TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-3856 Määruse kuupäev 6. november 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse

) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas
2. oktoobril 2025 Tallinna Halduskohtule taotluse, et saada riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-21-
3. Taotleja sõnul on ta läbinud viidatud asjas kõik siseriiklikud õiguskaitsevahendid. Taotluse kohaselt kavatseb taotleja esitada EIK-le kaebuse seoses inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklite 3, 5 ja 8 rikkumisega.
4. Tallinna Halduskohus andis
5. oktoobri
6. a määrusega X riigi õigusabi taotluse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. 3-25-3856 KOHTU SEISUKOHT
7. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse (vt nt Riigikohtu erikogu
8. veebruari
9. a määruse nr 3-21-3011/9, p 4). 4.

§ 37

lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab

§ 6

lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. 4.1. Taotleja on rahvastikuregistri andmetel Eesti kodanik ning tema väidete kohaselt on EIÕK rikkumise pannud toime Eesti riik. 4.2.

§ 6

lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kuna taotleja viibib vangistuses, võtab kohus asja materjalide juurde väljavõtte tema vabakasutuskontost ajavahemiku

1. juuni 2025 kuni
2. oktoober 2025 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid, et õigusabiteenuse eest ise tasuda. Võttes ka arvesse, et vangistuses viibides on taotleja võimalused sissetulekute hankimiseks piiratud, leiab kohus, et taotleja majanduslik seisund võimaldab talle riigi õigusabi määrata. 5.

§ 37

lg 3 kohaselt keeldub kohus

§ 37

lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. 5.

1. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIK praktika kohaselt ei loeta riigisiseseid õiguskaitsevahendeid ammendatuks, kui kohus ei ole võtnud edasikaebust menetlusse taotleja menetlusliku vea tõttu (vt nt EIK
2. juuni
3. a otsus kohtuasjas Gäfgen v. Saksamaa (kaebus nr 22978/05), p 143). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus
4. detsembri
5. a otsusega haldusasjas nr 3-21-2219 rahuldamata X kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses tema tervise kahjustamisega üksikvangistuse ajal ajavahemikus
6. oktoober 2020 kuni
7. juuli
8. X esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
9. septembri
10. a otsusega rahuldamata. X esitas
11. augustil 2025 Riigikohtule kassatsioonkaebuse koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega. Riigikohus jättis
12. septembri
13. a määrusega X taotluse kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja 2 3-25-3856 ennistamiseks rahuldamata ja tagastas kassatsioonkaebuse. Riigikohus leidis, et Xl puudusid mõjuvad põhjused, mis võiksid olla kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Kohtu hinnangul ei oleks kaebus EIK-le EIÕK art 35 lg 1 kohaselt vastuvõetav, sest taotleja jättis kassatsioonkaebuse esitamisega põhjendamatult viivitades riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendamata. 5.
14. EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Kohus on seisukohal, et X kaebus EIK-ile oleks haldusasjaga nr 3-21-2219 seotud asjaoludel selgelt põhjendamatu. Tartu Halduskohus leidis
15. detsembri
16. a otsuses haldusasjas nr 3-21-2219, et täidetud ei olnud kaks olulist kahju hüvitamise eeldust: puudus Viru Vangla õigusvastane tegevus või tegevusetus ja taotlejal tervisekahjustuse tekkimine (otsuse p 14). Ringkonnakohus nõustus
17. septembri
18. a otsuses halduskohtu otsuse kõigi põhjendustega ning leidis, et halduskohus ei eksinud otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme (otsuse p 8). Taotleja märkis riigi õigusabi taotluses üksnes üldsõnaliselt, et tema EIK-ile esitatav kaebus tugineb EIÕK art 3, 5 ja 8 rikkumisel. Taotleja ei esitanud mingeid täiendavaid põhjendusi ega toonud esile ühtegi asjaolu, mis osutaks võimalusele, et Eesti riik võis seoses haldusasja nr 3-21-2219 vaidluse esemega rikkuda EIÕK art 3, 5 või
19. Seetõttu ei ole vastavaks hinnanguks alust.
20. Kuna esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav, jätab kohus X riigi õigusabi taotluse

§ 37lg 3 alusel rahuldamata.

7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3