lg 2 Prokurör Irina Tsugart Süüdistatav W.P , isikukood: XXX, XXX; kodakondsus: XXX; emakeel XXX, XXXharidusega, töökoht XXX, kehtivaid kriminaalkaristusi 1, 21.04.2017 karistatud Harju maakohtu poolt
§ järgi 424 alusel vangistusega 9 kuud ja 28 päeva, millest koheselt ärakandmisele kuulus 1 kuu vangistust ning ülejäänud 8 kuud ja 28 päeva jäi tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Katseaeg lõppes 20.10.2018 Tõkend – ei kohaldatud; 22-23.06.2020 oli W.P kahtlustatavana kinni peetud Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Kaitsjat kohtuistungile ei soovinud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada W.P
lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka W.P ´a kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.06.2020-23.06.2020 s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada W.P-le mõistetud ärakandmata vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga 358 tundi (ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd).
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel on P K üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud alluma elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada W.P ´a käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud: KrMS § 173, § 175 lg 1 p 4 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista W.P-lt välja riigituludesse menetluskuluna määratud kaitsja tasu kokku 240 eurot ja II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Menetluskulusid kogusummas 1116 eurot on süüdistataval võimalik KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul, tasudes vähemalt 93 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Makse sooritamisel märkida viitenumber 99921700036079. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega W.P-le ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - 1 CD-plaat videosalvestisega - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord -2- Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: W.P süüdistatakse selles, et tema, olles 21.04.2017 karistatud Harju maakohtu poolt
alusel, juhtis uuesti tahtlikult 22.06.2020 kella 22.06 ajal Harjumaal Rae vallas Patika külas Jüri – Vaida teel Laasi talu juures mootorsõidukit Volkswagen Bora registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus 1,12 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulem 1,02 mg/l) Sellise tegevusega rikkus W.P • liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ • korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega W.P mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub Karistuse liik ja määr: Süüdistatav W.P , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus W.P süüdi tunnistada
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada 1 aastase vangistusega.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ehk 22.06.2020 – 23.06.2020, mil W.P oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega kandmisele kuulub 11 kuud 28 päeva vangistust. Lähtuvalt
lg 1 asendada vangistus 11 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 11 kuud ja 28 päeva üldkasulikule tööle 358 tundi. -3-
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustub W.P üldkasuliku töö tegemisel (kahe aasta jooksul) järgima kontrollnõudeid vastavalt
lg 1 ehk: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata W.P-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata W.P-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kuna W.P-l on tuvastatud mõõdukas tegutsemispiirang liikumise ja käelise tegevuse piirkonnas ning süüdistatava abikaasale K P on määratud töövõimetus, siis lähtuvalt
Kohtuistungil jäi süüdistatav W.P sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaistja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb W.P süüdi tunnistada
W.P-lt kuulub välja mõistmisele menetluskulud kogusummas 1116 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -4-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.