← Eesti

2-25-1861/2

Obsah (9)§ 124§ 371§ 363§ 5§ 4§ 340§ 181§ 372§ 168

KOHTUMÄÄRU S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Lauren Kohtujurist Erika Selter Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2025, Rapla Tsiviilasja number 2-25-1861 Tsiviilasi XX hagi XX-i vastu kahju hüvitami

§ 124lg 1).

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on võimalik hagihinnalt välja arvutada riigilõivu suurus.“. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus tutvunud praeguses tsiviilasjas nr 2-25-1861 esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlemisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 1 p 9 alusel keelduda. 2 4. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid (

§ 371lg 1 p 9).

Kohtule esitatud avaldus peab vastama

§ 363

sätestatud vormi- ja sisu miinimumnõuetele.

§ 363

lg 1 p-de 1-3 kohaselt peab hagist nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue ja selle aluseks olevad asjaolud. Lisaks tuleb hagis viidata tõenditele, millega oma väiteid plaanitakse tõendada. Hagimenetluses kohus omal algatusel tõendeid ei kogu ega saa hageja eest nõuet sõnastada (vt

§ 5

) ja selle aluseks olevaid asjaolusid täiendada.

§ 363

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt peavad hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud selged olema.

  1. Praegusel juhul puuduvad hagiavaldusest nõude aluseks olevad selged asjaolud. Hagejale on maakohus 27.12.2024 määruses tsiviilasjas nr 2-24-19491 punktides 3-6 selgitanud, milliseid asjaolusid tuleb hagejal kohtule esitada ja tõendada (vt ka praeguse määruse p 2 teine lõik). Kohus jääb nende selgituste juurde.
  2. Käesolevas tsiviilasjas on hageja küll märkinud kahjuhüvitise suuruse, mida ta varasemas asjas ei nimetanud, kuid selle kujunemine ei ole kohtule arusaadav. Hageja on hagiavalduses märkinud: „Hageja kalkulatsiooni tulemusel, oli nõude jääk kujunenud summani 5395,35 eurot. 5395,35-1497,75(Lisa II)=3897,25 eurot(nõude jääk).; … Nõude jääk seisuga 04.02.2025 on hageja kalkulatsiooni põhiselt on 6291,25eurot.“. Millise kalkulatsiooni järgi arvutus toimus, seda ei ole hageja selgitanud.
  3. Samuti ei ole hageja välja toonud ja tõendanud (viidanud hagiavalduses tõenditele või tulevikus esitatavatele olemasolevatele tõenditele) muid kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid, mh kohtutäituri ametikohustuse rikkumist (st, et kohustuse eesmärgiks on isiku õiguste kaitse); põhjuslikku seost ametikohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel; kohtutäituri süüd; ja subsidiaarse õiguskaitsevahendi puudumist või esmaste kohustuslike õiguskaitsevahendite ammendatust.
  4. Lisaks ei ole hageja märkinud, mille alusel hageja viivise nõue on esitatud. Hageja on märkinud: „Hageja, arvestades nõude jääki suuruses 3897,25, arvestab edasi viivist põhinõudelt edasi 22.12.2021 kuni 04.02.2025, sealhulgas edaspidi, alates 05.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.“. Samas kui hageja põhinõudena nimetab summat 6291,25 eurot, mitte 3897,25 eurot.
  5. Täiendavalt on hageja esitanud alternatiivnõude mõista kahju välja riigilt või kohalikult omavalitsuselt, kuid nõude aluseks olevaid asjaolusid esitanud ei ole.
  6. Kohus leiab, et hagiavalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul ei ole hageja nõuded selged, samuti on ebaselged hagi aluseks olevad asjaolud. Kooskõlas

§-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

§ 4

lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning vastavalt

§ 5

lg-te 1 ja lg 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 340

¹ lg 1 eesmärk ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Selleks, et praeguses avalduses saaksid puudused kõrvaldatud, eeldaks see uue avalduse koostamist, mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega

§ 340¹ lg 1 mõttes.

11. Ülaltoodu põhjendustel tuleb hageja hagi menetlemisest keelduda. Kuna kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, siis puudub vajadus menetlusabi taotlust lahendada. 3 Kohus siiski juhib hageja tähelepanu sellele, et menetlusabi andmise otsustamisel hindab kohus lisaks menetlusabi taotleja majanduslikule olukorrale ka tema menetluses osalemise edukust. Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik (

§ 181lg 2 ja 3).

12. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Seega on hagejal iseenesest võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi. Sellega seonduvalt märgib kohus lühidalt järgmist. Kahju hüvitise saamiseks kohtutäiturilt peab hageja mh suutma ära tõendada, et vaidlustas kohtutäituri tegevust või otsuseid, mis viisid kahju tekkimiseni. Praegusel juhul on hageja kinnitanud, et ta ei teinud seda. Eestkostja tegevus on omistatav hagejale. Kuna eestkostja pidi tegutsema eestkostetava huvides ja nimel, siis saab lugeda, et hageja ei vaidlustanud õigeaegselt täitemenetluse lõpetamist. See asjaolu muudab hageja hagi kohtu esialgsel hinnangul ka õiguslikult perspektiivituks (

§ 371lg 2 p 2 mõttes).

13.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 14. Määruse peale saab esitada määruskaebuse

§ 372lg 5 esimese lause kohaselt.

15. Kohus selgitab täiendavalt, et kui avaldaja jätkuvalt soovib õigusnõustamist oma probleemiga seonduvalt, siis on tal õigus pöörduda kvalifitseeritud juristi poole. Lisaks tasulise õigusabi saamisele on Eesti Vabariigis võimalusi ka tasuta õigusabi saamiseks. HUGO.legal koostöös Justiitsministeeriumiga pakub Eestis elavatele inimestele tasuta ja soodustingimustel õigusabi. Õigusnõustamise teenust pakutakse veebi vahendusel ja 15-s nõustamiskohas üle Eesti. Eelregistreerimine klienditeeninduse telefonil 6880400 või ekirja teel hugo@hugo.legal. Täpsem info www.juristaitab.ee ja https://www.just.ee/kohtudja-oigusteenused/oigusabi/riigi-toetatud-oigusabi. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.