Obsah (8)

§ 120§ 121§ 37§ 44§ 45§ 43§ 77§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-4520 Kohtuasi X kaebus Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja märgib kaebuses järgmist. Kaebajal oli
3. oktoobril 2025 Viru Vanglas video vahendusel psühhiaater T. Sedmani vastuvõtt, mille käigus ta ärritus ning lõhkus ära videotarvikud. Pärast psühhiaatri vastuvõttu on tal olnud seoses kriminaalasjaga mitu menetlustoimingut video vahendusel ning ta on alati ruumist põgenenud, sest ei suuda menetlustoimingutel osaleda. Seetõttu on tema suhtes tehtud ainult negatiivseid lahendeid. Vangistusseaduse § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringne arstiabi kättesaadavus. Hoolimata eeltoodust ei ole vangla taganud talle uut psühhiaatri vastuvõttu ja vajalikku ravi. Vangla oleks pidanud suunama teda teise psühhiaatri vastuvõtule, kuid on tegevusetu. 3-25-4520
4. Vastuseks kohtunõudele teatas Viru Vangla
5. detsembril 2025 kohtule, et
6. oktoobril 2025 toimus kaebajal vanglas psühhiaatri kaugvastuvõtt, mille käigus ta lõhkus R2 videokonverentsiruumis tahvelarvuti. Vangla tõi välja, millised psühhiaatri vastuvõttu puudutavad kanded vangiregistris sisalduvad ning lisas vastuse juurde kaebaja pöördumised, mis puudutavad psühhiaatri vastuvõtule saamist. SA Ida-Viru Keskhaigla edastas kohtule
7. detsembril 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja tervisekaardi väljavõtte ning selgitas, et kaebaja on registreeritud Ida-Viru Keskhaigla vanglas töötava psühhiaatri T. Sedman vastuvõtule, mis toimub
8. detsembril
9. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse tagastamine 3.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel. 4.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist sellise olukorraga. Kaebaja on esitanud kohtule tuvastamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 6).

Ta soovib Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist, mis seisneb selles, et Viru Vangla ei ole suunanud teda pärast 28. oktoobrit 2025 teise psühhiaatri vastuvõtule ning on jätnud ta seetõttu vajalikust ravist ilma. 5.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. 5.

1. Kaebaja ei ole välja toonud, millist õiguslikku kasu ta vangla väidetava tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise korral saaks. Kohus märgib, et tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku seisundi paranemist. 5.
2. Kaebaja ei saa tuvastamiskaebust esitada hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil (

§ 45

lg 2) ning kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tuvastamiskaebus lubatav ka preventiivsel eesmärgil. Kaebajal saaks olla kaebuse esitamisel preventiivne huvi juhul, kui on põhjust arvata, et vangla asub tema õigusi tulevikus rikkuma ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine oleks tagantjärele võimatu või ebamõistlikult raske. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et kaebaja suhtes võidakse ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-3-148-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). SA Ida-Viru Keskhaigla poolt kohtule edastatud kaebaja tervisekaardi andmetest nähtub, et kaebajale on psühhiaatriline abi tagatud ning haigla kinnitusel toimub kaebajal järgmine psühhiaatri vastuvõtt
3. detsembril
4. Seega ei ole äratuntav oht, et kaebaja suhtes võidakse edaspidi õigusvastaselt käituda. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu tervishoiutöötaja otsustega selle kohta, millist ravi rakendada, ei tähenda, et talle oleks vajalik ravi jäetud tagamata. Kaebajal on õigus saada piisava kvaliteediga ravi ja nõustamist, kuid tal ei ole subjektiivset õigust nõuda või saada kindlat ravimit, mida ta ise peab sobivaimaks. 2 3-25-4520
5. Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend ning isegi kui kohus tuvastaks vangla tegevusetuse õigusvastasuse, ei kohustaks see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil tegutsema. Eelduslikult on kaebaja eesmärgiks, et talle võimaldataks vastuvõtt teise psühhiaatri juures, kuid seda eesmärki ei ole võimalik saavutada vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise kaudu. Sellises olukorras oleks tõhusamaks õiguskaitsevahendiks kohustamisnõude esitamine. Samas tuleb siinkohal arvestada, et kaebaja ei ole traditsioonilises mõttes ravikindlustatud isik, kellel oleks ravikindlustuse seaduse § 40 lg 1 alusel õigus teisesele arvamusele (vt nt Tartu Halduskohtu
6. novembri
7. a ja Tartu Ringkonnakohtu
8. detsembri
9. a määrused asjas nr 3-19-2092). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetse arsti vastuvõttu ja samuti ei saa ta nõuda seda, et psühhiaater kirjutaks talle välja mingi kindla ravimi nagu kaebaja
10. oktoobri
11. a vastuvõtul soovis (dtl 29). Kohus ei pea seetõttu vajalikuks suunata kaebajat ka praeguse asja raames kohustamisnõuet esitama.
12. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et Xl puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused 8. Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetlus kinniseks, sest haldusasja toimik sisaldab läbivalt kaebaja terviseandmeid.

§ 77

lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning praegusel juhul puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu vastu. 9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3