← Eesti

2-25-11575/6

Obsah (10)§ 371§ 69§ 75§ 70§ 71§ 104§ 372§ 168§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 29. detsember 2025. a, Paide Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi E.I vastu võlgnevuse väljamõist

§ 371

lg 1 p 2 näeb ette, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. 6.

§ 69

lg 1 alusel on kohtualluvus isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus.

§ 75

lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib Eesti kohus asja menetleda. 7.

§ 70

lg 2 näeb ette, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 70

lg 4 sätestab, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või muuhulgas järgmises Euroopa Liidu määruses: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012. Selle määruse artikli 18 lõike 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Artikkel 19 kohaselt võib eeltoodust kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. 8.

§ 71

kohaselt võivad pooled seaduses ettenähtud juhtudel ja korras sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. 9.

§ 104

lg 1 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks 2 2-25-11575 on avalik-õiguslik juriidiline isik. Käesolev vaidlus ei ole seotud kostja majandus- või kutsetegevusega. 10.

§ 104

lg 3 p 2 sätestab, et sõltumata

§ 104

lõikes 1 sätestatust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kohtualluvuse kokkuleppest ei nähtu, et see oleks sõlmitud juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.

  1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 näeb ette, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 kohaselt elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 65 lg 1 sätestab, et isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. RRS § 65 lg 2 kohaselt, kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks (edaspidi elukoha aadress). Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena.
  2. Kohus on teinud päringu kostjale ning kostja on vastuseks kohtunõudele teatanud, et tema alaline elukoht asub Soome Vabariigis, ta on vaidlusaluse kohustuse osas tegutsenud eraisiku ehk tarbijana ega anna nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus.
  3. Kohus on kontrollinud, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale viimati Eesti Vabariigis teinud väljamakseid osaühing T V 1.2019; Osaühing I 3.2015 ning AS P 9.
  4. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostja elukoha aadress XXXXXX 04.08.2020 - 02.12.
  5. Seega puuduvad andmed, et kostja käesoleval ajal elaks või töötaks Eesti Vabariigis.
  6. Kohtu hinnangul on kohtu poolt tuvastatud asjaolud andnud piisava kindluse järeldamaks kostja tahet muuta oma elukoht Eestis asuvast elukohast välisriigis asuva vastu. Kohtualluvuse kokkulepe ei vasta

§ 104lg 1 tingimustele.

Kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda kostja elukohast Soomes. 15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371

lg 1 p 2 alusel, kuna Eesti kohus ei ole kohtualluvuse sätete järgi pädev antud asja menetlema. 16. Seoses asjaoluga, et kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, tagastatakse see

§ 372lg 4 alusel koos selle lisadega hagejale.

Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus ei tagasta. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

17. Juhindudes

§ 168lg 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Kohus ei ole kostjale hagimaterjale kätte toimetanud ning toimiku andmetel ei ole kostjale tekkinud menetluskulu, seega ei määra kohus hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks. 18.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 372

lg 5 esimene lause sätestab, et hageja võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. 3 2-25-11575 19. Hageja eest on Julianus Inkasso OÜ hagilt tasunud riigilõivu 840 eurot.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv hageja avalduse alusel kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.