab T.Z ära kandma 11 (üksteist) aastat 11 kuud 13 päeva vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas kannab ta karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik mõrva (seoses röövimisega või omakasu motiivil) ning röövimise (grupis ja sissetungimisega) eest. Kuritegu on toimepandud alkoholijoobes ning seltskonnas tekkinud tüli tõttu. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, lähtudes vägivaldsuse 3 raskusastme suurenemisest kuritegude toimepanemisel – eelnevalt vargus, nüüd röövimine ja mõrv. Kuritegude soodusteguriks on alkohol. Alates 21.07.2015 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. 12.08.2015 suunati kinnipeetav Töötukassasse, kus ta registreeriti aktiivse tööotsijana. Korduv külastus toimus 08.09.
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad xxxx ema I B ja õde L S. Kinnipeetava õde elab omaette koos oma perega. Kinnipeetava isa on surnud. I B hinnangul ei olnud kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, narkootikumide tarvitamist täheldatud ei ole. Ema usub, et vangistuse periood on mõjutanud kinnipeetavat positiivselt ning ta oskab peale juhtunut oma endisesse suhtlusringi kriitiliselt suhtuda. Rahvastikuregistri andmetel on T.Z vallaline. Vabanemisel soovib isik elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, mille üldpind on 37 ruutmeetrit, korteri omanikuks on kinnipeetava ema. Kinnipeetava ema I B töötab. Ema arvab, et Töötukassas arvele võtmine ning seal pakutavatel kursustel ameti omandamine suurendavad kinnipeetava konkurentsivõimet tööturul ning soodustavad töökoha leidmist. Ennetähtaegse vabastamise korral teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses – kuni 17.03.2019 ning kriminaalhoolduse pikkuseks 24 kuud. T.Z-ile on otstarbekas määrata kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske kuritegeliku käitumise valdkonnas. T.Z ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on ennast parandanud, ta viibib avavanglas ja tal on töökoht metallitsehhis. Ta tegi keevitaja eksami ning tahtis ka tunnistuse lisada asja materjalide juurde, aga kontaktisik ütles, et seda ei ole vaja. Ta istub juba 11 aastat, oli 18-aastane, kui vanglasse sattus. Praegu on ta 29 ning mõtleb hoopis teistmoodi. Oktoobris võimaldati talle lühiajaline väljasõit, ta läks hommikul koju ja tuli õhtul tagasi vanglasse. Ta on nõus ka elektroonilise valvega. Elukoht on sama, mis eelmisel korral, kui arutusel oli sama küsimus. Vangla ei saa talle enam sotsiaalprogramme pakkuda, sest ta on kõik pakutavad programmid läbinud. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa T.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 28.09.2015 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat 5 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. T.Z tappis teise inimese, olles alkoholijoobes, tegutsedes koos teiste isikutega. Röövi käigus lõi ta kannatanut käte, jalgadega ning taburetijalaga tugevajõuliste löökidega vastu pead ja keha, mille tulemusena kannatanu suri kohapeal. Toimepandud I astme vägivaldse isikuvastase kuriteo - mõrva - tehiolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses (kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu, ema toetus jm). Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Teise inimese surmaga lõppenud tahtliku kuriteo puhul ei saa vabanemisel eesootavad tingimused anda alust süüdimõistetu vabastamiseks niivõrd pikka aega enne karistusaja lõppu ning süüdimõistetul tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata. Kohtul on õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Kinnipeetavale on määratud karistus jõhkra ja vägivaldse isikuvastase kuriteo (mõrva) toimepanemise eest
Kuigi see on kinnipeetava esimene reaalne vangistus ei oleks karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ilmselgelt põhjendatud ja õiglane. Vabastades kinnipeetava praegu vangistusest tingimisi enne tähtaega, saab kannatanu lähedaste ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivatud. Süüdlase ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama õiguskorra kaitsmise huvidega. Vangla materjalide kohaselt peetakse T.Z-i ohtlikuks avalikkusele. Tema puhul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 27%, mis ei ole madal risk.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ära kandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
Lähtudes ära kandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 17.03.2019) kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kolme aasta ja kolme kuu, mis on pikk aeg. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur T.Z tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis erinevalt prokurörist, et T.Z-i vabastamine ei ole ennatlik. Lähtuma peab asjaolust, et tegemist on 11 aastat tagasi toimepandud kuriteoga ja sel ajal ei olnud võimalik sõlmida kokkuleppeid, kuna kuritegu on toime pandud grupis ja eraldada ei saanud, nüüd seda tehakse. Karistus oleks teine olnud, kui oleks olnud kokkuleppemenetlus. Antud juhul mõisteti karistuseks mõrva eest 10 aastat ja röövimise eest 4 aastat. Sisuliselt on mõrva eest karistus kantud. Kui võtta T.Z-i isik, siis kaitsja usub, et ka kohus veendus selles, et tegemist on harvanähtavalt positiivse iseloomustusega, ühtegi asja ei ole talle ette heita. Ta viibib avavanglas ja töötab väljaspool vanglat. Kaitsja ei näe põhjust, miks T.Z peaks edasi vanglas olema ja miks ta ei võiks vabaneda. Tegemist on isikuga, kes on esimest korda vanglas ja see aeg on talle juba väga head mõju avaldanud. Prokurör viitas, et süüdlase võib jätta vabastamata kuriteo raskuse tõttu. Kaitsja arvates ainuüksi kuriteo raskus ei saa olla mittevabastamise põhjuseks. Tegelikult on põhjuseks see, et liiga pikk ajavahemik jääb kandmata karistust. Hiljuti vabastati isik, kellel jäi kanda 7 aastat vangistust. Kaitsja arvates on vabastamiseks täidetud kõik 6 formaalsed ja muud eeldused. Mis puudutab kuritegude toimepanemise tõenäosuse protsente, siis eelmise vabastamise arutamisel olid need protsendid madalamad. Kontaktisik selgitas selle kohta, et neil on jälle uus programm. Ei ole loogiline, et 3 aastat hiljem see protsent tõuseb. Seega palus kaitsja jätta need protsendid tähelepanuta. Kaitsja arvas, et poole aasta pärast uuesti kohtudes ollakse täpselt samas seisus ja midagi lisada ei ole, ainult kandmata karistuse aeg väheneb. Kaitsja palus kohtul kaaluda ka elektroonilise valve kohaldamist. Elukoht on kontrollitud ja T.Z on nõus võru kandma. T.Z-i eesmärk on ikkagi töötada seal, kus ta praegu töötab ja sel juhul kriminaalhooldusega seoses muutub ka elukoht. Kaitsja palus T.Z vabastada enne tähtaega ja allutada ta mingiks ajaks elektroonilise valve alla, kui kohus seda vajalikuks peab. Kaitsja arvas, et katseajal probleeme ei teki, sest tegemist on juba 30aastase inimesega.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.Z-i võib kuue kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust muuhulgas esimese astme eluvastase süüteo (mõrva) eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav kannab oma esimest vanglakaristust, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. T.Z-i käitumisele vangistuses ei saa käesoleval ajal midagi ette heita. T.Z-il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning alates 21.07.2015 paikneb ta Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud mitmeid erinevaid sotsiaalprogramme ja tegevusi, omandanud riigikeele A2-taseme. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetav on vangistuses olnud pidevalt tööga hõivatud ning käesoleval ajal töötab ta ka väljaspool vanglat xxxx. Tööandja on esitanud garantiikirja, mille kohaselt on ettevõte valmis T.Z-iga tema ennetähtaegse vabanemise korral töösuhteid jätkama. Isikul puudub narkootikumide tarvitamisega seonduv risk. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht oma ema juures, kes on valmis teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Nimetatud asjaolud aitavad ära hoida uute kuritegude toimepanemise rahalise kasu saamise eesmärgil. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada 24 kuulise käitumiskontrolli ajaks T.Z-ile
Kinnipeetav on varasemalt olnud ühel korral kriminaalhooldusele määratud ning tookord möödus katseaeg edukalt, käitumiskontrolli nõudeid isik ei rikkunud. Seetõttu on kohtu hinnangul olemas eeldused katseaja edukaks läbimiseks ka sel korral. Lähtuvalt toimepandud kuritegude raskusest ja ärakandmata karistusaja pikkusest, on põhjendatud kohaldada T.Z-i suhtes elektroonilist valvet, millega nõustumist on isik kohtuistungil kinnitanud. Varasemalt on isiku elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks kontrollitud ning isiku ema on andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks elukohas. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus T.Z viibib. Kohtu hinnangul tuleks T.Z-ile , kes kannab oma esimest vanglakaristust, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei 7 vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 17.03.2019. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.