KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2025, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-24-3807 Kohtunik Kristel Jaakus Väärteoasi

§ 227

lg 1 alusel määratud rahatrahv summas 80 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE777700771003813400 LHV Pank või EE701700017001577198 Luminor pank. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva 1 jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustiku § 156 lõikes 11 nimetatud juhul. VTMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VTMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates täisotsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Täisotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 31.01.
2. Asjaolud ja menetluse käik
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrulleenistuse patrullitalituse patrulligrupi III patrullpoitseinik S S koostas menetlusalusele isikule D.C-le 27.07.2024 lühimenetluse otsuse 233024002222, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 27.07.2024 kell 21:03 mootorsõidukit xxxx r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Võsu-Kotka, mnt nr 17210, 1 km-l, suunaga Võsu poole. Juhtis mootorsõidukit kiirusega 70 km/h + /- 3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. Menetlusalusele isikule määrati liiklusseaduse (edaspidi

) § 2621 lg 4 alusel

§ 227lg 1 toimepanemise eest mõjutustrahv 85 eurot.

Otsus kuulus vaidlustamisele 15 päeva jooksul. 2. 08.08.2024 vaidlustas D.C lühimenetluse otsuse, mille alusel uuendati D.C suhtes väärteomenetlust. Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseiametnik A R koostas 02.10.2024 väärteoprotokolli, millel kohaselt menetlusalune isik D.C juhtis 27.07.2024 kell 21:03 mootorsõidukit xxxx r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Võsu-Kotka, 1 km-l, suunaga Võsu poole. Juhtis mootorsõidukit kiirusega 70 km/h + /- 3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega

§ 50lg 5 p 3 nõudeid.

Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 1 järgi.

3. Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija J A vormistas menetlusalusele isikule 28.10.2024 otsuse väärteoasjas nr 2330, 24, 002222, mille kohaselt menetlusalune isik D.C juhtis 27.07.2024 kell 21:03 mootorsõidukit xxxx r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Võsu-Kotka, 1 km-l, suunaga Võsu poole. Juhtis mootorsõidukit kiirusega 70 km/h + /- 3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega

§ 50lg 5 p 3 nõudeid.

Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 1 järgi.

Menetlusalusele isikule määrati rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, so 80 eurot.

1. 18.11.2024 esitas menetlusaluse isik D.C Harju Maakohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija J A 28.10.2024 otsus väärteoasjas nr 2330, 24,
3. Harju Maakohtu 20.11.2024 määrusega saadeti D.C kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 2 kohtuesindusgrupi eriasjade uurija J A 28.10.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 2330, 24, 002222 vastavalt kohtualluvusele Viru Maakohtule. Kohtuotsuse põhjendused
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
6. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.
7. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus D.C

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h, millega menetlusalune isik ületas sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. Väärtegu kvalifitseeriti

§ 227lg 1 järgi.

1. Kohus loeb menetlusaluse isiku D.C süü temale esitatud süüdistus tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste, tunnistaja ütluste, kiirumõõteseadme heli-ja videosalvestisega, kohtuvälise menetleja nõudekirjaga ettevõttele xxxx OÜ-le ja xxxx OÜ juhatuse R S 07.12.2024 vastusega eelpool nimetatud nõudekirjale (koos lisadega sh riigitee liiklus piiramise/sulgemise loa taotlus alates 26.07.2024 kl 12:00 kuni 28.07.2024 kl 15:00, xxxx 06.06.2024 korraldusega nr x, 18.07.2024 Transpordiameti luba nr xxxx, Riigiteel toimuva rahvaürituse korraldamise luba.
2. Kohus loeb menetlusaluse isiku D.C süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtus kontrollitud kiirumõõteseadme heli-ja videosalvestisega. Videost nähtub, et 27.07.2024 kell 21:03, Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Võsu-Kotka, 1 km-l, suunaga Võsu poole. mõõdeti D.C poolt juhitud mootorsõiduki xxxx r/m xxx, kiiruseks 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli + /- 3 km/h. Lõplik kiirus 67 km/h. Seega ületas menetlusalune isik D.C kiirust mitte vähe kui 17 km/h. Sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati mõõteseadet LaserCam 4 nr LE
3. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, mõõtmise on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodika nõudeid. Seega on tuvastamist leidnud

§ 227

lg 1 objektiivne koosseis, so menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h), mitte vähem kui 17 km/h võrra, rikkudes

§ 50lg 5 p 3 nõudeid.

1. Kohus loeb menetlusaluse isiku D.C süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta ei tunnista süüteo toimepanemist. Ta andis ütlusi, et ta ei 3 märganud, et oleks ajutiselt liikluskorraldust muudetud ja kasutatud vastavat liiklusmärki, mistõttu ei ole tõendatud süüteo toimepanemine.
2. Kohus loeb menetlusaluse isiku D.C süü tõendatuks tunnistaja S. S ütlustega, mille kohaselt ta teostas 27.07.2024 koos politseiametniku J R liikusjärelevalvet Võsu-Kotka teel, kus seoses Võsu Rannafestivaliga oli kehtestatud ajutine kiiruse piirang 50 km/h. Menetlusalune isik D.C juhtis 27.07.2024 kell 21:03 mootorsõidukit xxxx r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Võsu-Kotka, 1 km-l, suunaga Võsu poole. Tunnistaja sõnade kohaselt juht oli rikkumisega nõus ja talle vormistati lühimenetluse otsus.
3. Kohus loeb menetlusaluse isiku D.C süü tõendatuks 29.11.2024 kohtuvälise menetleja nõudekirjaga ettevõttele xxxx OÜ-le ja xxxx OÜ juhatuse R S 07.12.2024 vastusega koos lisaga, eelpool nimetatud nõudekirjale (riigitee liiklus piiramise/sulgemise loa taotlus alates 26.07.2024 kl 12:00 kuni 28.07.2024 kl 15:00, xxxx 06.06.2024 korraldus nr x, 18.07.2024 Transpordiameti luba nr xxxx, Riigiteel toimuva rahvaürituse korraldamise luba). Nõudekirjas paluti väljastada informatsioon, kas millal, mis põhjusel, kelle poolt ja mitme kilomeetri ulatuses oli 27.07.2024 paigaldatud ajutise kiirusepiirangu liikluskorraldusvahend nr 351 ``suurim kiirus`` 50 km/h Lääne-Virumaal, Haljala vallas Võsu-Kotja teel. 07.12.2024 esitas ettevõtte juhatuse liige nõuekirjale vastuse. Vastuse ja sellele lisatud tõendite kohaselt oli kehtestatud ajutine kiirusepiirang seoses xxxx läbiviimisega ning vastavad liikluskorraldusvahendid olid paigaldatud Transpordiamet loal ettevõtte xxxx OÜ poolt. Vastuses esitatud dokumentidest nähtub, et Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, VõsuKotja teel 0,00-1,375 km oli kehtestatud ajutine kiirusepiirang 50 km/h ja parkimise keeld ning olid paigaldatud vastavad liikluskorraldusvahendid alates 26.07.2024 kell 12:00 kuni 28.07.2024 kell 15.
5. Kohus leiab, et D.C pani väärteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. D.C juhtides mootorsõidukit teel, kus oli kehtestatud ajutine kiirusepiirang ja paigaldatud liikluskorraldusvahend nr 351 ``suurim kiirus`` 50 km/h, möönis, et ta ületas sõidukiirust. D.C väitis, et ta ei näinud vastavat liikluskorraldusmärki, kuid oleks tähelepaneliku liiklejana pidanud vastavat liikluskorraldusmärki nägema. 16.

§ 14

lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist.

§ 14

lg 3 kohaselt ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. 17. Tõendamist leidis, et

§ 227lg.

1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik.

§ 227

lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. 4 18. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine (tunnistaja S. S ütluste kohaselt oli menetlusalune isik rikkumisega nõus), raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule

§ 227lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, so 80 eurot.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07 ) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdase isikut.
2. Karistusregistri väljavõtte kohaselt puudusid menetlusalusel isikul D.C-l toimepanemise ajal kehtivad väärteokaristused. süüteo
3. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija J A 28.10.2024 otsusega väärteoasjas nr 2330, 24, 002222 määratud karistus rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, so 80 eurot, mis ületab sanktsiooni keskmist määra, on põhjendatud, arvestades, et menetlusalune isik ületas kiirust 17 km/h, so ta ületas kiirust sisuliselt sanktsiooni ülemmääras (ülemmäär 20km/h).
4. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.
5. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada D.C hoiduma süütegude toimepanemisest kohtu poolt määratud karistusega, so rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 80 eurot. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid.
6. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus D.C kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija J A 28.10.2024 otsuse väärteoasjas nr 2330, 24, 002222 muutmata.

§ 227

lg 1 alusel määratud rahatrahv summas 80 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE777700771003813400 LHV Pank või EE701700017001577198 Luminor pank. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220245083982. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus kohtunik 6