Obsah (8)

§ 204§ 69§ 29§ 5§ 19§ 30§ 123§ 23

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-3586 Kohtunik Grete Vahtra Sekretär Elena Jõgis Tõlk Sofia Demtšen

) §-dest 120 ja 132 p 1 otsustas:

1. Jätta PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse
2. septembri 2025 otsus väärteoasjas nr 231525007968 muutmata ja kaebus rahuldamata.
3. Kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud rahatrahv 240 eurot tuleb tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
4. 4-25-3586 3.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks, saadetakse kohtuotsus vastavalt

§-le 202 10 päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

1. Jätta valitud kaitsja tasu Grigory Shcherbakovi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada kaebuse ehk kassatsiooni Riigikohtule vaid menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse
3. septembri 2025 otsusega väärteoasjas nr 231525007968 karistati Grigory Shcherbakovi KarS §-de 218 lg 1 251 alusel rahatrahviga 240 eurot.
4. Grigory Shcherbakovi kaitsja esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub väärteomenetluses tehtud otsuse tühistamist väärteokoosseisu puudumise tõttu ning lõpetada väärteomenetlus

§-de 29 lg 1 p 1 või 30 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt vähendada Grigory Shcherbakovile määratud karistust.

1. Kaebuse kohaselt karistatakse KarS § 199 lg 1 alusel võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil KarS § 218 lg 1 kohaselt karistatakse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus.
2. Kaebaja on seisukohal, et Grigory Shcherbakov ei ole pannud toime tegu, millega ta on rikkunud KarS § 199 lg 1 nõudeid. Esiteks varguse objektiivne koosseis eeldab "võõra" vallasasja äravõtmist. Võõras on selline vallasasi, mis ei ole AÕS § 68 tähenduses teo toimepanija omandis (3-1-1-69-12, p 15). Kaebaja ei ole mitte kunagi võtnud ja soovinud ära võtta võõrast vallasasja. Kaebaja ei ole soovinud kaupluses Maxima pannad toime vargust. Vargust ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest (3-1-1-81-06, p 10). Asja rikkumine või hävitamine on KarS § 218 lg 1 järgi karistatav üksnes tahtluse korral, ettevaatamatusest toimepandud tegu ei ole karistatav (3-1-1-20-09, p 8.2, 8.3). Sama kehtib süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise kohta (3-1-1-56-08, p 7). Kaebaja on Maxima pikaaegne klient ning on teinud oste pikema ajaperioodi jooksul kasutades selleks iseteeninduse kassat. Kaebaja hinnangul on
3. augustil 2025 aset leidnud sündmus toimunud ettevaatamatusest. Varguse kvalifitseerimisel KarS § 199 lg 1 järgi peab varastatu väärtus ületama 20 miinimumpäevamäära (3-1-1-69-12, p 7). Käesolevas asjas ei ületa vara väärtus 20 miinimumpäevamäära, seega ei saanud kaebaja rikkuda KarS § 199 lg 1 nõudeid.
4. Lisaks on kaitsja seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole järgitud väärteomenetlusõigust. Nimelt
5. august 2025 kohtuvälise menetleja poolt temale koostatud 2 / 10 4-25-3586 väärteoprotokoll ja
6. septembril 2025 koostatud üldmenetluse otsus ei vasta

-is sätestatud nõuetele ning on koostatud materiaalõiguse norme rikkudes. 6.

§ 69

lg 2 p 1 kohaselt üldmenetluse otsuses märgitakse väärteo lühikirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht; p 2 väärteo kvalifikatsioon, seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt; p 4 tunnistajate ütlused või viide, et tunnistajate ütlused on protokollitud eraldi; p 7 muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärtoeasja lahendamiseks. Antud juhul on kohtuväline menetleja rikkunud kõiki nimetatud nõudeid. Riigikohus on asunud seisukohale, et väärteomenetluse lõpetamine

§ 29

lg 1 p 1 alusel on vältimatu siis, kui üldmenetluse otsuse aluseks olev väärteoprotokoll on koostatud nii puudulikult, et see ei võimalda menetlusalusel isikul enda kaitseõigust teostada ja kohtul tegu talle omistada.

§ 5

järgi on kohtuväline menetleja kohustatud tagama menetlusosalise õigused, s.t selgitama menetlustoimingut rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi (p 1), tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta (p 2) ning võimaldama

§-de 19 lg-tes 2 ja 3 ning 22 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud alustel ning korras menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal (p 3). Riigikohus on leidnud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-08, p 14). Kaebuse esitaja leiab, et väärteoprotokollis märgitud teokirjeldus ei sisalda faktilisi asjaolusid, samuti ei anna vastust Riigikohtu otsuses antud suunistele. Eeltoodust tulenevalt on sellega rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. 7. Kokkuvõtvalt on kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse läbiviimisel rikutud mitmeid muid menetlusnorme, muuhulgas esinevad rikkumised tõendite kogumisel, tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel ja väärtoemenetluse läbiviimisel. Kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud järjekindlalt arvamusel, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks.

§ 30

lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati kaebajat KarS §-de 251 - 218 lg 1 sätte alusel rahatrahviga. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole tuvastatud. Väärteoasja materjali hulgas pole andmeid selle kohta, et menetlusalust isikut oleks varem vähemohtliku varavastase süüteo toimepanemise eest karistatud. 8. Väärteo tehiolusid, sh tagajärje raskust, ja kaebaja iseloomustavaid andmeid silmas pidades pole võimalik rääkida sellest, et menetlusaluse isiku süü on suur. Kuigi kaebaja võis rikkuda hoolsuskohustust, pani ta teo toime ettevaatamatusest. Vähetähtis pole arvesse võtta, et ostukorvis olnud kaup oli kahjustamata ja tagastati kauplusele, kuigi kaebaja soovis selle eest tasuda ja saada seda endale. Karistamist ei tingi ka avalik menetlushuvi. Nendel põhjustel on otstarbekas väärteomenetlus lõpetada

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamist tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kaebaja on seisukohal, et karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. 3 / 10 4-25-3586 Käesoleval juhul piisaks eripreventiivsete eesmärkide täitmiseks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel.

1. Kohus määras asja arutamisele ning kohtuistungid väärteoasjas toimusid
2. novembril 2025 ja
3. novembril
4. Grigory Shcherbakovi kaitsja jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu on tema poolt toime pandud, vastab süüteokoosseisule ja on tõendatud. Kohtuväline menetleja tõi välja, et karistus on määratud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ja see vastab toimepandud teole ja isiku süüle. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht 10.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Väärteoasjas koostatud protokolli nr AB1672808 kohaselt on patrullpolitseinik A. A. koostanud Grigory Shcherbakovi suhtes väärteoprotokolli, mille kohaselt
2. augustil 2025 kella 20:29 ajal Tallinnas XXX asuvas kaupluses Maxima võttis kaubad (kauba loetelu on lisatud eraldi lehel), pani need kilekotti ning seejärel möödus kassarivist, jättes tahtlikult kaupade eest tasumata kokku summas 51,65 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära. Tegu jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel. Isik kasutas poes Maxima äppi ning maksmata tooted jättis skaneerimata. Kaup on korras ning poele tagastatud. Grigory Shcherbakov rikkus sellega KarS § 199 lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 – KarS § 25 1 järgi.
3. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Grigory Shcherbakov viibis
4. august 2025 kella 20:29 XXX asuvas Maxima kaupluses. Küll aga on vaidlus selles, kas Grigory Shcherbakov võttis Maxima kauplusest kaupu kokku väärtusega 51,65 eurot jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et Grigory Shcherbakovi süü on väärteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on asjas kogutud tõenditega kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine Grigory Shcherbakovi poolt. Nimetatu on tõendatud nii Maxima avalduse ja sellele lisatud kviitungiga, tunnistaja E. T. kohtus antud ütlustega, mida kinnitavad ka Maxima kaupluse videosalvestised (CD-plaat kirjega 231525007968).
5. Maxima Eesti OÜ on teinud
6. augustil 2025 avalduse, milles palub alustada õigusrikkumise menetlust seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega, mis leidis aset Maxima Eesti OÜ kaupluses nr T-265 aadressil XXX Maxima
7. august 2025 kell 20:
8. Rikkumise toimepanemises on kahtlustatav meesterahvas, kes möödus kassaliinist jättes kauba eest tasumata kokku 51,65 eurot. Kaupadeks olin munad m/l 10 tk maksumusega 1,99 eurot, päevakreem L´oreal maksumusega 12, 39 eurot, Omega 3 Self maksumusega 13,39 eurot, Basmati riis Veski Mati maksumusega 2,65 eurot, juuksemask Hask maksumusega 2,99 eurot, seep Palmolive maksumusega 0,95 eurot, raseerimisgeel Gilette maksumusega 6,19 eurot, kaerajook Alpro maksumusega 3,19 eurot, külmutatud maasikad Well Done 2,75 eurot, külmutatud kirsid Well Done maksumusega 2,45 eurot, punane paprika 4 / 10 4-25-3586 1006 g maksumusega 2,41 eurot ja suur kilekott Maxima 0,30 eurot. Avalduse lisana on lisatud kviitung nr 223/590, mis kinnitab avalduses märgitud toodete maksumust.
9. KarS § 218 lg 1 on viiteline süüteokoosseis ja see ei sätesta iseseisvana sellist süütegu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise õiguse vastu. Sellega nähakse ette vastutus mh varguse eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheväärtusliku õiguse vastu. Seega tuleb kindlaks teha, kas etteheidetav tegu vastab KarS § 199 lg 1 kirjeldatud varguse koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Kokkuvõttes taandub praeguse juhtumi lahendus sellele, kas Grigory Shcherbakov võttis ära võõra asja, kehtestas sellele oma valduse ning kas ta on selle eseme omanikule tagastanud. Objektiivsest küljest seisneb vargus võõra vallasasja äravõtmises. Võõras on selline vallasasi, mis ei ole AÕS § 68 tähenduses teo toimepanija omandis. Ilmne on, et Maxima kaupluses olevate kaupade näol oli tegemist Grigory Shcherbakovi jaoks võõraste vallasasjadega. Tegemist oli Maxima kaupluses olevate asjadega, mis oli Maxima vara ja mille väärtus oli kokku 51,65 eurot. Seda kinnitab nii Maxima avaldus kui ka sellele lisatud kviitung. Kohus märgib, et Grigory Shcherbakovile väärteoprotokollis on varguseteona näidatud üksnes kassarivist möödumine koos varastatud kaubaga ja kohus jääbki selle piiridesse tema vastutuse määra tuvastamisel.
10. Grigory Shcherbakov kohtus ütlusi anda ei soovinud. Samas kuulati kaitsja taotlusel üle tunnistajana Grigory Shcherbakovi elukaaslane A. A., kes käis koos Grigory Shcherbakoviga
11. augustil 2025 Maxima poes. A. A. selgitas kohtus, et nad käisid tihti selles Maximas ja tema abistab Grigory Shcherbakovi, sest tal on tervisemured ja päeva lõpus on ta väsinud. Grigory Shcherbakovil on maksa rasvumine teine staadium, vererõhuga seotud probleemid ja ülekaal. Grigory Shcherbakov ei tohi närvitseda ja muretseda. Samuti näeb ta halvasti. Nägemine kaugele kui lähedale ei ole nii terav ning ta kasutab kahte paari prille. A. A. leidis, et see on tema eksimus. Ta pidi ju kontrollima, kuid ta usaldas süsteemi. Ja oli veel ostukontroll ja ta ei hakanud üle kontrollima. Tema aitas Grigory Shcherbakovil kaupu skaneerida aga tuli välja, et mõned jäid skaneerimata. Tema ei kontrollinud, kas kõik on skaneeritud. Vahepeal ta küsis, kas on skaneeritud või mitte. Nad skaneerisid kõike ja lõpus oli ostukontroll. Grigory Shcherbakov maksis ära ja sai tšeki. Kui nad liikusid auto poole, siis nad peatati, kuna mõned tooted olid maksmata. Nad soovisid ära maksta, kuid ei lubatud. Ta leidis, et programmis võis ju mingi tõrge olla. Vastates kaitsja küsimusele selgitas A. A. täiendavalt, et tema andis Grigory Shcherbakovile kaupu, et saaks näha seda koodi. Ta võttis kauba, näitas Grigory Shcherbakovile, kes skaneeris telefoniga ja siis tema pani kotti. Ta küsis vahepeal, et kas kõik on skaneeritud, sest mõned tooted oli ühesugused ja Grigory Shcherbakov vastas, et ta lisas plussiga, seal oli programmis ju ka võimalus, et saab lisada. Või kohe ütles, et jah kõik on skaneeritud, kõik oli nagu automaadi peal. Ta kinnitas, et neil oli kaks kilekotti ja selgitas, et nad elavad erinevates korterites, kuid neil on ühesugune toitumine ning ostavad ühele ja teisele perele. Varem ei ole neil sellist asja olnud, et tasumata on jäänud aga ostukontroll on tihti. Vastates kohtu küsimustele selgitas A. A., et neil on välja kujunenud harjumus, et nad panevad eraldi asjad, mis on tema jaoks ja mis on Grigory Shcherbakovi jaoks.
12. Lisaks andis kohtus tunnistajana ütlusi ka turvatöötaja E. T., kes selgitas, et olles
13. augustil 2025 tööl jälgisid nad kaameratest, mis toimub saalis ja tema peamiselt jälgib siis neid, kes kasutavad rakendust. Kui inimene kasutab rakendust, siis ta jälgib teda kaupluses. Ta jälgib ka seda, mida inimene läbi lööb ja kuhu ta selle paneb. Alguses oli kõik hästi, kõik lasti läbi sellest rakendusest. Ja siis naisterahvas peale seda läks siis osakonda, kus on külmutatud tooted ja võttis sealt neli toodet, millest oli läbilöödud ainult kaks. Esimene kaup lasti läbi sellest rakendusest nii, et seal oli skaneerimisaken avatud. Aga teine toode selliselt, 5 / 10 4-25-3586 et kui oli telefoni juures, siis see skaneerimisleht ei olnud avatud. Siis ta hakkas juba koos paarilisega jälgima. Ja selliselt oli nagu läbi löödud või oli nagu skaneeritud ainult pool kaubast, summas 46 eurot ja 51 euro osas ei olnud skaneeritud kaupa. Ja sama lugu oli kreemidega, üks oli skaneeritud, teine mitte. Vitamiinikapslid ja veel mingisugune kaup oli. Ja kui see paar tuli kassa juurde, siis nendel tuli läbida ostukontrolli. Ja ostukontrollis kontrolliti ainult seda, mis oli ühes kilekotis. Ja sinna ostukontrolli sattus siis kreem, munad ja vesi ning veel kaks kaupa. Ja samuti siis kui võeti seepi, siis sealt kaameratest oli väga hästi näha, et lasti läbi või skaneeriti ainult üks toode ja teise juurde lihtsalt oli nagu selle kohale oli telefon pandud. Kaubad pandi eri kilekottidesse, ühes kilekotis olid kõik, mis oli skaneeritud, teises mitte. Oli võetud kolm kilekotti, skaneeritud ainult kaks ja üks oli veel lisaks, mis ei olnud skaneeritud ja seda ei kasutatud. Peale seda, kui nad läbisid kassaliini, siis nad koos paarilisega läksid nende juurde ja palusid, et nad läbiksid ostukontrolli. Ja ostukontrolli käigus selgus, et pool kaubast oli skaneerimata. Tunnistaja rõhutas, et kui nad neid jälgisid, siis oli näha, et see oli tehtud nende poolt tahtlikult. Grigory Shcherbakovi kaitsja soovis ka tunnistaja kinnitust, et videosalvestiselt nr 25 nähtav nimekiri on makstud toodete kohta ning tunnistaja ka kinnitas seda. Tunnistaja kinnitas ka seda, et ostukontroll mõlemale kilekotile teostati juba turvaruumis ning selle kohta videomaterjal puudub. Samuti kinnitas, et maksmata kaup tagastati kauplusele. Väärteoasja toimikusse on lisatud ka õigusrikkuja üleandmise akt, mis kinnitab seda, et E. T. oli isikuks, kes pidas kinni õigusrikkuja ning andis ta ka üle.
14. Kohus on uurinud ka Maxima poe videosalvestisi
15. augustist 2025, mis on ajavahemiku 20:06 kuni 20:29 kohta. Videosalvestistelt nr 1,2,3 on tuvastatav, et Grigory Shcherbakov koos tunnistajaga A. A.iga sisenevad müügisaali võtavad käru ja kaks kilekotti. Grigory Shcherbakovil on käe mobiiltelefon. Grigory Shcherbakov skaneerib telefoniga ühe kilekoti (telefoni ekraanil on sähvatus, videosalvestis nr 3), siis teise kilekoti, tehakse skaneerimise liigutus (telefoni ekraanil on sähvatus, videosalvestis nr 3) ning seejärel paneb tunnistaja korvi ka kolmanda kilekoti ilma, et seda skaneeriks (videosalvestis nr 3). Ka videosalvestis nr 4, kinnitab, et skaneeritakse vaid kaks kilekotti. Videosalvestiselt nr 5 nähtub, et kahte eraldi kilekotti lisatakse pakend. Videosalvestiselt nr 7 on tuvastatav, et Grigory Shcherbakov võtab kaks paprikat ja A. A. ulatab temale kilekoti, ta lisab kaks paprikat kilekotti ning suundub kaaluma. Grigory Shcherbakov kaalub paprikad ja võtab kaalusildi. Seejärel suundub tagasi paprika aluse juurde ning koos A. A.iga lisavad kilekotti veel vähemalt 5 paprikat. Grigory Shcherbakov suundub taaskord kaaluma ja võtab sildi. Sildi kleepimist kilekotile ei nähtu. Seejärel seisab Grigory Shcherbakov seljaga kaamera poole, asetab kilekoti koos paprikatega müügiletile teiste asjade peale ning teeb skaneerimise liigutuse (03:32). Seejärel tuleb tema juurde A. A. koos pakenditega mõlemas käes. Grigory Shcherbakov skaneerib esimese pakendi (toimub sähvatus 04:00), võetakse järgmine pakk, Grigory Shcherbakov liigutab telefoni pakendi juurde, kuid tegelikult skaneerimist ei toimu (04:05) ning pakend lisatakse kilekotti. Võetakse kolmas ja neljas pakend, pakend skaneeritakse (04:13) ja teisel pakendil tuleb skaneerimise pilt, kuid seda ei skaneerita (04:19). Videosalvestisest on üheselt tuvastav, et asjad jagatakse eraldi kilekottidesse. Seejärel võetakse kilekott ja kaks toodet, asetatakse kilekott toodetega kaalule, Grigory Shcherbakov võtab telefoni, teeb skaneerimise liigutuse ning kott lisatakse korvis olevasse ühte kilekotti. Videosalvestiselt nr 8 on tuvastatav, et A. A. võtab külmkapist kokku neli pakendit. Videosalvestiselt nr 10 nähtub, et A. A. võtab riiulilt pakendid ning Grigory Shcherbakov teeb ühe pakendi poole skaneerimise liigutuse (toimub sähvatus 01:02) aga teise pakendi puhul Grigory Shcherbakov vaid liigutab telefoni toote juurde, kuid mobiiltelefoni ekraanil olev pilt ei muutu ning skaneerimist ei toimu (01:05). A. A. paneb tooted eraldi kilekottidesse. Seejärel võtab A. A. riiulilt seebi ning siis ka teise. Grigory Shcherbakov teeb skaneerimise liigutuse, toimub sähvatus. Teise seebi puhul aga viiakse vaid telefon seebi juurde, kuid tegelikult skaneerimist ei teostata. A. A. jagab tooted 6 / 10 4-25-3586 eraldi kilekottidesse. Videosalvestiselt nr 14 nähtub, et A. A. võtab riiulilt kaks toodet ja liigub Grigory Shcherbakovi poole, näitab temale mõlemat toodet ning Grigory Shcherbakov teeb mobiiltelefoniga skaneerimise liigutusi, seejärel võtab A. A. teiselt riiulilt kaks seepi ning skaneeritakse vaid üks. Seejärel võtab A. A. riiulilt kaks pakendit, avab ühe pakenditest, võtab sealt midagi välja ning seejärel Grigory Shcherbakov teeb skaneerimise liigutuse. A. A. lisab pakendid erinevatesse kilekottidesse. Videosalvestiselt nr 12 ja 13 nähtub, et Grigory Shcherbakov võtab kaks toodet, seejärel telefoni ning skaneerib. Videosalvestiselt nr 17 nähtub, et Grigory Shcherbakov ja A. A. seisavad riiuli ees ning vaatlevad tooteid. A. A. võtab riiulilt tooteid. Videosalvestuse kauguse tõttu täpsemaid toiminguid ei ole võimalik tuvastada, kuid videosalvestiselt nr 18 nähtub, et Grigory Shcherbakov vaatleb vitamiine, seejärel A. A. võtab purgi. Grigory Shcherbakov teeb skaneerimise liigutuse, seejärel võtab A. A. teise purgi, kuid seda ei skaneerita. Videosalvestiselt nr 20 nähtub, et A. A. võtab riiulilt kaks toodet. Grigory Shcherbakov teeb skaneerimise liigutuse. Kuna A. A. on seljaga, siis täpsemalt videosalvestiselt rohkemat tuvastada ei ole võimalik. Seejärel liiguvad nad ostukäru juurde ja A. A. paneb kaks toodet eraldi kilekottidesse. Videosalvestiselt nr 24 nähtub, et A. A. võtab veepudeli, skaneerivad ja siis ta võtab teise veepudeli, teeb skaneerimise liigutuse, kolmanda Grigory Shcherbakov teeb skaneerimise liigutuse ja neljanda pudeli ning Grigory Shcherbakov teeb skaneerimise liigutuse. Esimesed kaks lähevad esimesse kilekotti ja teised kaks teise kilekotti. Videosalvestisel nr 25 on tuvastatav, et Grigory Shcherbakov on iseteeninduskassas. Grigory Shcherbakov skaneerib maksmiseks QR-koodi ning kassal hakkab vilkuma punane tuli. Kassa juurde tuleb Maksima klienditeenindaja (konsultant) ning hakkab teostama ostukontrolli. Videosalvestiselt ei nähtu, millisest kilekotist tooteid võetakse, kuid viie toote (kanamunad, külmutatud toote pakend, vesi, kreem ja veel üks purk) skaneerimise tulemusena ilmub videosalvestise ekraanile kogu ostu nimekiri, millest nähtub üheselt, et ostuna on registreeritud vaid kaks kilekotti, kuigi korvi pandi kolm kilekotti, üks kaerajook, kuigi ostukorvi pandi eraldi kottidesse kaks jooki, üks Omega 3 Self, kuigi korvi pandi kaks purki, üks raseerimisgeel, kuigi Grigory Shcherbakov võttis riiulilt kaks toodet ning pani kilekotti samuti kaks toodet, üks seep, kuigi A. A. võttis riiulilt kaks seepi ning kilekotti pandi kaks seepi, kaks pakki külmutatud marju, kuigi A. A. võttis külmikust neli pakki ja kilekottidesse jagati kokku neli pakki külmutatud tooteid, ühe juuksemaski, kuigi videolt on tuvastatav kahe paki võtmine ja kilekotti panemine, samuti on videolt tuvastatav kahe paki riisi võtmine ning kilekotti panemine ja vaid 0,382 grammi paprikate skaneerimine, kuigi videolt on tuvastatav, et hilisemalt lisati kilekotti vähemalt 5 paprikat juurde. Grigory Shcherbakov maksab ostude eest pangakaardiga 46,03 eurot ning samal ajal tõstab A. A. kiirustades kontrollitud tooted kilekotti. Videosalvestiselt nr 26 on tuvastatav, et Maxima klienditeenindaja (konsultant) võttis kontrolltooteid vaid ühest temale lähedamalt olevast kilekotist ning pärast kontrolli teostamist väljusid Grigory Shcherbakov ja A. A. Maxima iseteeninduskassade alalt. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kõikidelt videosalvestistelt on tuvastatav, et Grigory Shcherbakov prillid ei ole ees vaid asetatud pea peale.
16. Kohtu hinnangul on E. T. ütlused on usaldusväärsed, sest need on kooskõlas ka kaupluse videosalvestisega, millest on tuvastatav, kuidas Grigory Shcherbakov vaid näiliselt skaneerib tooteid. Kohtus kõlanud plussiga toote arvu suurendamist ei kasutatud, sest videosalvestistelt on tuvastatav, et kõikide toodete puhul soovitakse eraldi näiliselt skaneerimise liigutus teha. Samas peab kohus märkima, et vaatamata sellele, et kohus hoiatas tunnistaja A. A. vastutusest valeütluste andmise eest, on ta väärteoasjas tunnistajana andnud tõele mittevastavaid ütluseid, sest tegelikkuses on videosalvestistest tuvastatav, et Grigory Shcherbakov ja A. A. tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult. Kohtu hinnangul on võimalik uuritud tõenditest järeldada, et nad teadlikult jagasid skaneerimata tooted vaid ühte kilekotti. Kohus märgib, et sisuliselt on tuvastatav, et vargus on toime pandud grupis, kuid see ei ole Grigory Shcherbakovile 7 / 10 4-25-3586 süüteoetteheites kirjeldatud. Kuigi A. A. kinnitas, et erinevad kilekotid olid neil seetõttu, et ostsid kaupu nii temale ja tema tütrele, kuid ka Grigory Shcherbakovile, sest nad elavad erinevates korterites, siis näiteks päevakreem lisati mõlemasse kotti. Kohtu hinnangul väärib erilist tähelepanu ka see, et kuigi tunnistaja ja ka kaitsja rõhutasid, et Grigory Shcherbakovil on väga halb nägemine, siis videosalvestistelt on üheselt tuvastatav, et ta isegi ei pidanud vajalikuks prillide kandmist, vaid hoidis neid pea peale lükatuna.
17. Seega on kohtu hinnangul nii Maxima avalduse, sellele lisatud kviitungi kui ka videosalvestistega (nr 25) tõendatud, et Grigory Shcherbakov maksis vaid kilekottides olevate toodete eest 46,03 eurot ning 51,65 euro väärtuses kaupade (munad maksumusega 1,99 eurot, päevakreem L´oreal maksumusega 12, 39 eurot, Omega 3 Self maksumusega 13,39 eurot, Basmati riis Veski Mati maksumusega 2,65 eurot, juuksemask Hask maksumusega 2,99 eurot, seep Palmolive maksumusega 0,95 eurot, raseerimisgeel Gilette maksumusega 6,19 eurot, kaerajook Alpro maksumusega 3,19 eurot, külmutatud maasikad Well Done 2,75 eurot, külmutatud kirsid Well Done maksumusega 2,45 eurot, punane paprika 1006 g maksumusega 2,41 eurot ja suur kilekott Maxima 0,30 eurot) jättis maksmata. Seda fakti ei lükka ümber ka kaitsja poolt esitatud varasemate ostude väljatrükid, kuivõrd need ei oma
18. augusti 2025 kaupade eest maksmata jätmisega mitte mingisugust seost.
19. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul objektiivselt küljelt kinnitust leidnud, et Grigory Shcherbakov möödus
20. augustil 2025 kella 20:29 ajal Tallinnas XXX asuvas kaupluses Maxima kassast jättes maksmata 51,65 eurot väärtuses kauba eest. XXX Tallinn asuvas kaupluses olevad vallasasjad olid Grigory Shcherbakovi jaoks võõrad ehk need ei olnud tema omandis, samuti olid need kaupluse valduses.
21. Subjektiivsest küljest on kohtu arvates tegutses Grigory Shcherbakov kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Grigory Shcherbakov seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja pidas võimalikuks, et see asjaolu saabub (KarS § 16 lg 2). See tähendab, et Grigory Shcherbakov seadis eesmärgiks võõra vallasasja äravõtmist ehk kilekottidesse pandud kaupade osalist vargust, selleks alustas ta süüteo toimepanemisega, mille teoaktid on juba kirjeldatud. Ta võimaldas A. A.il lisada kilekottidesse tooteid, mis ei olnud korralikult skaneeritud. Samuti ta lisas ise tooteid selliselt, et võttis kaks, kuid skaneeris vaid ühe. Kohus leiab, et tegemist on sihipärase tegevusega, mis oligi suunatud võõra vallasasja äravõtmisele. Grigory Shcherbakov pidaski võimalikuks, et sellisel viisil toime pandud tegu õnnestub, ehk ta möödub kassast varastatuga, lahkub kauplusest ja siis tal oleks piisav kontroll varastatud üle ehk ta võiks hakata neid kaupu käsitama oma soovi järgi. Grigory Shcherbakov sai aru, et tegemist on Maxima kaupluse vara. Seega sai ta aru, et tegemist on asjadega, mis pole tema omandis ning ta tegutses seega asja ära võttes ja oma valdust kehtestades tahtlikult. Varguse koosseisu puhul ei kuulu omastamine kui tagajärg objektiivsesse koosseisu, vaid see on koosseisus määratletud eesmärgina ja on seega teo subjektiivse külje tunnuseks. Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjast ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest aga kavatsetust. Ebaseaduslik omastamine kätkeb endas senise valdaja asjast kestvat ilmajätmist, milleks võib õiguskirjanduse kohaselt olla mitte ainult alatine, vaid ka pikemaajalisem ilmajätmine (KarS kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 651, komm 39.139.2).
22. Kohus leiab, et Grigory Shcherbakovi tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS §-de 218 lg 1 251 järgi kui tegu väheväärtusliku asja vastu (vargus), mis jäi katse staadiumisse. Grigory Shcherbakovi teoakt olid suunatud varguse toimepanemisele. Grigory Shcherbakov alustas teo toimepanemisega, võttes Maxima kauplusest teatud kaupa topelt ning skaneeris vaid ühe toote. Samuti kaalus ta vaid kaks parikat (382 grammi), kuid hiljem lisas veel mitu paprikat, 8 / 10 4-25-3586 näiliselt kaalus, võttis sildi, kuid skaneeris vaid kahe paprika kaalu hinnasildi. Kui ta oli iseteeninduskassas skaneeritud toodete eest maksnud, siis ta lahkus iseteeninduskassade alalt. Pärast iseteeninduskassadest möödumist Grigory Shcherbakov peatati ta poe turvatöötaja poolt kinni just seoses võimaliku vargusega. Seega, ei jõudnud Grigory Shcherbakov saada kontrolli varastatud esemete üle ehk manifesteerida valdust. Seega ei olnud tegu lõpule viidud, ehk tegemist on katsega.
23. Kohus ei ole tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei ilmnenud kaebuse lahendamisel menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei ole osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine.
24. Seega on kohtuväline menetleja Grigory Shcherbakovi poolt toimepandud teo kvalifitseerinud õigesti KarS §-de 218 lg 1 - 251 järgi.
25. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
26. KarS § 218 lg 1 kohaselt on varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 47 lg 1 järgi on rahatrahvi kohaldamise alammääraks kolm trahviühikut. Seega on karistuse keskmine määr 150 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on Grigory Shcherbakovile määratud rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 240 eurot. Seega on Grigory Shcherbakovile määratud oluliselt väiksem karistus. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes ei esine. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras karistusega, mille eesmärgiks on mõjutada Grigory Shcherbakovi edaspidi õiguskuulekalt käituma. Määratud karistus arvestab seejuures äravõetud eseme väikest väärtust ning ka seda, et esmakordselt ei ole väheväärtusliku eseme varguse korral põhjust rangelt reageerida.
27. Mis puudutab kaitsja taotlust lõpetada väärteomenetlus

§ 30lg 1 p 1 alusel märgib kohus järgmist.

Grigory Shcherbakovi poolt toimepandud väärteo asjaolusid arvestades ei ole võimalik kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust tühistada või kergendada. Kohus ei tuvastanud kahetust kui karstust kergendavat asjaolu ja kohtu hinnangul ei ole Grigory Shcherbakovi saanud oma teost aru ning on asunud ennast õigustama, seetõttu puudub ka võimalus menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel

§ 30lg 1 p 1 alusel.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse
2. septembri 2025 otsuse väärteoasjas nr 231525007968 muutmata ja kaebuse rahuldamata.
3. Grigory Shcherbakovi kaitsja Indrek Põder esitas kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

§ 23

kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus on tuvastanud, et Grigory Shcherbakov on toime pannud väärteo, mistõttu jätab Grigory Shcherbakovi karistamise kohta muutmata. Arvestades, et kohus ei lõpetanud väärteomenetlust ühelgi

§-s 23 toodud alusel, tuleb 9 / 10 4-25-3586 Grigory Shcherbakovi kaitsja taotlus menetluskulu ehk õigusabi kulu väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Seega jäävad menetluskulud Grigory Shcherbakovi enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Grete Vahtra 10 / 10