Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas K.V-d süüdistatakse selles, et tema 23.08.2018 kella 17:20 paiku, viibides xxxx vallas xxxx linnas aadressil xxxx asuva xxxx lasteaia territooriumil rebis oma ema M S juustest ja kaelast ning pigistas kaela, põhjustades M S füüsilist valu ja tervisekahjustuse - kaela piirkonnas 15 cm pikkuse marrastuse. Seega pani K.V oma tahtliku tegevusega toime teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on
MS § 245 sätetest on prokurör Silja Seeder, süüdistatav K.V ja tema kaitsja Toomas Laanemaa käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest K.V-le karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta eelnimetatud karistus 6 kuu pikkuse katseaja jooksul täitmisele pööramata, kui K.V ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: • • • • • • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata süüdistatavale täiendavalt järgmise kohustuse: Vastavalt
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub K.V temale
lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub K.V-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb K.V-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. 228 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuivõrd K.V on xxxx ja tema igakuine sissetulek on pension 470 eurot ja muu sissetulek puudub tal. Samuti ei käi süüdistatav hetkel tööl ja osa sissetulekust kulub tal igapäevastele ravimitele ning kogu menetluskulude hüvitamine käib silmselgelt üle jõu. Seega tuleb K.V-lt välja mõista menetluskulu absoluutsumma 300 eurot, mis tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 25 eurot. Menetluskulud summas 804 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid ✓ CD-R plaat kõnesalvestisega – asub ümbrikus kriminaalasja juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1,3, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1,3 kohus: otsustas Süüdi tunnistada K.V
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus K.V suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.V ei pane 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
§-s 75 lg 1 p 1–6 ettenähtud kontrollnõudeid: 2 • • • • • • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama
p 1 alusel arvestada K.V-le määratud 6 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.10.2020.a. K.V määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna Menetluskulud Välja mõista K.V-lt menetluskulu 300 eurot riigi tuludesse. Menetluskulu summas 300 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 25,00 eurot kuus. Menetluskulud summas 804 eurot jätta riigi kanda. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse K.V-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid ✓ CD-R plaat kõnesalvestisega – asub ümbrikus kriminaalasja juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.