Obsah (4)

§ 134§ 135§ 136§ 137

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 11.12.2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-4548 Haldusasi X. X. esialgse õiguskaitse taot

§ 134

), ei otsustata sellega lõplikult ära seda, kas üldse ja millisena planeering tuleb kehtestada. Planeeringu vastuvõtmisele järgneb selle avalik väljapanek (

§ 135

) ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (

§ 136

). Avaliku arutelu tulemuste alusel on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik teha planeeringus vajalikke muudatusi (

§ 137

). Lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkuse esindajate ja huvitatud isikutega. Kuigi esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt pole taotlejat DP menetlusse kaasatud, on taotleja saanud vallale oma seisukohad ja väited siiski enne DP kehtestamist teatavaks teha (sh 09.12.2025 esitatud vaides). Vallal on seega võimalik taotleja vastuväidetega (sh kaebaja osundatud asjaoluga, et Jõesilma kinnistu omandiõigus pole lõplikult selge ning taotleja nimetatud kinnistu suhtes ostueesõiguse teostaja ja eelmärkega kaitstud isik) edasises menetluses arvestada. Hetkel ei ole põhjust asuda seisukohale, et sõltumata avaliku arutelu korraldamisest ja selle tulemustest kehtestatakse DP igal juhul sellisel kujul, nagu see on 18.11.2025 korraldusega vastu võetud.

1. Praegu ei ole seega tegemist olukorraga, kus DP vastuvõtmine ja DP menetlusega jätkamine (sh avaliku väljapaneku korraldamine ja edasised menetlustoimingud) vaidemenetluse ajal saaksid taotleja õigusi oluliselt kahjustada. Halduskohus kontrollib haldusorgani tegevuse õiguspärasust üldjuhul järelkontrolli vormis ega sekku ilma erilise vajaduseta haldusmenetluse läbiviimisse – seda iseäranis olukorras, kus pole veel lõplikult selge, kas menetluse tulemusel üldse antakse taotleja õigusi riivata võiv haldusakt. Kui vaidlusalune planeering kehtestatakse taotleja õigusi rikkuval kujul või on see muul põhjusel vastuolus seadusega, on tal õigus DP kehtestamise otsuse kui lõpliku haldusakti peale esitada kohtusse kaebus. Seejuures ei ole võimalik ka ehitustegevust läbi viia ainuüksi kehtiva DP alusel, vaid selleks tuleb vallalt taotleda ja saada ehitusluba. Ehitusloa andmise menetlusse tuleb kaasata ka isikud, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Kokkuvõttes ei ole alust arvata, et taotlejal puuduks tõhus võimalus oma õiguste kaitseks, kui vastustaja peaks planeerimismenetluse tulemusel andma tema õigus riivava haldusakti. Kohtupraktikas ei ole hilisemate haldusaktide vaidlustamise vajadust peetud sellist laadi pöördumatuks tagajärjeks, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2023 määrus nr 3-22-2610, p 9).
2. Kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3