1-05-552/60

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 19.10.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-05-552 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Jevgeni GRIGORJEVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Jevgeni GRIGORJEV sünd. 06.02.1988, isikukood 38802062227, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 04.04.2007 ja lõpp 21.03.2015 Jätta Jevgeni GRIGORJEV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Grigorjevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jevgeni Grigorjev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.04.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.7, 8 ja §114 p.5 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 kohaldamisega vangistusega 7 aastat 11 kuud 17 päeva alates 04.04.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 7 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav alustas 2008 Murru Vanglas riigikeele õppes 1 osalemist, kuid seoses ümberpaigutusega Viru Vanglasse katkestas. Kinnipeetav omandas Viru Vanglas
2. ja
3. klasside hariduse ja osales B-kategooria juhiloa saamiseks autokoolis, ARK-i eksami sooritas. Kinnipeetavat toetavad materiaalselt vangistuses vanemad ja abikaasa. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid ca 60 000 krooni. Kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad, suheldakse peamiselt telefoni teel. Kinnipeetav ei suhtu kuritegevusse pooldavalt, on motiveeritud käituma edaspidi seaduskuulekalt. Kinnipeetava oskamatust negatiivsete emotsioonidega toime tulla ning ettearvamatut reageerimist pingeolukordades kinnitab joobeseisundis toime pandud kuritegu, millest lähtudes võib käituda agressiivselt. Kinnipeetav tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt ega saa aru oma osast probleemide tekkimisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 1 kord ning ka vangistuses viibib esimest korda. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 1 aasta jooksul on 18% ja 2 aasta jooksul 30%. Viru Vangla peab kinnipeetava vabastamist elektroonilise valve alla ennatlikuks. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamisele ja korteri elanikud on nõusoleku andnud; kinnipeetaval on olemas toetav võrgustik, kes toetab teda moraalselt ja materiaalselt ning osutab positiivset mõju käitumisele ja elustiilile; kinnipeetaval on olemas kehtivad isikut tõendavad dokumendid, mis annab võimaluse enda arvelevõtmiseks Töötukassas või ametlikult tööle asuda ja sellega omada legaalset sissetulekut; kinnipeetav on noor ja tema käitumist võib mõjutada sotsiaalprogrammidega; kinnipeetav on oma käitumisega vanglas näidanud, et on valmis muutuma – ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja omandab keskharidust. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata elektroonilise valve tähtaja pikkuseks 6 kuud ja panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ühe kuu jooksul pärast vanglast vabanemist võtta end töötuna arvele Töötukassas või asuda ametlikult tööle; osaleda Eluviisitreeningus ja Viha juhtimise programmis. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama kasuema ja isa juurde. Tegemist on 4-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ja mille elanikud on nõusoleku andnud. Vabanemise korral kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Vanemad ja abikaasa on valmis kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlad riigituludesse ca 60 000 krooni. Kinnipeetava abikaasa on kinnitanud, et vabanemise korral võetakse kinnipeetav MTÜ Narkomaanide ja Alkohoolikute Rehabilitatsioonikeskuse Sind ei jäeta üksi rehabilitatsiooni gruppi. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: alkoholi tarvitamine, agressiivne käitumine alkoholijoobes, mõjutatavus grupi poolt. Maakohtu istung Kinnipeetav Jevgeni Grigorjev taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja seletas, et on kriminaalkorras karistatud esimest korda, enne vangistust elas samuti koos vanematega. Alkoholisõltuvusest vabanemiseks ja agressiivsuse maandamiseks ei ole ta vangistuses sotsiaalprogramme läbinud, on iseseisvalt lugenud raamatuid. Prokuröri abi Ave Arnim maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ei toetanud. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab esimest kriminaalkaristust, mis on talle mõistetud KarS §200 lg.2 p.7, 8 ja §114 p.5 järgi. Seega on tegemist kahe väga raske I astme kuriteoga. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav vangistuses viibinud. 5 aastat 7 kuud, kanda on karistust veel 4 aastat 5 kuud. Maakohus leiab, et arvestades eelkõige toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud veel liiga vähe talle mõistetud liitkaristusest. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud 7 distsiplinaarkaristust, neist kahel korral on teda karistatud kartserisse paigutamisega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas võimalus asuda elama vanemate juurde 4-toalisesse kõigi mugavustega korterisse. Korter sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning kõik korteris elavad isikud on selleks andnud ka nõusoleku. Samas nähtub kinnipeetava enda seletusest maakohtu istungil, et samas kohas ja sama sotsiaalse lähivõrgustikuga elas kinnipeetav ka enne vangistust. Seega ei hoia kindla elukoha olemasolu kinnipeetavat tagasi kuritegude toimepanemisest. Samuti ei suuda lähedased kinnipeetavat vajalikul määral mõjutada. Nagu nähtub kinnipeetava seletusest maakohtu istungil, on kuriteod toime pandud alkoholijoobes ning seotud agressiivse käitumisega. Samas ei nähtu, et kinnipeetav oleks vangistuse ajal midagi ette võtnud seoses sõltuvuse ja agressiivsusega ning läbinud vastavaid sotsiaalprogramme. Maakohus leiab, et niivõrd raskete kuritegude toimepanemise puhul on iseseisvalt raamatute lugemisele lisaks kindlasti vajalik spetsialistide abi. Selleks, et vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, oleks kinnipeetaval soovituslik tegeleda vabanemise küsimusega aktiivselt, s.o. ennekõike käituda vangistuses eeskujulikult ja osaleda sotsiaalprogrammides, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski vabaduses. 3 Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik. Ühiskonna ja ka üksikisikute heaolu oleks endiselt ohustatud ja uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. Samuti ei oleks kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava karistuse lõpuni on veel aega, seega on kinnipeetaval järelejäänud aja jooksul võimalus reaalselt näidata oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt ja täita vabanemiseks enne tähtaega vajalikud tingimused. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
4. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 23.11.2010 Nooremreferent Liivi Õun 4