Obsah (8)

§ 231§ 475§ 614§ 477§ 367§ 172§ 174§ 138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Lember Kohtujurist Kairi Lints Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-6489 Tsiviilasi Swedbank P&C Insurance AS-i aval

) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja 2 korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. 12. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isik avaldusele vastanud. Maakohus ei ole selgitanud puudutatud isikule, et avaldusele vastamata jätmisel loeb kohus nõude aluseks olevad asjaolud omaks võetuks

§ 231lg 4 tähenduses.

13. Korteriomaniku avalduse asjas, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, vaatab kohus

§ 475lg 1 p 13 ja 61.

ptk sätete järgi läbi hagita menetluses. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-1919516/13 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu. Seega tuleb esitatud avaldus lahendada hagita menetluses.

2-25-19127 3 § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 614

lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisteks avaldaja ja puudutatud isik.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes

§ 477

lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud, millest tulenevalt rahuldab kohus avalduse. Kohus põhjendab kohtulahendit järgmiselt.
2. Kannatada saanud korteri omanik võib nõuda teiselt korteriomanikult või korteriühistult kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud (VÕS § 115 lg 1 ning §-id 127 ja 128). Kindlustusandjale läks üle kindlustusvõtja nõue puudutatud isiku vastu (VÕS § 492 lg 1).
3. KrtS § 12 lg 1 järgi teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi antud seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
4. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on tervik, on korteriomanike kaasomandis (RK TKo 2-19-9500, p 12). Samas peavad kohtud alati välja selgitama, millisel põhjusel täpselt kahju tekkis (samas, p 15.3). Kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu (samas, p 16).
5. Eeltoodust tulenevalt pidi avaldaja tõendama, et korteriomaniku eriomandisse kuuluva korteri kahjustus tekkis nimelt tulenevalt kaasomandi esemest tulenevast mõjutusest. Kohtu hinnangul on avaldaja seda tõendanud. Puudutatud isiku juhatuse liige T. P. on 16.05.2022 digiallkirjaga kinnitanud kahjuteate, et Saha tn 46 kortermajas sai 28.04.2022 kahjustused korter seoses katkise püstiku vahetusega. Veel märgib puudutatud isik kahjuteates, et tuli sein eest ära lõhkuda (dtl 34). Lisaks on avaldaja esitanud kohtule fotod kahjustustest (dtl 15-20) ning vara ülevaatuse akti (dtl 11-14).
6. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises 3 seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodust tuleneb, et avaldajal tuleb tõendada, millist täpselt kahju põhjuslikus seoses alguse sai ja kuidas on selle tekkimise eest vastutav puudutatud isik.
7. Avalduse kohaselt toimus 28.04.2022 kahjujuhtum, mille käigus sai kahjustada korter aadressil XXX. Avaldaja selgitab, et kahju põhjuseks oli kortermaja kanalisatsioonipüstaku leke. Elamu aadressiga Tallinn, Saha tn 46 korteriomanikud on loonud korteriühistu (Tallinn, Saha tn 46 korteriühistu), mille eesmärgiks on mh kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont.
8. Seega on puudutatud isikuks korteriühistu. Olukorras, kus kahju on alguse saanud hooneomanike kaasomandis olevast tehnosüsteemist, nt vee- või kanalisatsioonitorust, tuleb esitada kahjunõue korteriühistule. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitletakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Riigikohus on selgitanud, et korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt Riigikohtu
9. märtsi
10. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17).
11. Avaldaja esitas 05.04.2023 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 07.11.
12. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Kahjunõue on muutunud sissenõutavaks alates 08.11.
14. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja hüvitanud vara omanikule kokku 7 989,56 eurot.
15. Kohtule nähtuvalt on korteriomandi omaniku ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud lepingu kohaselt korteriomaniku omavastutus 190 eurot. Korteri nr XXX remondiks tegi hinnapakkumise LKB OÜ summas 7 469,56 eurot (dtl 21-22) ning edastas arve nr 21698 summas 7 469,56 eurot (dtl 23), mille avaldaja tasus 28.10.2022 (dtl 24-25). Lisaks remondile soovis vara omanik ajutist elamispinda, sest korter vajas suuremahulisi taastustöid esikus ning vannitoas. Seega vara omanikule on ajutise elamiskuluna hüvitatud 40 eurot päev, kokku 520 eurot (dtl 26 maksekorraldus dtl 27-28).
16. Avaldaja on tasunud remondiarve suuruses 7 469,56 eurot ja asenduspinna arve 520 eurot täies ulatuses, arvestamata kindlustusvõtja omavastutust 190 eurot. Siiski on avaldaja vähendanud nõuet puudutatud isiku vastu 955,20 euro võrra. Avaldaja on esitanud kohtule kahjuhüvitise nõude puudutatud isiku vastu 7034,36 eurot. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista 7034,36 eurot, seadusjärgne viivis ajaperioodi 04.10.2023 kuni 28.04.2025 eest summas 1248,90 eurot
17. Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult viivist

§ 367

alusel alates 29.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulud ja kindlaksmääramine 4 27.

§ 172

lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks

§ 174lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.

28. Taotluse kohaselt on avaldaja kulu riigilõiv 50 eurot, mis on

§ 138kohaselt põhjendatud menetluskulu ja tuleb puudutatud isikult välja mõista.

29. Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult avaldajale välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik 5