Obsah (8)

§ 429§ 477§ 428§ 173§ 172§ 168§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Katalyn Tähismaa Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-19137 Tsiviilasi AB “Lietuvos d

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas 11.11.2025 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Xxx tn 14 korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 513 eurot, seisuga 11.11.2025 viivise 6,70 eurot ja alates 12.11.2025 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2. Kohus võttis 14.11.2025 määrusega avalduse menetlusse.
3. 27.11.2025 esitas avaldaja kohtule avalduse avaldusest loobumiseks. Avaldaja tegi puudutatud isikule vastastikuste nõuete tasaarvestuse ettepaneku, millega puudutatud isik nõustus ning tasus 26.11.2025 avaldajale 300 eurot. Seoses sellega loobub avaldaja kahjunõude avaldusest. Avaldaja ei taotle menetluskulude kindlaksmääramist. Avaldaja palub tagastada pool riigilõivust, 25 eurot AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali arvelduskontole xxx, selgitusega xxx-AL, 2-25-xxx. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud avaldus loobumiseks tuleb

§ 429

lg 1 alusel vastu võtta.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ühtlasi lõpetab kohus

§ 428lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.

5. Kohus ei näe aluseid avaldusest loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada

§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi 4. lõike järgi näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus 2 otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 168

lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel juhul on puudutatud isik nõude rahuldanud ja avaldaja ei taotle menetluskulude kindlaksmääramist. Asja materjalidest nähtuvalt puudutatud isikul menetluskulusid ei ole. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 7.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 8. Kohus leiab, et avaldaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 9. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 11.11.2025 riigilõivu 50 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb kanda tagastatav riigilõiv, s.o 25 eurot, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arvelduskontole nr xxx, märkides selgitusse: „xxx-AL, 2-25-xxx“. (allkirjastatud digitaalselt) 3