KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-4548 Haldusasi X esialgse õiguskaitse taotlus Vaidlust

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsus algatas 10.10.2022 korraldusega nr 1579 Pajupea külas Sillaotsa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP) koostamise ning kinnitas DP lähteseisukohad. DP eesmärk on jagada Sillaotsa kinnistu (registriosa nr 16606850; katastritunnus 65301:001:5357; pindala 11,97 ha; 100% maatulundusmaa) ning määrata ala ehitus- ja hoonestustingimused, juurdepääsud, tehnovõrgud ja haljastus.
2. Rae Vallavalitsus otsustas 18.11.2025 korraldusega nr 1798 võtta Sillaotsa kinnistu ja lähiala DP vastu ning korraldada DP avalik väljapanek. DP-ga kavandatakse jagada Sillaotsa kinnistu kolmeks elamumaa krundiks (kuhu on kavandatud ühepereelamud) ning moodustada lisaks viis maatulundusmaa, üks üldkasutatava maa ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunti.
3. X esitas 09.12.2025 vaide Rae Vallavalitsuse 18.11.2025 korralduse nr 1798 kehtetuks tunnistamiseks ning palus ühtlasi lõpetada DP menetlus. DP vastuvõtmise otsust on võimalik 3-25-4548 vaidlustada (Riigikohtu 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02). Kavandatav DP rikub vaide esitaja õigusi, sest tal on pooleli vaidlus DP alaga piirneva kinnistu (registriosa nr 15887450) omandiõiguse üle (tsiviilasi nr 2-23-1235), millega seoses on kinnistusraamatusse kantud ka märkus. DP on vastuolus Rae valla üldplaneeringuga, sest DP alal on elamukrundid planeeritud Aruküla kalmistu sanitaarkaitsevööndisse. DP kehtestamine piiraks Jõesilma katastriüksusele (katastritunnus 65301:001:6649) elamute rajamise võimalusi.
4. X esitas Tallinna Halduskohtule 10.12.2025 esialgse õiguskaitse taotluse peatada Sillaotsa kinnistu ja lähiala DP menetlus ja keelata DP kehtestamine või alternatiivselt keelata DP alal ehitustegevus. Taotleja esitas DP vastuvõtmise korralduse tühistamiseks vaide, sest kavandatav DP ei oleks üldse õiguspäraselt elluviidav. Kui DP menetlus jätkub, esineb oht, et DP kehtestatakse enne, kui kohus on jõudnud sisuliselt hinnata vaides välja toodud rikkumisi. Sellisel juhul kaotaks taotleja eelmärkega kaitstud õigus tulevasele omandile suure osa oma väärtusest, sest kinnistu kasutus- ja hoonestusvõimalused on DP-ga ära jagatud. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ja esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi.
5. Tallinna Halduskohus jättis 11.12.2025 määrusega X taotluse rahuldamata. Rae Vallavalitsuse 18.11.2025 korraldus nr 179 ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming (Riigikohtu 14.12.2015 määrus nr 3-3-1-71-15). Kuigi taotleja ei ole veel kaebust esitanud, tuleb arvestada, et menetlustoimingu vaidlustamise võimalus on piiratud (

§ 45

lg 3) ja enamasti tuleb ära oodata menetluse lõpptulemus (nt Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-3-173-13, p 15). DP menetlusse sekkumise ja selle seiskamise vajadus ei ole ka äratuntav. DP vastuvõtmise otsusega (vt planeerimisseaduse (PlanS) § 134) ei otsustata lõplikult ära, kas üldse ja millisena tuleb DP kehtestada. Vastuvõtmisele järgneb DP avalik väljapanek (PlanS § 135) ja avalik arutelu (PlanS § 136), mille tulemuste alusel on võimalik teha DP-s muudatusi (PlanS § 137). Taotlejat ei ole DP menetlusse kaasatud, kuid ta on saanud oma vastuväited siiski teatavaks teha (sh 09.12.2025 vaides), mistõttu on vallal võimalik nendega arvestada (sh Jõesilma kinnistu omandiõiguse võimalik muutumine). Pole alust arvata, et DP kehtestatakse igal juhul 18.11.2025 korraldusega vastu võetud kujul, sõltumata avaliku arutelu tulemustest. Seega ei ole tegu olukorraga, kus DP vastuvõtmine ja DP menetluse jätkamine vaidemenetluse ajal saaksid taotleja õigusi oluliselt kahjustada. Kui vaidlusalune DP kehtestatakse taotleja õigusi rikkuval kujul või on see muul põhjusel vastuolus seadusega, on taotlejal õigus esitada halduskohtule kaebus DP kehtestamise otsuse kui lõpliku haldusakti peale. Ainuüksi kehtiva DP alusel ei ole võimalik ka ehitada, vaid selleks tuleb saada ehitusluba. Ehitusloa andmise menetlusse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Kokkuvõttes ei ole alust arvata, et taotlejal puuduks tõhus võimalus oma õigusi kaitsta, kui vastustaja peaks planeerimismenetluse tulemusel andma tema õigusi riivava haldusakti. Hilisemate haldusaktide vaidlustamise vajadus ei ole sellist laadi pöördumatu tagajärg, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 6. X palub 12.12.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.12.2025 määrus ja uue määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Määrus on üldsõnaline ja kohus ei ole sisuliselt hinnanud

§ 249lg-s 3 märgitud asjaolusid.

Piirangud menetlustoimingu vaidlustamisel ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist (vt

§ 251lg 1 p 2).

Kohus on alahinnanud riski, et DP menetluse jätkamise korral ei oleks vaide / kaebuse eesmärke võimalik saavutada, sest kujundatav planeeringulahendus ning selle elluviimiseks tehtavad toimingud ja kulutused tekitavad isikutele õiguspärast ootust. Lisaks tuleb kaebajal vaidlustada järjestikuseid haldusakte (DP kehtestamine, ehitusload), mis on ebaproportsionaalselt koormav ning hilisem tühistamine ei pruugi taastada tegelikku olukorda. Taotleja eesmärk on säilitada hetkeolukord kuni sisulise kontrolli lõpuni. Vaide 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Halduskohtu 11.12.2025 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna selle tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus on sama DP algatamise korraldusega seoses taotlejale juba varem selgitanud, et tema õigusi ei riku iseseisvalt asjaolu, et tal võib oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks esineda vajadus DP menetluses aktiivselt osaleda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2023 määrus nr 3-23-12, p 9). Halduskohus on õigesti märkinud, et taotlejal on võimalik vajaduse korral vaidlustada DP kehtestamise otsust (sh avalike huvide kaitseks – PlanS § 141). Ühtlasi on kaebuses võimalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist (nt DP kehtestamise otsuse kehtivuse või täitmise peatamist) ja vältida seeläbi õiguste pöördumatut kahjustamist. DP menetluse jätkamine iseenesest sellist pöördumatut kahju tekitada ei saa, vaid pöördumatu kahju võiks tekkida üksnes planeeringu elluviimisest, mis ei saa toimuda enne DP kehtestamist. Haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p-st 1 tulenevalt ei oleks DP-st huvitatud isikutel seejuures enda võimalikele lootustele ja ettevalmistavatele tegevustele / kulutustele vaatamata võimalik tugineda oma usalduse kaitsele DP kehtestamise otsuse vaidlustamise ajal. Õiguspärane ootus haldusakti kehtima jäämise suhtes saab tekkida alles pärast vaidlustamistähtaja möödumist või haldusakti tähtaegse vaidlustamise korral pärast vaidluse lõplikku lahendamist. Olukorras, kus taotleja on soovinud esitada vaide või pöörduda kohtusse enne haldusmenetluse lõpptulemust ära ootamata, ei saa tuletada esialgse õiguskaitse vajadust ka seonduvalt asjaoluga, et taotlejal tuleks vaidlustada täiendavaid haldusakte (s.o menetluse lõpptulemust). 9. Ringkonnakohus märgib lisaks, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks põhjendatud ka vaide olematute eduväljavaadete tõttu. DP vastuvõtmise korralduse (ega ka DP kehtestamise otsuse) peale ei saa vaiet esitada avalike huvide kaitseks. Seega saaks taotleja vaidemenetluses kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi. Taotleja on tuginenud sellele, et tsiviilasja nr 2-23-1235 tulemusena võib ta saada kinnistu nr 15887450 kaasomanikuks, kuid tsiviilasjas nr 2-23-1235 on X hagi jäetud rahuldamata ning kohtuotsused on praeguseks jõustunud (Harju Maakohtu 24.09.2024 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2025 otsus jõustusid Riigikohtu 17.12.2025 määrusega, millega jäeti X kassatsioonkaebus menetlusse võtmata). 10. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.12.2025 määrus muutmata. 11.

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3