Obsah (4)

§ 204§ 30§ 123§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoobril 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-2256 (2302,25,006641) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär

) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2 maakohus otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. 26.05.2025 otsus väärteoasjas nr 2302,25,006641 muutmata ning M. T.i kaebus rahuldamata.
2. M. T.ile LS § 221 lg 1 alusel määratud rahatrahv summas 160 eurot tuleb 45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. 3.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 22.10.2025), saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

1. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtus
2. detsembril
3. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Väärteotoimikust nähtuvalt karistati M. T.it Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. 26.05.2025 otsusega LS § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160 eurot.
5. Otsuse aluseks oleva 26.04.2025 väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis M. T. 26.04.2025 kella 22.07 ajal Tartu mnt 143 juures mootorsõidukit Volkswagen Amarok registreerimismärgiga XXX, sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava (punase) tule ajal. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 58 lg 3 nõudeid, pannes toime LS § 221 lg-s 1 sätestatud väärteo.
6. M. T. esitas kohtuotsuse punktis 2 nimetatud otsuse peale kaebuse, milles selgitab, et 26.04.2025 õhtul, pärast kella 22.00, sõitis ta Tartu maanteed mööda Tallinnasse. Sõitis lubatud kiirusega, u 70 km/h. Linna sissesõidul Peetri Selveri juures ristmikul olevas fooris põles roheline tuli. Kui ta oli juba foorile üsna lähedal, hakkas roheline tuli vilkuma. See vilkus vaid paar korda, väga lühidalt, kohe süttis kollane, mis keelab liikuda. Kuna ta oli foorile väga lähedal, pidi ta sekundi murdosa jooksul otsustama, kas proovida järsult pidurdada, mis on liiklusvoos (eriti suuremal kiirusel) väga ohtlik manööver või jätkata sõitu. Kuna oli õhtune aeg, ristmik oli paremalt ja vasakult poolt tühi, mingit ohtu ei paistnud, otsustas ta sõitu jätkata. Samal hetkel, mil ta foorist möödus, süttis seal punane tuli. Seejärel pidas teda kinni politsei, kellele ta püüdis juhtunut selgitada, kuid kes resoluutselt tahtis talle lühimenetluses trahvi teha. Kaebaja soovis asja menetlemist tavapärases korras. M. T. märgib, et ta otsustas hiljem üle mõõta rohelise tule vilkumise kestuse ning sai selleks 2 sekundit, siis süttis kollane, liikumist keelav tuli. 70 km/h kiirusel liikuv auto läbib sekundis ligikaudu 20 meetrit, sellisel kiirusel on peatumisteekond (sh reageerimisaeg) u 70 meetrit. Seega on kõnealune foor seadistatud selliselt, et liikleja, kes sõidab lubatud sõidukiirusega ja on rohelise vilkuma hakates foorist 2-4 sõidusekundi ehk u 40-80 meetri kaugusel, ei jõua selle ajaga normaalselt reageerida ja pidurdada, vaid on sunnitud sõitma ristmikule keelava tulega. Alternatiiviks on järsk pidurdamine, mis on liikluses ohtlik. M. T. toob kaebuses välja, et antud kohas on foorid nii enne kui peale ristmikku. Kas punane põles tema möödumise hetkel enne või pärast ristmikku olevas fooris, ei suuda ta enam meenutada, kuid on võimalik, et ristmikule sõites põles fooris alles kollane tuli (mis on samuti keelav, kuid mida eelpool kirjeldatud põhjustel ei olnud neil asjaoludel võimalik mõistlikult vältida) ja punane süttis teisel pool ristmikku olevast foorist möödudes. 2 Tahtlust ristmikule sõita keelava tulega tal ei olnud. Kaebaja leiab, et politsei ei peaks igale sellisele pisirikkumisele reageerima. Liiklusreeglid ei ole väärtus- ega ideoloogiapõhised ning ei peaks olema riigivõimu enesekehtestamise või jõunäitamise instrumendiks. Kaebuse kohaselt tegelesid hiljem temaga ligi 2 tunnise ajavahemiku vältel neli politseinikku, kes otsustasid näidata riigi sunnijõudu. Teda hoiti pisirikkumise eest kella 22.00-st südaööni sisuliselt maantee ääres kinni. Hiljem valitses kohapeal olukord, kus üks vilkuritega politseiauto seisis ühel ning teine politseiauto teisel pool ülekäigurada ja ülekäigurajal olevas fooris vilkus kollane tuli. Teed ületada soovinud inimesed, keda oli mitmeid, pidid sõiduteele astuma kahe lakkamatult sähvivate eredate vilkuritega politseiautode vahelt oluliselt piiratud nähtavuse tingimustes. Seega politseiametnikke ei huvitanud liiklusohutus vähimalgi määral. M. T. osutab, et väärteootsuse kohaselt menetleja karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Tuvastati karistust kergendav asjaolu ehk kahetsus. Samas on karistuseks määratud enam-vähem sanktsiooni keskmine määr, ehkki see peaks Riigikohtu juhiste järgi olema alles sanktsiooni kaalutletud määramise lähtepunkt. Seega taotleb kaebuse esitaja kaevatava otsuse täielikku tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist süü puudumise tõttu või alternatiivselt menetluse lõpetamist

§ 30lg 1 p 1/p 1 1 alusel.

Kui kohus ei peaks lõpetama väärteomenetlust, tuleb kaebaja hinnangul otsus tühistada ja määrata õiglane karistus rikkumise asjaolusid arvestades, piirdudes hoiatuse või minimaalse võimaliku trahvi määramisega.

1. 09.10.2025 toimunud kohtuistungil jäi M. T. esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et tol hetkel kui ta ristmikule sõitis, süttis kollane tuli ja punane tuli süttis teisel pool ristmikku olevas fooris. Ta nägi seda alles siis, kui oli juba ristmikule sõitnud. Politseiauto, kes oli temast natuke maad tagapool, jõudis küll pidurdada, kuid tema mitte, sest ta sõidukil oli hoog sees. Sel põhjusel ta ristmikule fooris süttinud kollase tulega sõitiski. Tegemist oli kaebaja hinnangul momendimänguga ja ta tegi otsuse pidurit mitte vajutada. Kaebaja arvates on foor antud ristimikul seadistatud valesti, on jäetud arvestamata lubatud sõidukiiruse (70 km/h) ja rohelise tule vilkumise aeg. Kohtulike vaidluste käigus leidis kaebuse esitaja, et süü puudumise tõttu tuleb menetlus lõpetada. Juhul kui kohus peaks leidma, et ta on süüdi, siis ei ole tema süü suur ning ta ei väärinud üldse seda menetlust.
2. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine M. T.i poolt on tõendamist leidnud ning talle on mõistetud karistus, mis on õiglane ja vastavuses Riigikohtu praktikaga. M. T. pani oma käitumisega ohtu lisaks endale ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara ning tegemist ei olnud pisirikkumisega. Politsei ülesanne ongi teha järelevalvet mootorsõidukijuhtide üle. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. LS § 58 lg 3 kohaselt peab juht foori või reguleerija keelava märguande korral seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.
2. LS § 221 lg 1 näeb ette vastutuse juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest foori keelava tule ajal ning selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
3. Kohtu hinnangul on M. T.i poolt LS § 221 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemine täielikult tõendamist leidnud ning seda kinnitavad kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid.
4. Kohtuliku uurimise käigus vaadati Transpordiametilt saadud videosalvestist, mis on 3 talletatud 26.04.2025 kella 22.07 ajal (Tartu mnt 143 juures). Videosalvestiselt _205250426_2212 (72:24:20 alates) nähtub, kuidas Tartu poolt Tallinnasse liiguvad kaks sõidukit paralleelselt, kolmas sõiduk on neist veidi tagapool. Kõrvuti on kolm sõidurada. Ristmikul keerab kõige vasakpoolne rada Peetri Selveri poole, parempoolne restoran Pirosmani poole ja keskmine rada suundub lennujaama poole. Nähtub, kuidas keskmisel rajal olev sõiduk kiirendab võrreldes parempoolse sõidukiga. Sel hetkel kui roheline tuli hakkab vilkuma ja on näha mõlemaid sõidukeid (parempoolses reas politseibussi, keskel M. T.i sõidukit), kiirendab M. T. ja sõidab politseist ette. On selgelt näha, et ristmikule jõudes on fooris juba punane tuli. Ristmikuni on sel hetkel vahemaad, kui foorituli vilkuma hakkab, ligi kolme elektriposti vahe jagu. On näha, kuidas M. T.i poolt juhitud sõiduk on punase tulega ristmikul, veidi esimesest foorist edasi. Videosalvestiselt nähtub ka see, kuidas paremal pool on ristmiku ületamist ehk vasakpoolset pööret ootamas valge sõiduk.
5. Peale videosalvestise vaatamist kohtuistungil ei osanud M. T. kaebuses esitatud väidet, mille kohaselt oli ristmik nii paremalt kui vasakult poolt tühi, millegagi põhjendada, kui vaid sellega, et tegemist oli dünaamilise liiklussituatsiooniga. M. T.i selgituste kohaselt pidi ta otsustama, kas pidurdada järsult või kiirust lisades ristmik ületada. Ta otsustas neist esimese valiku kasuks, kuna vastasel juhul oleks ta põhjustanud liiklusohtliku olukorra.
6. Videosalvestiselt nähtub selgelt, et paremalt poolt on ristmiku ületamist ehk vasakpoolset pööret ootamas valge sõiduk, seega ristmik ei olnud sel hetkel tühi nagu väidab M. T.. Ka nähtub videolt, et nii politseisõiduki kui M. T.i poolt juhitud sõiduki kiirused olid sisuliselt samad. Politsei jõudis oma sõiduki kiirust sujuvalt vähendada ja seejärel pidurdada, kui samal ajal ületas M. T. kiirendades ristimiku keelatud fooritulega. Sel momendil ei sadanud vihma, mille tõttu oleks asfaltkate märg olnud ega esinenud muid halbu ilmastikuolusid. M. T.i poolt juhitud sõidukile ei järgnenud tagant ka ühtegi teist sõidukit. Seega ei olnud M. T.il mingit vajadust ületada ristimik keelava fooritulega, vastupidi – oli M. T.il kiiruse vähendamiseks piisavalt aega, seda mh valgusfoorini ulatuvat distantsi arvesse võttes. M. T. tekitas ise liikluses potentsiaalselt ohtliku olukorra, kus vasakpööret ootav valge sõiduk võinuks tema sõidukiga kokku põrgata.
7. Kohus märgib, et LS § 7 lg 1 p 3 kohaselt keelab kollane foorituli liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.
8. Tuginedes kohtuotsuse punktis 12 toodule, ei esinenud M. T.il ühtegi LS § 7 lg 1 p-s 3 lubatud alust kollase fooritulega liikuda – tegemist ei olnud olukorraga, kus peatumine oleks olnud ilma liiklust ohustamata võimatu ning kollane foorituli ei süttinud hetkel, mil M. T. oli juba ristmikul.
9. LS § 50 lg 3 p-st 1 tuleneb üheselt, et juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Ka M. T. pidi oma sõiduki kiiruse kohandama selliseks, et tal oleks olnud võimalik peatuda teel oleva etteaimatava takistuse ehk liiklust reguleeriva foori ees.
10. Kohtu hinnangul on M. T.ile etteheidetud väärteokoosseisu vajalikud tunnused nii objektiivsest kui subjektiivsest küljest täidetud. M. T. rikkus LS § 58 lg 3 nõuet ja pani seeläbi toime LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. M. T. on väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. M. T. otsustas sõidukiirust mitte vastavaks kohandada, vaid ristimikule sõita kollase fooritulega, 4 seega ta pidi möönma, et selliselt võib ta toime panna LS § 221 lg-s 1 sätestatud teo, mille kohaselt on keelatud juhi poolt ristmikule sõitmine foori keelava tule ajal.
11. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. M. T. on süüvõimeline ning KarS
12. ptk
13. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.
14. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
15. Kohtuväline menetleja on M. T.ile karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust ning kergendava asjaoluna kahetsuse esinemist.
16. Kuigi M. T. leiab, et tema süü ei olnud suur, on see kohtu hinnangul keskmine. M. T. tekitas liikluses potentsiaalselt ohtliku olukorra, kus tema poolt juhitud sõiduk oleks võinud ristmikul vasakpööret ootava sõidukiga kokku põrgata. Foori keelava tulega ristmiku ületamine on selline liiklusrikkumine, kus raskete tagajärgede saabumise tõenäosus on suur. Kuna M. T. ei arvestanud oma teo võimalike tagajärgedega ja seadis oma käitumisega ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara, on põhjendatud määrata ka karistus sellele vastavalt. Vaid seeläbi saab teda mõjutada edaspidi selliste süütegude toimepanemisest hoiduma. Üldpreventiivselt ootab ka ühiskond, et ohtlikke juhte karistatakse nende teost lähtuvalt. Menetleja on mõistnud LS § 221 lg 1 järgi M. T.ile rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o summas 160 eurot ehk LS § 221 lg 1 võimaliku sanktsiooni keskmäärast mõnevõrra madalama karistuse, kuna seadusandja võimaldab antud liiklusrikkumise eest karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Arvestades toimepandud tegu, kergendava asjaoluna kahetsuse esinemist, ka erining üldpreventiivseid kaalutlusi, on keskmäärast mõnevõrra madalama karistuse ehk 20 trahviühiku ulatuses rahatrahvi kohaldamine igati põhjendatud, proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab ka M. T.i süü suurusele. M. T. peab vahetult tajuma toimepandud väärteo raskust ja ohtlikkust ning kujundama endas edaspidi õiged ja ohutud liiklusvõtted. Kohaldatav rahatrahv võib M. T.ile küll tunduda ebameeldiva tagajärjena, mis väärteo toimepanemisele järgnes ning mida ta ise peab pisirikkumiseks, kuid see on põhjuslikult seotud tema enda õigusvastase käitumisega. 21.

§ 30

lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning lg-st 1 1 tulenvalt kui esinevad

§-s 31 sätestatud vähetähtsa väärteo suhtes menetluse mittealustamise tingimused. Selliseid aluseid antud väärteoasjas ei esine. 22. Lõpetuseks märgib kohus, et M. T. on kaebuses teinud etteheiteid ka politsei tegevusele ehk kuidas politsei käitus ristmikul peale tema sõiduki kinnipidamist.

§ 76

lg 1 näeb ette, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Seega oli M. T.il õigus esitada

§ 76

korras kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele, kuid see võimalus on tema poolt mööda lastud. 23. Veel on M. T. kaebuses kritiseerinud vaidlusaluse ristimiku liikluskorraldust – foori rohelise tule vilkumise aega ning lubatud sõidukiirust. Kohus märgib, et liikluskeskkonda ning 5 ohutut taristut korraldab Transpordiamet, kelle poole saab M. T. neis küsimustes pöörduda. Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6