← Eesti

2-25-4086/18

Obsah (8)§ 402§ 9§ 401§ 404§ 408§ 4062§ 403§ 4034

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis Harju Maakohus Helvia

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt

§ 402

lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408

lg 1).

§ 408

lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

  1. Tehingu kehtivust peab kohus kontrollima omal algatusel. Kohus on tuvastanud, et kostja poolt 19.02.2017 digiallkirjastatud lepingu nr xxx digikonteineris sisalduvad tarbijakrediidileping, laenutaotlus ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 1222). Kostja poolt 04.08.2017 digiallkirjastatud lepingu nr xxx digikonteineris sisalduvad tarbijakrediidileping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 23-29). Kostja poolt 5/9 15.04.2018 digiallkirjastatud lepingu nr xxx digikonteineris sisalduvad tarbijakrediidileping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 30-37).
  2. Seega on tuvastatud kostja tahteavaldus lepingute sõlmimiseks ning kostja on allkirjastanud lepingudokumendid. Kohtule esitatud lepingutel on esialgse krediidiandja digitemplid, krediidiandja on täitnud lepingute järgse põhikohustuse ja võimaldanud kostjal krediiti kasutada, st teinud kostjale ja kostja korraldusel väljamakseid (dtl 98-100). Seega loeb kohus, et lepingud olid sõlmitud.
  3. Hageja väitel on kostja saanud laenu 4400 eurot ning laenusummast arvestati maha lepingutasu summas 55 eurot. Laenusummast tasuti kostja kohustused 662,16 eurot xxx OÜ ees ja 1631,64 eurot xxx AS-i ees. Kostja kontole kanti laen summas 2051,20 eurot (dtl 7). Hageja on kohtule väljamaksete tõendamiseks esitanud hagi lisana 9 maksekorraldused, millest nähtub, et xxx OÜ-le on kantud 662,16 eurot selgitusega „R O kohustuse lõpetamine“ (dtl 98), xxx AS-le on kantud 1631,64 eurot selgitusega „R O xxx“ (dtl 99) ja kostjale on kantud 2051,20 eurot selgitusega „Laenu väljamakse lepingule nr xxx“ (dtl 100). Kohus on tuvastanud, et lepingus nr xxx sisaldub kostja palve teha krediidisumma üleandmisel ülekanne xxx OÜ-le summas 662,16 eurot ja xxx AS-le summas 1631,64 eurot. Seejuures oli krediidisummaks 4400 eurot ning lepingu sõlmimise tasu 55 eurot tasaarvestati üleandmisele kuuluva krediidisummaga (dtl 13). Seega on eelmärgitu alusel tuvastatud, et kostjale on antud laenu kokku summas 4400 eurot, kuid seoses lepingu sõlmimise tasu tasaarvestamisega on lepingu nr SL17-01-1476767 alusel tehtud väljamakseid kokku summas 4345 eurot.
  4. Hageja on selgitanud, et kostja on põhiosa katteks teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid summas 679,05 eurot ning hagejale summas 2692,40 eurot (dtl 129) ehk kokku 3371,45 eurot. 12.06.2025 vastuses on hageja märkinud, et kostja sai lepingu alusel laenu summas 4400 eurot ning tegi esialgsele võlausaldajale tagasimakseid kokku summas 4554,10 eurot (dtl 152).
  5. Hageja nõuab põhivõla 1028,55 eurot, intressi 196,46 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 957,04 eurot ja edasiulatuva viivise (alates 15.03.2025 kuni põhinõude summas 1028,55 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 15,90% aastas) väljamõistmist (dtl 148-149). Kohus kontrollib järgnevalt lepingute krediidikulukuse määra vastavust piirmäärale.
  6. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu nr xxx kohaselt 17,76% aastas (dtl 3, 13). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2017 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,95%.

§ 4062lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks oli seega 3 * 18,95% = 56,85%.

Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et lepingu nr xxx krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 40. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu nr xxx kohaselt 17,37% aastas (dtl 3, 24). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2017 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,92%.

§ 4062lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks oli seega 3 * 18,92% = 56,76%.

Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et lepingu nr xxx krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 41. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu nr xxx kohaselt 17,26% aastas (dtl 3-4, 31). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2018 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi 6/9 kulukuse määr 18,81%.

§ 4062lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks oli seega 3 * 18,81% = 56,43%.

Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et lepingu nr xxx krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

  1. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
  2. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

  1. Maakohus on seisukohal, et esialgse võlausaldaja poolt laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli alltoodut arvestades ebapiisav. 44.
  2. Kohus on 01.05.2025 hagejale selgitanud, et kui refinantseerimisleping hõlmab algse laenu põhiosa, intressi ja viivist ning sisaldab omakorda intressi tasumise kohustust, tuleb hagejal tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist nii algse laenu andmisel kui ka refinantseerimisel. Juhul, kui refinantseerimisleping hõlmab ainult algse laenu põhiosa, kuid refinantseerimislepingu kohaselt tuleb maksta intressi, peab hageja tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist refinantseerimislepingu eel. Käesoleval juhul on 19.02.2017 sõlmitud laenuleping kostja varasemate laenukohustuste (xxx OÜ-ga ja xxx AS-iga sõlmitud lepingute) refinantseerimiseks, kuid hageja ei ole esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise selgitusi eelnimetatud algsete lepingute sõlmimisel. Samuti ei ole hageja esitanud kostja laenutaotlusi ega selgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esialgse võlausaldajaga (Bigbank AS) refinantseerimislepingute sõlmimisel 04.08.2017 ja 15.04.2018 (dtl 120). Hageja 16.05.2025 vastusest nähtub, et krediidiandja on 19.02.2017 refinantseerimislepingu sõlmimisel lähtunud vaid kostja esitatud andmetest ehk kontrollitud ei ole, millest refinantseeritavad summad koosnesid ega hinnatud, kas vajalik oleks ka esialgsete lepingute osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimine (dtl 129). Seega ei ole krediidiandja kohtu hinnangul kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ja tõendamata on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine refinantseerimislepingu nr xxx aluseks olnud tarbijakrediidilepingute sõlmimisel. 44.
  3. Hageja on hagiavalduse p-s 1.5 (dtl 4-7) selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll laenulepingu nr xxx sõlmimisel. Hageja esitas tõendina laenutaotluse (18-20) ja kostja konto väljavõtted (42-96). Hageja märkis, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse ning krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid ei olnud (dtl 6). Lisaks selgitas hageja, et vastavalt laenutaotlusele oli kostja sissetuleku suuruseks 1002,00 eurot ning laenukohustuste üldsummaks 441 eurot. xxx OÜ ja xxx AS-i krediidikohustused refinantseeriti. Laenu väljastamise järgselt oli kostja igakuiste krediidikohustuste suuruseks 430,00 eurot. Seega moodustasid kostja uued kohustused 42,91% kliendi keskmisest igakuisest sissetulekust, mis on madalam kui maksimaalselt võimalik 55% sise-eeskirjade järgi (dtl 6). 7/9 44.
  4. Kuigi hagiavalduse selgituste kohaselt on krediidivõimelisuse hindamise protsessis tehtud päringud ka maksehäireregistritesse, ei ole kohtule päringute tegemise kohta tõendeid esitatud. Seega ei ole maksehäirete puudumist kontrollitud lepingu(te) sõlmimise eelselt ning ei ole tõendatud, et kostjal lepingu(te) sõlmimise ajal maksehäired puudusid. 44.
  5. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

44.

  1. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste tegelikku suurust. Kohtule on esitatud tõenditena kaks pangakonto väljavõtet (konto nr xxx perioodil 16.08.2016-16.02.2017 (dtl 42-72) ja perioodil 01.10.2016-11.02.2017 (dtl 7397), kuid kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et eelnimetatud konto väljavõtteid oleks analüüsitud. Hageja esitatud selgitustest teeb kohus järelduse, et krediidivõimelisuse hindamisel on lähtutud üksnes laenutaotlusel märgitud andmetest. Esialgne võlausaldaja on võtnud arvesse üksnes kostja laenutaotlusel märgitud töötasu ja finantskohustusi ning järeldanud, et kostjale jääb kätte 572 eurot (dtl 151), kuid üldse ei ole arvestatud, missugused olid kostja majapidamiskulud ja muud väljaminekud. Seega ei ole esialgne võlausaldaja saanud ka hinnata, kas kostja väljaminekuid ja majapidamiskulusid arvestades oli kostja krediidivõimeline. 44.
  2. Samuti on ebaselge, miks on kohtule tõenditena esitatud kaks sama pangakonto väljavõtet erinevate perioodidega, mis osaliselt kattuvad (16.08.2016-16.02.2017 ja 01.10.2016-11.02.2017). Seejuures on esimene hagiavalduse aluseks olev leping xxx ASiga sõlmitud 19.02.2017, mis ei ühti kummagi pangakonto väljavõtte lõppkuupäevaga.
  3. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et esialgne võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 403

4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

  1. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
  2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

  1. Hageja on 12.06.2025 menetlusdokumendis märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks. Kostja sai lepingu alusel laenu summas 4400 eurot ja tegi esialgsele võlausaldajale tagasimakseid kokku summas 4554,10 eurot (dtl 152). Seega on kostja hageja kinnitusel teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid põhivõlga 8/9 ületavas summas ja nõue tuleb lugeda täidetuks. Kuigi kohtule ei ole vastavat tõendit esitatud, puudub kohtul alus arvata, et hageja esitatud ümberarvestus ja kinnitus nõude tasumise kohta ei ole õige.
  2. Eelnevat arvestades on kostja teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid põhivõlga ületavas summas ja hagejal ei ole kostja vastu nõuet.
  3. Intressinõuet juhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, hageja esitanud ei ole. Muid tasusid kostja hagejale

§ 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne.

Kuna põhinõuded jäävad rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet. Kuivõrd kostja ei olnud ajal, millal hageja saatis kostjale nõudekirjad, võlgnevuses kirjades märgitud ulatuses, siis on kirjad sellisel kujul põhjendamatud ja hagejal ei ole õigust nõuda võla sissenõudmisega tekkinud kulusid.

  1. Seega jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud Bigxxxbank AS-ga sõlmitud lepingutest xxx, xxx ja xxx tulenevad kohustused ja tasunud krediidiandjale ja hagejale rohkem, kui oli kohustatud. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
  2. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
  5. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
  6. Kuna kostja on osalenud menetluses ilma lepingulise esindajata, siis ei ole kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.
  7. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik 9/9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.