4-25-1111/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2025, Tartu Väärteoasja number 4-25-1111 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Signe Hint Väärteoasi Kaja Aasjõe kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.03.
2. a otsusele väärteoasjas nr 2780,25,001788 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri eriasjade uurija Cristel Jakobson Kaja Aasjõe isikukood: 45804052729; elukoht: XXX; e-post: XXX; telefon: XXX Maarika Pähklemäe Kohtuvälise menetleja esindaja Menetlusalune isik Kaitsja RESOLUTSIOON
3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.03.
4. a otsus Kaja Aasjõele KOKS § 663 järgi määratud karistuse osas.
5. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Kaja Aasjõele KOKS § 66 3 järgi karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut (s.o 200 eurot).
6. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada Kaja Aasjõel tasuda rahatrahv ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ja kohustada Kaja Aasjõed tasuma rahatrahvi katteks vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 50 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi kontole ja samas märgitud viitenumbriga.
7. Rahuldada Kaja Aasjõe kaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale kassatsioon. Menetlusalusel isikul on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal on kassatsiooni esitamise õigus endal või advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kassatsiooniõigusest võib loobuda. Kui kassatsiooniõigusest loobuvad kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teata tähtaegselt kassatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes VTMS §-des 109 ja 111 sätestatu. Kui kohtumenetluse pool teatab maakohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist, on kohtuotsus tervikuna kättesaadav alates 05.12.
8. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil tervikotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja kaebuse sisu
9. Väärteoprotokollis heidetakse Kaja Aasjõele ette, et ta ei taganud koera omanikuna järelevalvet oma koera üle, tekitades olukorra, kus talle kuuluv koer ründas ja pures 30.01.2025 kella 16:10 paiku XXX kinnistul lauda juures lambaid, mille tagajärjel suri 2 tiinet utte ja 2 lammast said erinevaid kehavigastusi. Kahju 855 eurot. K. Aasjõe rikkus XXX vallas koerte ja kasside pidamise eeskirja nr 36 (vastu võetud 22.08.2018) § 5 lg 1 p 2, mis kohustab koera omanikku tagama, et koer ei pääseks oma territooriumilt välja ega ohustaks teiste tervist. Eelnevaga pani K. Aasjõe toime kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 663 järgi kvalifitseeritava väärteo.
10. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.03.
11. a otsusega tunnistati K. Aasjõe süüdi ja teda karistati KOKS § 663 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut (s.o 600 eurot). Kokkuvõtlikult märgitakse karistusotsuses, et tunnistajate ütluste kohaselt jooksevad K. Aasjõe koerad tihti vabalt ringi ning pole tagatud teiste isikute ja vara ohutus. Ka 30.01.2025 jooksis K. Aasjõe pruun koer tunnistajale vastu ning hiljem videosalvestist vaadates tundis tunnistaja ära nii enda koera kui ka K. Aasjõe koera. K. Aasjõel on kehtiv karistus samalaadse väärteo eest.
12. K. Aasjõe esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.03.
13. a otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotleb karistusotsuse tühistamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses, et pole tõendatud, kas, kes (milline koer või hunt) pures lambaid ning millal ja milliseid vigastusi tekitati 2-le lambale, kes jäid ellu. Tõendatud pole ka, kes oli lammaste omanik, kas ja kuidas lambaid raviti, kas ja kuidas utiliseeriti hukkunud lambad, kas olukorda kajastati PRIA registris ning kas riik või kindlustus hüvitas väidetava kahju. K. Aasjõe teada oli tema koer 30.01.2025 kell 16:10 koos teiste lemmikloomadega kodus toas, kust loomad ei pääse iseseisvalt õue. Samuti helistasid politseinikud ühel päeval (võis olla 30.01.2025) K. Aasjõele, ütlesid, et nad on K. Aasjõe õuel ja et koera pole seal. Videolt, mida kohtuväline menetleja näitas K. Aasjõele, pole kehva kvaliteedi tõttu võimalik koeri tuvastada, K. Aasjõe ei tunne videolt oma koera ära ja videolt ei nähtu lammaste puremist. Lisaks pole arusaadav, kus ja millal video tehti. Tunnistaja M.J ei saa K. Aasjõe koera ära tunda, sest M.J ei ela pidevalt XXX kinnistul, K. Aasjõe eelmine koer suri
14. a oktoobris ja K. Aasjõe teada pole M.J tema uut koera näinud. K. Aasjõe on varasemad trahvid tasunud ja praeguses asjas määratud trahv on liiga suur. K. Aasjõe ainus sissetulek on XXX. 2 Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtuistungil
15. Kohtuistungil jäi K. Aasjõe kaebuse juurde, selgitades, et ta lahkus 30.01.2025 umbes kella 15:00 paiku kodust, pani koera tuppa ja lukustas ukse. K. Aasjõe naasis samal päeval umbes kella 20:00 paiku, mil koer oli endiselt kodus luku taga.
16. a augustis märkas K. Aasjõe oma elukohast umbes 8-9 km kaugusel enda koeraga sarnast koera ja tal tekkis mõte, et see koer võis
17. a jaanuaris lambaid rünnata.
18. Kaitsja taotles Politsei- ja Piirivalveameti 06.03.
19. a otsuse tühistamist, leides, et väärteo toimepanemine pole tõendatud. Tunnistajate Y.D ja M.J ütluste pinnalt pole võimalik järeldada, et 30.01.2025 oli tegemist K. Aasjõe koeraga, sest nad ei tundnud istungil fotodelt K. Aasjõe koera ära. Samuti oli 30.01.2025 pime, M.J nägi koera kaugelt ega olnud kindel, et see oli K. Aasjõe koer. Pole teada, millal ja kuidas Y.D tegi videosalvestise, ning videosalvestiselt ei nähtu lammaste puremist. Kuna video järgi viibis lammaste juures 2 koera, võis lambaid pureda (ka) teine koer. Pole tõendatud, kumb koer millise numbrimärgiga lammast pures ja kumb koer kui palju kahju tekitas. Kuna loomaarst käis lammaste juures mitu päeva pärast 30.01.2025, võis lammaste murdmine toimuda hiljem. Kuna meditsiinidokumentides pole märgitud vigastuste tekkepõhjust, pole tõendatud, et lambad surid puremise tagajärjel. Alternatiivselt taotles kaitsja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel, sest K. Aasjõe hüvitas Y.D-le tekkinud kahju. Kuna lammaste juures viibisid 2 koera, ei peaks kogu kahju hüvitama K. Aasjõe üksinda.
20. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine K. Aasjõe poolt on tõendatud. Y.D tegi 30.01.2025 kell 16:13 videosalvestise, helistas kell 16:16 Häirekeskusesse ja kell 16:28 loomaarstile. Seejärel esitas ta 01.02.2025 kell 21:18 süüteoteate. Y.D nägi, et pruun koer pures lambaid, enne kui ta hakkas filmima. Lammaste juurest põgenesid 2 koera ja tunnistaja M.J sõnul jooksid talle tema majakompleksi lähedal vastu samuti 2 koera. M.J koer jooksis koju ning teine koer tuli samuti peaaegu tema juurde, kuid jooksis siis põllu peale ehk samasse maja lähedale. Pole põhjust, miks peaks võõras koer põgenema võõra talu suunas. Eelnevast tulenevalt pani K. Aasjõe toime KOKS § 66 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Siiski võib K. Aasjõele määratud trahvi vähendada. K. Aasjõe koer pole pärast
21. a jaanuari rohkem välja pääsenud ja K. Aasjõe tegi pärast eelmist lammaste ründamist
22. a sügisel koerale kindlustuse, kes hüvitas
23. a jaanuaris tekitatud kahju. Arvestades eelnevat, on K. Aasjõe oma käitumist parandanud, kuid need asjaolud polnud kohtuvälisele menetlejale teada. Kohtu seisukoht
24. Kohtu hinnangul on K. Aasjõe süü tõendatud. Nimelt selgub tunnistaja Y.D ütlustest, et ta liikus 30.01.2025 lauda poole ja märkas, et ühtki lammast polnud õues söömas, kuigi nad tavaliselt sel ajal söövad. Y.D liikus edasi ja nägi, et pruun koer rappis lauda uksel üht lammast: lammas oli maas ning koer kiskus teda siit ja sealt, üritades rünnata. Hiljem kakkus sama koer teist lammast, kes vedeles vees. Kui Y.D läks lähemale, hakkasid lambad laudast välja jooksma ja nende tagant jooksis laudast välja teine koer. Y.D ei näinud, et teine koer kedagi ründas, kuid laudas oli üks kaelavigastusega lammas, kes suri mõne päeva jooksul. Söödapallide tagant leidis Y.D veel ühe lamba. Kokku oli 4 oluliselt vigastatud lammast, kusjuures ka vees olnud lammas suri. Koerad jooksid Assikvere suunas, kust viib tee K. Aasjõe elukohta. Selleks hetkeks, kui Y.D jõudis lauda juurde, polnud ükski lammastest veel surnud, kuid koer ründas lambaid eesmärgiga nad maha murda. Y.D nägi koera tegevust enne seda, kui ta hakkas filmima. Pruuni koera, kes ründas lambaid, on Y.D korduvalt näinud ja see koer kuulub K. Aasjõele. K. Aasjõe koerad käisid pidevalt Y.D kinnistul ja tekitasid talle kahju.
25. a sügisel tekitasid kahju 2 K. Aasjõe koera, kuid 30.01.2025 oli vaid 1 K. Aasjõe 3 koer. Teist koera nägi Y.D 30.01.2025 esimest korda, tal tekkis kahtlus, kelle koer see võib olla, ja ta helistas omanikule. Koera omanik oli reisil ja Y.D suhtles omaniku tütrega. Kohus märgib, et tunnistaja Y.D ütlustega langeb kokku videosalvestis, mille järgi seisab pruunikaspunakas koer lauda ukse ees lamava lamba juures näoga lamba suunas, keerab end ümber, vaatab hetkeks Y.D poole ja jookseb lauta, kust hakkavad lambad kohe välja jooksma. Õues veeloigus lamab selili liikumatult teine lammas, kelle kõrval on arvukalt villatükke. Kui Y.D jõuab lauda ukse juurde, märkab teda tumeda-heleda kirju koer, kes jookseb kohe laudast välja. Lauda põrandal lamab külili liikumatult kolmas lammas. Y.D liigub lauda ukse ees lamava lamba juurde, kelle tagakeha on vees ja kelle kõrval on villatükid. Õues söödapalli juures lamab külili liikumatult neljas lammas. Y.D naaseb veeloigus selili lamava lamba juurde, kes liigutab vaevumärgatavalt pead. Õues on valge.
26. Täiendavalt ilmneb tunnistaja M.J ütlustest, et tema vanemad olid 30.01.2025 reisil, M.J oli kodus ja talle helistati, et tema ja naabri K. Aasjõe koerad on pannud jooksu lambaid sööma, ning teda kutsuti koerale järgi. Kui M.J jõudis kõndida majast umbes 500 m kaugusele, tulid tee peal vastu tema pere koer ja K. Aasjõe koer. M.J karjus oma koeraga, kes jooksis M.J-ist mööda koju värava juurde, sest sai aru, et tegi pättust, ja seisis värava taga lontis kõrvadega. K. Aasjõe koer jooksis põllu peale. M.J hakkas koju tagasi minema, politseinikud võtsid ta tee otsast auto peale ja vaatasid kodu juures koera üle. Koeral polnud verd ega lambavilla. Kohus märgib, et tunnistaja M.J ütlustega langeb kokku politseiniku vormikaamera videosalvestis, mille järgi M.J selgitab 30.01.2025 kell 17:45 politseinikule, et ta tegeleb musta koeraga, kes tuli talle koos punase koeraga vastu. Must koer jooksis koju. Teine koer on naabri koer. Politseinik vaatab taskulambiga heleda-tumeda kirjut koera ja ütleb, et koeral pole kihvade vahel lambakarvu. Õues on pime.
27. K. Aasjõe selgitas kohtuistungil omakorda, et ta lahkus 30.01.2025 umbes kella 15:00 paiku kodust, pani oma koera tuppa ja lukustas ukse. Paari tunni pärast helistasid politseinikud ning ütlesid, et nad on K. Aasjõe õuel ja soovivad tema koera näha, mispeale K. Aasjõe vastas, et teda pole kodus, koer on toas ja ta ei saa koera näidata. Kui K. Aasjõe naasis 30.01.2025 umbes kella 20:00 paiku koju, oli koer toas luku taga. K. Aasjõe ei teadnud tol hetkel, miks politseinikud käisid tema õuel ja tahtsid tema koera näha, kuid siiski ta teadis, et mingisugune jama nüüd on, uuris koera ja koer oli puhas. Järgmisel päeval vaatas K. Aasjõe oma kaamerasalvestisi, et veenduda, kas tema õuel viibisid tõepoolest politseinikud, kuid ei kontrollinud, mis toimus alates tema lahkumisest kuni politsei saabumiseni ja kas tema koer käis kodust ära, sest selleks polnud mingisugust põhjust. K. Aasjõe ei vaadanud kaamerasalvestisi ka hiljem, kui ta sai teada, et tema koera seostatakse lammaste murdmisega, sest koer oli toas ja K. Aasjõel polnud põhjust salvestisi vaadata.
28. Seoses ülal refereeritud tõendite usaldusväärsusega ei nõustu kohus esiteks kaitsjaga, et pole teada, millal ja kuidas Y.D tegi videosalvestise. Y.D sõnul filmis ta 30.01.2025 lauda juures avanenud vaatepilti ja politsei andmebaasi väljavõtte kohaselt teatas Y.D lammaste ründamisest Häirekeskusele samuti 30.01.2025 kell 16:24, öeldes, et rünnati 4 lammast ja ta tegi video. Eelnevast tulenevalt ilmnevad videosalvestise tegemise aeg ja koht Y.D ütlustest, kusjuures tema versioon on püsinud algusest peale samasugune.
29. Teiseks ei jaga kohus kaitsja kriitikat, et tunnistajate ütluste pinnalt pole võimalik järeldada, et 30.01.2025 oli tegemist K. Aasjõe koeraga. Y.D ütluste järgi olid tema lammaste juures 2 koera, kes jooksid koos K. Aasjõe elukoha suunas. Sarnaselt Y.D-ga avaldas tunnistaja M.J , et kuigi väljas oli pime, tulid 500 m kauguselt kodust tema pere koer ja naabri K. Aasjõe koer koos talle tee peal vastu ning K. Aasjõe koer läks tal nina eest 4 põhimõtteliselt mööda. M.J tundis K. Aasjõe koera ära värvi ja suuruse järgi, sest pole rohkem võimalusi, kelle oma see koer võiks lähiümbruses olla. Samuti jooksis koer oma kodu poole. M.J elab koos vanematega K. Aasjõega samas majas, näeb K. Aasjõe koeri, kui nad jooksevad aias, ja
30. a jaanuaris ei liikunud läheduses K. Aasjõe koeraga sarnaseid koeri. Kohus leiab, et ülal toodust nähtuvalt selgitas M.J arusaadavalt, mille järgi ta tundis 30.01.2025 K. Aasjõe koera ära. Pidades silmas, et kumbki tunnistaja ei lähtunud K. Aasjõe koera äratundmisel ainult koera välimusest, vaid ka käitumisest (koer jooksis koos naabri koeraga oma kodu suunas), ei tekita ainuüksi asjaolu, et tunnistajad ei tundnud kohtuistungil kaitsja esitatud fotodelt ära K. Aasjõe koera, kohtu silmis tõsiseltvõetavaid kahtlusi tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. M.J ja Y.D kokkulangevatest ütlustest selgub üheselt, et pruunikas-punakas koer, kes viibis 30.01.2025 Y.D lammaste juures, kuulub K. Aasjõele.
31. Kolmandaks on tunnistajate ütlused ja videosalvestised kohtu hinnangul omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Kuigi Y.D tehtud videosalvestiselt ei nähtu lammaste puremist, avaldas Y.D-d , et ta nägi pruuni koera tegevust lauda juures enne, kui ta hakkas filmima, ning pruun koer rappis lauda uksel üht lammast ja hiljem kakkus teist lammast, kes vedeles vees. Pidades silmas, et ka videosalvestise järgi seisis pruunikaspunakas koer lauda ukse ees silmnähtavalt vigastatud lamba kõrval (lammas lamas maas, tagakeha vees) ning samas olid ka ründejäljed (villatükid), langeb videosalvestis kokku Y.D ütlustega, et pruunikas-punakas koer pures hetk tagasi kõnealust lammast. Edasi ilmneb videosalvestiselt sarnaselt Y.D ütlustega, et kokku oli 4 silmnähtavalt vigastatud lammast (lisaks lauda ukse ees lamavale lambale lamas õues veeloigus selili liikumatult teine lammas, lauda põrandal lamas külili liikumatult kolmas lammas ja õues heinapalli juures lamas külili liikumatult neljas lammas), kusjuures ka selili vees lamava lamba kõrval oli arvukalt villatükke. Arvestades viimati märgitut, kinnitab videosalvestis Y.D ütlusi selleski osas, et pruunikas-punakas koer pures hetk tagasi ka vees selili lamavat lammast. Pidades silmas, et patrullpolitseiniku vormikaamera salvestise järgi suhtles M.J politseinikega 30.01.2025 kell 17:45 (s.o ca 1 tund ja 20 minutit pärast seda, kui Y.D teatas lammaste murdmisest Häirekeskusele), ilmneb ülal käsitletud tunnistajate ütlustest ja videosalvestistest kogumis, et Y.D 4 lammast pureti ja neile tekitati kehavigastusi just 30.01.2025 kella 16:10 paiku. Lähtudes eelpool kirjeldatud läbivast omavahelisest kooskõlast, on Y.D ja M.J ütlused ning Y.D tehtud videosalvestis ja politseiniku vormikaamera videosalvestis kohtu hinnangul usaldusväärsed tõendid.
32. Mis puudutab K. Aasjõe ütlusi, siis need on koera tuppa lukustamise osas vastuolus Y.D ja M.J ütlustega. Samuti on K. Aasjõe versioon kohtu meelest sisuliselt vastuoluline. Juhul, kui K. Aasjõe lukustas 30.01.2025 kodust lahkudes koera tõepoolest tuppa, kust koeral polnud võimalik välja pääseda, kuid politsei telefonikõne peale tekkis K. Aasjõel siiski piisavalt suurt kahtlus, et ta kontrollis pärast koju naasmist koera üle, jääb täielikult arusaamatuks, miks K. Aasjõe ei tundnud pärast väärteokahtlusest teada saamist vähimatki huvi videosalvestiste vastu, kust nähtub tema õueala. Olukorras, kus K. Aasjõe asus videosalvestise abil üle kontrollima talle telefonikõnes avaldatud infot (s.o kas 30.01.2025 viibisid tema õuel tõepoolest politseinikud), on taolise käitumisega täielikult vastuolus K. Aasjõe väidetav järgnenud käitumine, et ta ei püüdnudki pärast väärteokahtlusest teada saamist sama videosalvestise abil üle kontrollida ning võimalusel kahtluse alla seada ja ümber lükata muid talle esitatud väiteid (s.o et tema koer pääses tema äraolekul õuealalt välja). Arvestades ülal käsitletud vastuolusid, on K. Aasjõe ütlused kohtu hinnangul ebausaldusväärne tõend ja kohus jätab selle väärteoasja lahendamisel kõrvale. 5
33. Tuginedes usaldusväärsele tõendikogumile (s.o tunnistajate ütlustele ja videosalvestisele), tuvastab kohus, et K. Aasjõe pruunikas-punakas koer ründas ja pures 30.01.2025 kella 16:10 paiku XXX kinnistul lauda juures Y.D lambaid, tekitades neile kehavigastusi. Kuigi Y.D nägi, et K. Aasjõe koer pures 2 lammast, jõudis Y.D lauda juurde ajal, mil K. Aasjõe koer juba ründas lambaid ja kohapeal olid veel 2 silmnähtavalt vigastatud lammast, kes lamasid liikumatult külili laudas põrandal ja õues söödapalli kõrval. Pidades silmas viimati märgitut, tuvastab kohus, et 30.01.2025 tekitati kehavigastusi kokku 4 lambale. Kuigi koos K. Aasjõe koeraga viibis lammaste juures ka tema naabrite tumeda-heleda kirju koer, oli viimane koos lammastega laudas samal ajal, kui K. Aasjõe koer õues lambaid ründas, ja kui K. Aasjõe koer jooksis Y.D-d märgates lauta, hakkasid lambad kohe laudast välja jooksma. Arvestades, et liikumisvõimelised lambad jooksid K. Aasjõe koerast kohe võimalikult kaugele, leiab kohus, et lammaste suhtes käitus agressiivselt ning kõiki 4 lammast ründas ja pures just K. Aasjõe koer.
34. Asudes andma K. Aasjõe teole karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KOKS § 663 näeb väärteona ette KOKS § 22 lg 1 p 362 alusel kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise, kui see põhjustas ettevaatamatusest varalise kahju. Xxxxxxxx Vallavolikogu määruse nr 36 „Xxxxxxxx vallas koerte ja kasside pidamise eeskiri“ (vastu võetud 22.08.2018) § 5 lg 1 p 2 kohaselt on looma omanik kohustatud tagama, et loom ei pääseks muu hulgas varalist kahju tekitama. Pidades silmas, et K. Aasjõe koer ründas, pures ja tekitas 30.01.2025 Y.D 4 lambale kehavigastusi, jättis K. Aasjõe järelikult tagamata, et tema koer ei pääseks varalist kahju tekitama, ning rikkus Xxxxxxxx vallas koerte ja kasside pidamise eeskirja § 5 lg 1 p-s 2 sätestatud loomaomaniku kohustust. Sellega pani K. Aasjõe toime KOKS § 663 koosseisupärase teo.
35. Seoses KOKS § 663 koosseisupärase tagajärjega (s.o varalise kahjuga) ilmneb 01.02.
36. a arvest nr A2025-000108, et loomaarst esitas Y.D-le töövälisel ajal tehtud visiidi, ühe lamba surma tuvastamise ja teise lamba üldseisundi hindamise eest arve 55 eurot. Haigusloost nähtuvalt fikseeris loomaarst 01.02.2025 (s.o ülejärgmisel päeval pärast lammaste ründamist), et XXX talus oli kaelavigastuse tagajärjel surnud utt kõrvamärgi numbriga EE4007216648 ning teisel lambal kõrvamärgiga EE0005333769 oli närvikahjustuse tagajärjel tagakeha halvatus, tema üldseisund oli väga halb, tal oli tugev alajahtumine ja teda polnud võimalik päästa. Karjas võis olla veel vigastatud loomi, kelle väliseid vigastusi polnud villa alla näha. Y.D e-kirja kohaselt on kummagi surnud lamba väärtus 400 eurot. Kohus toob välja, et eelnevast tulenevalt tekkis Y.D-le varaline kahju kokku 855 eurot (s.o loomaarsti tasu ja 2 surnud lamba väärtus).
37. Mis puudutab põhjuslikku seost K. Aasjõe koosseisupärase teo ja Y.D 855-eurose varalise kahju vahel, siis esiteks tuvastas kohus eelpool, et K. Aasjõe koer tekitas 30.01.2025 kehavigastusi 4 lambale. Täiendavalt selgitas Y.D , et kuigi ta abistas vigastatud lambaid, tõmbas vees lamanud loomad veest välja ja pani nad kuivemale allapanule, 2 lammast surid. Kooskõlas Y.D ütlustega selgub haigusloost samuti, et loomaarst fikseeris lammaste seisundi Y.D kutsel seoses koerte ründega. Haigusloo järgi suri üks lammas kaelavigastuse tagajärjel ja teist lammast polnud võimalik päästa närvikahjustusest tingitud tagakeha halvatuse tõttu. Sellele, et Y.D lambad võisid saada kehavigastusi mingil muul ajal või muu sündmuse käigus, ei viita ükski kogutud tõend. Kaitsja esitatud e-kirjavahetus loomaarstiga ei sisalda samuti mingit täiendavat tõendusteavet. Arvestades eelnevat, tuvastab kohus, et Y.D 2 lammast surid K. Aasjõe koera tekitatud kehavigastuste tagajärjel ja loomaarst käis Y.D lammaste seisundit fikseerimas K. Aasjõe koera rünnaku tõttu. Seega juhul, kui K. Aasjõe oleks 30.01.2025 täitnud Xxxxxxxx vallas koerte ja kasside 6 pidamise eeskirja § 5 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust (s.o taganud, et tema koer ei pääseks varalist kahju tekitama), poleks Y.D-le tekkinud 855 eurot varalist kahju. Eelnevast tulenevalt on KOKS § 663 objektiivsed tunnused täidetud.
38. K. Aasjõe märgib kaebuses, et tõendatud pole, milliseid vigastusi tekitati ellujäänud lammastele, kas ja kuidas lambaid raviti, kas ja kuidas utiliseeriti hukkunud lambad, kas olukorda kajastati PRIA registris ning kas riik või kindlustus hüvitas varalise kahju. Kaitsja tõi istungil täiendavalt välja, et kuna haigusloos pole fikseeritud vigastuste tekkepõhjust, pole tõendatud, et lambad surid puremise tagajärjel. Vastuseks kõnealustele väidetele märgib kohus, et loomaarst polekski saanud kindlaks teha lammaste kehavigastuste tekkemehhanismi, sest ta polnud vigastuste tekitamise/tekkimise juures ega tea, kuidas lammastele vigastused tekitati/tekkisid. Loomaarst sai kirjeldada ja fikseerida üksnes kohapeal ilmnenud olukorda. Asjaoludel, milliseid konkreetseid kehavigastusi tekitas K. Aasjõe koer ellujäänud lammastele, kas ja kuidas täpselt lambaid raviti, kas ja kuidas utiliseeriti surnud lambad, kas olukorda kajastati PRIA registris ning kas riik või Y.D kindlustus hüvitas Y.D-le varalise kahju, pole aga käesoleva väärteoasja lahendamisel tähtsust.
39. Kohtu meelest on täidetud ka KOKS § 663 subjektiivsed tunnused. Pidades silmas, et K. Aasjõe tahtluse kohta pole tõendeid, tuleb kõne alla tema vastutus ettevaatamatusest toime pandud väärteo eest. Kohus tuvastas eelpool, et kuna K. Aasjõe koer tekitas 30.01.2025 Y.Dle varalist kahju, jättis K. Aasjõe tagamata, et tema koer ei pääseks varalist kahju tekitama. Arvestades, et pole tõendeid, et koer lõhkus territooriumilt välja saamiseks mõnd K. Aasjõe (piisavalt hoolikalt) seatud takistust (nt ust, aeda või väravat), pole tõendatud ka, et koer pääses varalist kahju tekitama, vaatamata K. Aasjõe tähelepanelikule ja kohusetundlikule käitumisele. Seega ei käitunud K. Aasjõe 30.01.2025 oma koera liikumise korraldamisel teiste vara osas piisavalt hoolikalt ja täitis KOKS § 66 3 objektiivsed tunnused vähemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes.
40. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tunnistati Politsei- ja Piirivalveameti 06.03.
41. a otsusega K. Aasjõe põhjendatult süüdi KOKS § 663 järgi.
42. Kohtu hinnangul on K. Aasjõe karistamine seaduslik. Erinevalt kaitsjast pole kohtu arvates võimalik väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel lõpetada. VTMS § 30 lg 1 p 2 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud. Kindlustuspoliisi nr LL198914704 järgi kehtis K. Aasjõel ajavahemikul 25.10.2024-24.10.2025 koera osas looma omaniku vastutuskindlustus. Tulenevalt K. Aasjõe arvelduskonto väljavõttest (ajavahemikul 01.05.-01.06.2025) kandis If P.C Insurance AS seoses K. Aasjõe koerade poolt Y.D-le tekitatud kahjuga 06.05.2025 K. Aasjõele üle kokku 1451 eurot. Nähtuvalt 02.05.
43. a ekirjast kandis kindlustus sellest summast 835 eurot K. Aasjõele üle Y.D loomakliiniku arve ja 2 lamba surma hüvitisena, kusjuures kogu kahjust 855 eurost arvati maha K. Aasjõe omavastutus 20 eurot. Nähtuvalt K. Aasjõe arvelduskonto väljavõttest (ajavahemikul 01.12.2024-20.10.2025) kandis ta Y.D-le 12.05.2025 üle 1451 eurot (s.o üksnes kindlustuselt saadud summa). Pidades silmas, et K. Aasjõe pole Y.DLE hüvitanud kogu 30.01.2025 tekitatud varalist kahju ja hüvitamata on jäänud 20 eurot, pole väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel õigustatud.
44. Siiski nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et K. Aasjõele määratud rahatrahvi tuleb vähendada. KOKS § 663 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Analüüsides K. Aasjõe süü suurust, märgib kohus, et K. Aasjõe koer tekitas vigastusi 4-le lambale, mille 7 tagajärjel tekkis Y.D-l kokku 855 eurot varalist kahju. Karistust raskendavaid asjaolusid pole. Mis puudutab karistust kergendavaid asjaolusid, siis K. Aasjõe ei tunnistanud väärteo toimepanemist ega kahetsenud varalise kahju tekitamist, kuid kohus eelpool, et K. Aasjõe hüvitas 12.05.2025 (s.o pärast kohtuvälise menetleja 06.03.
45. a otsust) Y.D-le 30.01.2025 tekitatud kahjust 835 eurot (s.o ülekaaluka osa). Kohus käsitleb viimati märgitut karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes.
46. Edasi arvestab kohus eripreventiivse kaalutlusena, et karistusregistri väljavõtte järgi on K. Aasjõel kehtiv väärteokaristus samalaadse rikkumise eest. Täpsemalt karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.10.
47. a otsusega (s.o veidi enam kui 1 aasta tagasi) K. Aasjõed KOKS § 663 järgi 130-trahviühikulise (s.o 520-eurose) rahatrahviga. Vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et K. Aasjõe pani 30.01.2025 (s.o ca 3 kuud pärast eelmist karistusotsust) toime sarnase KOKS § 663 järgi kvalifitseeritava väärteo. Seega ei mõjutanud varasem trahv K. Aasjõed oma käitumist muutma ja piisavalt hoolikalt tagama, et tema koer ei pääseks uuesti oma territooriumilt välja ega tekitaks rohkem varalist kahju.
48. Teisalt jällegi pole K. Aasjõe koer pärast 30.01.2025 (s.o viimase veidi enam kui 9 kuu jooksul) pääsenud rohkem kahju tekitama. Samuti selgub Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse väljavõttest, et K. Aasjõe igakuine pension on 670,13 eurot. Nähtuvalt 03.10.
49. a e-kirjast lõppes K. Aasjõe lemmikloomakindlustus 24.10.2025 ja K. Aasjõe pidi kindlustuse jätkamiseks hiljemalt 18.10.2025 tasuma 22,37 eurot. K. Aasjõe kontoväljavõtte järgi (ajavahemikul 01.08-20.10.2025) tasub ta veel igakuiselt elektrienergia eest ca 100 eurot, elukindlustuse eest ca 40 eurot ja autokütuse eest ca 85 eurot. Samuti on Kaja Aasjõel rahalised väljaminekud seoses erinevate terviseprobleemidega, sõiduki liikluskindlustusega ja sõiduki remondiga. Sotsiaalkindlustusameti 02.04.
50. a riiklikust pensionist kinnipidamise akti kohaselt peetakse eelmise rahatrahvi tasumiseks K. Aasjõe nõusolekul tema pensionist igakuiselt kinni 100 eurot ja tulenevalt kohtutäituri 20.05.
51. a e-kirjast oli K. Aasjõe võla jääk 20.10.
52. a seisuga 154,43 eurot. Kokkuvõtlikult on K. Aasjõe majanduslik olukord võrdlemisi raske.
53. Arvestades ühelt poolt, et K. Aasjõe pani ca 3 kuud pärast eelmist karistusotsust toime uue samalaadse väärteo, millega tekitas üle 800 euro varalist kahju, kuid teisalt pole ta viimase veidi enam kui 9 kuu jooksul rohkem süütegusid toime pannud, viimasel korral tekitatud kahju on valdavalt hüvitatud ja K. Aasjõe ainus ametlik sissetulek on ca 670-eurone pension, leiab kohus, et karistuse eesmärke täidab ja K. Aasjõed mõjutab edaspidi püsivalt õiguskuulekalt käituma ka väiksem rahatrahv.
54. Eelnevast lähtudes tühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.03.
55. a otsuse K. Aasjõele KOKS § 663 järgi mõistetud karistuse osas. Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega mõistab K. Aasjõele KOKS § 66 3 järgi karistuseks rahatrahvi 25 trahviühikut (s.o 200 eurot). Ühtlasi võimaldab kohus KarS § 66 lg 2 alusel K. Aasjõel tasuda trahv ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust nii, et K. Aasjõel tuleb tasuda vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 50 eurot. Kohus rahuldab K. Aasjõe kaebuse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 8