KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-110828 Kohtuasi AS-i SEB Pank ha

) § 371 lg 1 p 5 alusel, kuna sama asi on juba kohtu menetluses. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja 28.05.2025 esitanud samasisulise hagi tsiviilasjas nr 2-25-110827 ning see hagi on 18.06.2025 menetlusse võetud. Maakohus jättis menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik 8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hageja 28.05.2025 esitatud (uuesti edastatud 07.10.2025) hagiavalduse menetlusse. Hageja palub tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu. Maakohus jättis põhjendamatult hageja 28.05.2025 (uuesti edastatud 07.10.2025) esitatud hagiavalduse menetlusse võtmata. Maakohus märkis 23.09.2025 hagi käiguta jätmise määruses, et 28.05.2025 hagiavaldusest ei ole arusaadav, millis(t)est lepingu(te)st tulenevaid ja missuguseid nõudeid soovib hageja siinses tsiviilasjas esitada. Hageja hinnangul on esitatud 2 2-25-110828 hagiavaldusest võimalik selgelt aru saada, millise nõude on hageja esitanud siinses menetluses. Tsiviilasjas nr 2-25-110827 on maakohus pidanud 28.05.2025 esitatud hagiavaldust ja selles märgitud asjaolusid piisavalt selgeks, et hagi 18.06.2025 määrusega menetlusse võtta. Maakohtu seisukoht, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 1 p 5 alusel, kuna sama asi juba on kohtu menetluses, ei ole korrektne.

Harju Maakohtu 18.06.2025 määrusega on menetlusse võetud tsiviilasja nr 2-25-110827 nõue (mis tulenes väikelaenulepingust nr 2022008633), mitte siinses menetluses esitatud nõue. Tegemist on erinevatest laenulepingutest tulenevate nõuetega, mis on hagiavalduses ka selgelt ära märgitud. 9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi saata samale maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse. 10.

1. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt põhivõla 5645,88 euro, intressi 324,89 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 112,35 euro ning alates 09.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras viivise saamiseks ning avalduse kirjelduses on hageja nõude aluseks olevate asjaoludena esile toonud 12.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr
2. Hageja esitas maakohtule 28.05.2025 (uuesti 07.10.2025) hagiavalduse, milles on esitatud kostja vastu nõuded kahest erinevast väikelaenulepingust (lepingust 2022000520 ja lepingust 2022008633) tuleneva võla, intressi ja viivise nõuded. Hageja märkis hagiavalduses, et esitas nõuded ühes hagis, kuna nende ühine menetlemine lihtsustab tema hinnangul asja lahendamist ja hoiab kokku menetluskulusid. Hageja taotles hagiavalduses asjade liitmist. 10.
3. Maksekäsu kiirmenetlusest tulnud asja puhul tuleb hagejal esitada oma nõue ja seda põhjendada hagiavaldusele ettenähtud vormis (

§ 487lg 1).

Ringkonnakohus selgitab, et eelduslikult jätkub maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud hagimenetlus samadel faktilistel asjaoludel (alus) sama nõude (eseme) menetlemine. Olukorras, kus hageja esitas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale oma nõuded kostja vastu eraldi avaldustes, oleks olnud selguse huvides põhjendatud esitada need nõuded eraldi hagiavaldustes ka maakohtule jätkumenetlustes, kuna maksekäsu kiirmenetlusest tulnud asjade menetlus jätkub maakohtus eraldi tsiviilasjades. Erinevates tsiviilasjades ühises hagiavalduses samade nõuete topelt esitamine tekitab ebaselgust. Sellise ühise hagiavalduse esitamine võib tuua kaasa selle, et kahes tsiviilasjas võetakse menetlusse samad nõuded või keeldutakse nõude menetlusse võtmisest, kuna jääb mulje, et nõue on juba kohtumenetluses, nagu siinses asjas. Hagejal on võimalik esitada kohtule tsiviilasjade liitmise taotlus, kui hagid on menetlusse võetud. Eraldi hagiavalduste esitamine ei tähenda, et hageja nõudeid kostja vastu ei võiks hiljem ühes menetluses lahendada, kui maakohus peaks nõustuma, et hageja hagide liitmine lihtsustab asjade lahendamist ja asjade liitmise taotlus rahuldatakse. 10.3. Maakohus keeldus siinses asjas hagi menetlusse võtmast

§ 371

lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Erialakirjanduses on selgitatud, et hagi menetlusse võtmisest ei või keelduda, kui hageja on varem samal alusel sama poole vastu esitanud küll 3 2-25-110828 hagi, kuid selle ese oli erinev. Kui kohtule on esitatud samade poolte vahel mitu osaliselt kattuvatel asjaoludel esitatud nõuet, tuleb hinnata hagi täpset eset ja alust ning võrrelda nõuete kattuvust (

II komm

§ 150lg 1 p 5 alusel põhjendatud ja ringkonnakohus rahuldab selle.

11. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohus.

12.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada. (allkirjastatud digitaalselt) 4