) § 353 lg 1 alusel, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik.
lg 1 alusel peatub füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Menetluse peatumine ja peatamine poole surma või lõppemise korral on oma olemuselt ajutine meede, mille kohaldamise alus langeb ära kohe, kui üldõigusjärglane on selgunud ja 2 valmis menetlusse astuma. Menetluse peatumine võimaldab lahendada pärijate ringi kindlakstegemise ja pärandist loobumisega seotud küsimused, millest sõltub, kes peab kohtumenetluses poolena jätkama (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn 2017, § 353 komm 3.3.1).
lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuigi menetluse peatumise aluseks olnud asjaolu ei ole ära langenud (kostja õigusjärglane ei ole selgunud), on menetluse uuendamine põhjendatud. Menetlus on peatunud alates kostja surmast ehk 10. augustist 2024. Menetluse uuendamiseta ei saa kohus järgmist menetlustoimingut aga teha, kuivõrd sellisel juhul oleks selline menetlustoiming tühine (
lg 2).
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik hagiga saavutada, kuivõrd kostja õigusjärglased ei ole teada. Kohus selgitas
lg 3 alusel ja jättis hagi
Menetluskulud jäid
MÄÄRUSKAEBUS 7. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega hagi jäeti läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda ning saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot. Hageja on pärast kostja surma teinud järjepidevalt ja aktiivselt toiminguid kostja pärijate kindlakstegemiseks, sh teinud päringuid pärimisregistrisse, taotlenud tõendite kogumist rahvastikuregistrist ning esitanud kohtule selgitused seadusjärgsete pärijate ringi kohta. Hageja selgitas kohtule, et rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja ema L. Sprenk elus ning kostja isa on surnud, mistõttu isa pärandiosa läheb üle tema alanejale sugulasele K. Sprenkile. Seega on kostja seadusjärgseteks pärijateks L. Sprenk ja K. Sprenk. Hageja taotles nende kaasamist kostja õigusjärglastena menetlusse
Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja õigusjärglased ei ole teada ning hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik hagiga saavutada. Maakohus on kohaldanud vääralt
Selle sätte kohaldamine eeldab olukorda, kus hagiga ei ole objektiivselt võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. Hageja nõue on suunatud surnud kostja pärandvara vastu ning selline nõue on Eesti õiguskorras lubatud, teostatav ja riigi poolt õiguskaitset vääriv. Ainuüksi asjaolu, et pärimismenetlust ei ole veel algatatud ning pärimistunnistust ei ole väljastatud, ei muuda hageja nõuet õiguslikult võimatuks ega põhjenda hagi läbi vaatamata jätmist. Hageja nõude sisuline lahendamine on võimalik pärast pärijate menetlusse kaasamist. Maakohus on asunud vääralt seisukohale, et kostja õigusjärglust saab tõendada üksnes pärimistunnistusega.
lg 3 ei näe ette, et õigusjärglase menetlusse kaasamise eelduseks peab alati olema pärimistunnistus. Pärimistunnistus ei loo pärimisõigust, vaid üksnes tõendab juba olemasolevat õigussuhet. Seadusjärgse pärimise korral tekib pärija staatus pärandi avanemisel ning selle olemasolu saab hinnata ka muude tõendite, sh rahvastikuregistri andmete ja pärimisseaduse normide alusel. Hageja ei nõustu maakohtuga, et hagejal on kohustus kohtuliku kaitse saamiseks algatada kostja pärimismenetlus. Pärimismenetluse algatamine on tasuline toiming ning olukorras, kus pärijad ise ei ole pärimismenetlust algatanud ega pärandist loobunud, koormab see hagejat ebaproportsionaalselt ning piirab põhjendamatult tema õigust kohtulikule kaitsele. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et hagi esitamise või selle menetluse jätkamise eeltingimuseks oleks võlausaldaja poolt pärimismenetluse algatamine.
eesmärk on võimaldada menetluse ajutist peatumist kuni pärijate selgumiseni, mitte nihutada pärijate passiivsusest tulenevat riski ja sellega seotud kulusid hagejale. Käesolevas asjas on võimalikud pärijad objektiivselt tuvastatavad rahvastikuregistri andmete alusel ning pärijate olemasolu ei ole välistatud. Hagi läbivaatamata jätmine ei olnud proportsionaalne ega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Kohus oleks saanud ja pidanud kasutama leebemaid meetmeid, näiteks kaasama võimalikud pärijad menetlusse tingimuslikult või andma muid juhiseid. Maakohus on asunud määruses ka vastuolulistele seisukohtadele. Kohus väidab, et kostja õigusjärglased ei ole teada, samas analüüsib kohus detailselt L. Sprenki ja K. Sprenki 4 võimalikku pärijastaatust. Seega pärijate ring ei ole teadmata, vaid vaieldav. Selline vaidlus ei anna alust jätta hagi läbi vaatamata. 8. Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks (
Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud põhjendamatult hagi
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata põhjusel, et hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik hagiga saavutada, kuivõrd kostja õigusjärglased ei ole teada. Kostja üldõigusjärglasel (pärijal) on
lg-st 1 ja § 353 lg 1 teisest lausest tulenevalt kohustus pärandaja asemel menetlusse astuda, kui ta on pärandi vastu võtnud või pärandi vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud. Kohus lubab üldõigusjärglasel menetlusse astuda.
lg-test 3 ja 4 tuleneb, et kui üldõigusjärglane viivitab menetluse jätkamisega, kutsub kohus vastaspoole avalduse alusel õigusjärglast üles jätkama menetlust kohtu määratud tähtaja jooksul ja asja arutamises osalema ning kui õigusjärglane kohtuistungile ei ilmu, loetakse väidetav õigusjärglus vastaspoole avalduse alusel tema poolt omaksvõetuks ja asja arutamist jätkatakse. Hageja on teatanud kohtule kostja seadusjärgsed pärijad, kellele sai PärS § 130 lg 1 kohaselt üle minna kostja menetluslik positsioon, ning esitanud
lg 3 alusel kohtule avalduse, et kohus kutsuks kostja õigusjärglast üles menetlust jätkama. 11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et õigusjärglust tõendab üksnes pärimistunnistus. Selleks, et lugeda õigusjärglus piisavalt tõendatuks, ei pea tingimata olema algatatud pärimismenetlust ja notar ei pea olema tõestanud pärimistunnistust. Kohus hindab õigusjärgluse tuvastamisel kõiki tõendeid ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (
Pärimistunnistus on vaid üks tõend, mida kohus hindab koos teiste tõenditega. Kohus ei saa keelduda õigusjärglast menetlusse lubamast või jätta
lg 3 alusel esitatud avaldust rahuldamata ainuüksi põhjusel, et väljastatud ei ole pärimistunnistust. Pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust ja pärandi üleminekuks ei ole vaja pärimistunnistust väljastada (vt RKTKo 13.05.2020, 2-17-13190, p 13; RKTKo 09.10.2019, 2-17-12712, p 15). Maakohtu hinnangul ei saa välistada, et kostjal oli testament ning tema pärijateks on teised isikud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui kohus leiab, et kostja võib olla teinud testamendi, peab kohus selgelt ära tooma, millised on need asjaolud, mis viitavad testamendi olemasolule. Kohus võib ainult siis nõuda pärimismenetluse algatamist, kui on selge alus õigusjärgluses kahelda. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest asjaolusid, millest tulenevalt oleks põhjendatud kahtlus, et kostja võib olla teinud testamendi.
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 15. Kuigi määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei lahenda ringkonnakohus hageja taotlust määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
lg 1 p 5 alusel kuulub kaebuse rahuldamisel määruskaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele üksnes juhul, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuivõrd menetluses osaleb teisi menetlusosalisi ja menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel, siis sõltub menetluskulude jaotusest ka riigilõivu tagastamise võimalikkus.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega hagi jäeti läbi vaatamata, ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, siis ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust Riigikohtule (vt ka RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385/204, p 13). /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.