KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 145

lg 1 mõttes see, et sõlmitud on kehtiv käendusleping, eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud täitma põhivõlgniku kohustuse (RKTKo 3-2-1-119-16, p 14). Lisaks peab käendusega tagatud nõue olema käendaja suhtes sissenõutavaks muutunud, st on saabunud käenduslepingus kokku lepitud sissenõutavaks muutumise tingimus (p 16). Selleks saab pidada põhivõlgniku poolset kohustuste rikkumist. Nimelt näeb

§ 145

lg 1 ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

1. Ringkonnakohus leiab, et töövõtuleping ja kokkulepe tõendavad piisaval määral nii käenduslepingu eksisteerimist kui ka selle sissenõutavaks muutumist. Töövõtulepingu (dtl 123-133) objektiks olid Tartus Xxx korterelamu ehitus- ja viimistlustööd (p 2.1) maksumusega 219 453 eurot, millele lisandus käibemaks (p 8.2). Töövõtulepingu p 8.4 järgi pidi tasumine toimuma peale tellija poolt igakuise „Teostatud tööde akti“ või „Alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise akti“ aktsepteerimist töövõtja esitatud arve alusel 14 päeva jooksul arve saamisest. Tööd pidid olema lõplikult tellijale üle antud hiljemalt 31.12.2020 (p 8.1). Töövõtulepingu p 10.9 nägi ette, et lepingu tellija-poolsete kohustuste nõuetekohase täitmise eest annab Vara Fond OÜ kui käendaja juriidilise isikuna käenduse. Käendaja vastutab solidaarselt tellijaga lepingu nõuetekohase täitmise eest punktis 8.2 märgitud lepingu tasu ulatuses. Käendus kehtib kuni tellija poolsete kohustuste täieliku täitmiseni. Töövõtulepingu p 16.1 järgi võis lepingut poolte kirjalikul kokkuleppel muuta ja täiendada. Nii tellijat kui käendajat esindas töövõtulepingus viimaste juhatuse liige R.M.. Kuna töövõtuleping ei näinud ette, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, piisas kaebaja kui käendaja vastutuse tekkimiseks Kinnisvarakombinaat OÜ poolt ehitustööde eest täielikult või osaliselt tasumata jätmisest. Töövõtuleping on lepinguosaliste poolt allkirjastatud ja piisavalt detailne, et mitte kahelda selle ehtsuses. Ringkonnakohtu veendumust, et leping kajastab poolte vahel kokku lepitud asjaolusid õigesti, süvendab asjaolu, et töövõtulepingu lisaks (dtl 134-135) on üksikasjalik tööde nimekiri koos hindadega, maksumusega 219 453,70 eurot, mis vastab töövõtulepingus kokku lepitud tööde maksumusele. Vastustaja ei ole väitnud, et tööde loetelu koos hindadega olnuks ebarealistlik või ülepaisutatud. Koos käibemaksuga on lepinguliste tööde maksumuseks 263 344,44 eurot.
2. Kokkuleppest võlgnevuse tasumise kohta (dtl 700) nähtub, et 26.02.2021 seisuga võlgnes Kinnisvarakombinaat OÜ kui tellija töövõtjale Linroos Corporation OÜ-le objektil teostatud ehitustööde eest 57 471 eurot, ka oli töövõtjale laekumata raha arvete nr 1073 ja nr 1067 eest vastavalt summades 1000 eurot ja 9200 eurot. Seega saab järeldada, et enamus töövõtulepingus märgitud summast oli kokkuleppe sõlmimise ajaks tasutud. Kokkuleppe kohaselt leppisid Vara Fond OÜ kui tellija omanikfirma ja käendaja ning Linroos Enterprises OÜ kui töövõtja õigusjärglane kokku, et Vara Fond OÜ kompenseerib Linroos Enterprises 7 OÜ--le saamatajäänu, tasudes selle viimase arvelduskontole hiljemalt 31.12.
3. Kokkuleppe on allkirjastanud Vara Fond OÜ juhatuse liige R.M. ning Linroos Enterprises OÜ juhatuse liige R.L..
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kahelda ka kokkuleppe ehtsuses, sest see on piisavalt konkreetne ning kooskõlas eelnevalt sõlmitud töövõtulepingus kaebaja poolt võetud kohustusega. 26.02.2021 sõlmitud kokkuleppest võib aru saada, et sellega täpsustati töövõtulepingus kokku lepitut veel tasuda jäänud ehitustööde maksumuse, tasumiseks kohustatud isiku ja tasumise aja kohta. Vara Fond OÜ kinnitas kokkulepet sõlmides sisuliselt enda kohustust tasuda käendajana Kinnisvarakombinaat OÜ võlgnevus ehitustööde eest summas 67 671 (57 471+1000+9200) eurot hiljemalt 31.12.2021 Linroos Enterprises OÜ arveldusarvele. Ringkonnakohtu hinnangul on kokkuleppel deklaratiivse võlatunnistuse (

§ 30

) tunnused.

§ 30

lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Ringkonnakohus peab usutavaks ka seda, et pooled olid veel enne kokkuleppe sõlmimist veendunud võlgnetava summa suuruses, sh selle eest tehtud töödes ning leppides kokku summa tasumise lõppkuupäeva, ei näinud seetõttu enam täiendavat vajadust võlgnevuse kohta eraldi arvete esitamiseks. Seda võib pidada usutavaks ka põhjusel, et kaebaja esindaja R.M. esindas töövõtulepingu sõlmimisel ka Kinnisvarakombinaat OÜ-d, mistõttu oli tal juurdepääs kogu töövõtuga seotud dokumentatsioonile ning võimalus kontrollida tööde teostamist objektil.

1. Kokkuleppes on viidatud arvetele nr 1073 ja 1067, millised on kohtumenetluses esitatud ning vastavad kokkuleppes näidatud summadele (dtl 1617 ja 1618). Arve nr 1067 on esitatud kirjeldusega „Xxx ehitustööd“ 30.04.2020 Kinnisvarakombinaat OÜ nimele. Arvest nähtub, et ehitustööde maksumuseks oli 46 000 eurot, koos käibemaksuga 55 200 eurot, millest tasuti 46 000 eurot ning tasuda jäi veel 9200 eurot. Kaebaja esitas 13.06.2025 vastuseks kohtunõudele ringkonnakohtule Kinnisvarakombinaat OÜ ja Linroos Corporation OÜ vahelise Xxx ehitustööde koondakti (dtl 1724-1727), mille ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde. Kaebaja selgituse kohaselt kajastas arve nr 1067 koondaktis aprilli kohta kajastatud töid. Sellega võib nõustuda, sest ka koondaktis on aprillis teostatud erinevate tööde, mis hõlmavad nii algseid töid kui erinevaid lisatöid, maksumuseks 46 000 eurot, koos käibemaksuga 55 200 eurot. Seega on arve ja koondakti koosmõjus võimalik tuvastada arvel oleva hinna kujunemine ja teostatud tööde sisu.
2. Ka arve nr 1073 on esitatud kirjeldusega „Xxx ehitustööd“. Arve on koostatud 28.06.2020 Kinnisvarakombinaat OÜ nimele. Arvelt nähtub, et ehitustööde maksumus oli 4066 eurot, koos käibemaksuga 4879,20 eurot, millest on tasutud 3879,20 eurot ning on jäänud tasuda 1000 eurot. Kaebaja 13.06.2025 ringkonnakohtule antud selgituse kohaselt kajastas arve perioodil mai-juuni teostatud töid. Kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud Xxx ehitustööde koondaktist nähtub, et mais-juunis teostas Linroos Corporation OÜ Xxx objektil erinevaid lisatöid maksumusega 4066,00 eurot, koos käibemaksuga 4879,20 eurot. Seega kinnitab koondakt arvet ning avab täpsemalt ka Xxx objektil arve alusel teostatud tööde sisu.
3. Ringkonnakohus möönab, et kokkuleppes nimetatud 57 471 euro suuruse summa osas arved puuduvad. Samas esitas kaebaja vastuseks kohtunõudele 15.04.
4. a vastuse lisana 3 Linroos Corporation esindaja R.L.i poolt 27.03.2020 R.M.ile saadetud e-kirja, millest nähtub, et nimetatud kuupäeva seisuga oli Xxx erinevate lisatööde eest tasumata 57 471 eurot (dtl 1619). E-kirjas on lisatööd ka detailselt koos hindadega loetletud järgnevalt: Nimetus m2 Maht 8 Ühiku hind Kokku Seinavärv (lauspahteldus + 2 kihti m2 värvi) 670 12,00 € 8 040,00 € Krohv. Kipskrohv. m2 Eluruumide laudparkett katted m2 alusvaibal (materjal max 27 eur), s.h põrandaliistud Kinnistu muldamistööd, parkla aluse kmpl täide ja tihendamine, sõelmete paigaldus (s.h äärekivi) rasketehnika kulud sisse arvestatud Teraskonstruktsiooni betoonastmetega välitrepp koos paigaldusega Maksumus kokku 554 205 10,00 € 52,00 € 5 540,00 € 10 660,00 € 1 18 875,00 € 18 875,00 € 14 356,00 € 57 471,00 €
5. Ringkonnakohus leiab, et kuigi R.L.i 27.03.
6. a e-kirjast jääb ebaselgeks, millal täpselt tööd teostati, ei tekita kiri kahtlust, et ehitustööd summas 57 471 eurot olid e-kirja saatmise ajaks teostatud ning põhivõlgnik ei olnud nende eest tasunud.
7. Riigikohus selgitas käesolevas haldusasjas, et käenduslepingu alusel väljamakse tegemisel tuleb käendajal esmajärjekorras tõendada, et väljamakse on tehtud käenduskohustuse täitmiseks, st väljamaksel on seos sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmisega. Ka peab väljamakse tuginema nõuetekohasele algdokumendile (või nende kogumile), sest äriühing peab korrektselt vormistama kõik väljamaksed, mille tõttu tema vara väheneb. Sõltuvalt käenduskohustuse sisust peab algdokument (või nende kogum) võimaldama maksuhalduril tuvastada tehingu tegeliku majandusliku sisu, st konkreetse kohustuse, mille täitmiseks väljamakse tehti, samuti selle suuruse (

§ 145lg 2).

Väljamakse tõendamiseks võivad olla asjakohased nt käendusleping ning selle aluseks olev leping, millest kohustus tulenes. Samuti võivad olla asjakohased maksekorraldused ning võlausaldaja esitatud arved, mis kinnitavad käendatava kohustuse sissenõutavust ning suurust. Seejuures on käenduskohustuse olemasolu võimalik tõendada ka deklaratiivse võlatunnistusega (

§ 30

). Kui käenduskohustuse aluseks olevad (alg)dokumendid kogumis kinnitavad, et põhivõlgnik on jätnud enda kohustuse täitmata ning selle on täitnud tema asemel käendaja, viitavad need asjaolud sellele, et väljamakse on ehtne. Teistsuguse olukorraga võib olla tegemist juhul, kui tegelikkuses on põhivõlgnik enda kohustuse täitnud, kuid väljamakse teinud käendaja väidab vastupidist, või selgub tõendite kogumis hindamisel, et väljamaksel puudub seos käenduskohustuse täitmise või ettevõtlusega (RKHKo 3-22-1323, p 37). Riigikohus pidas käesolevas asjas võimalikuks, et käenduskohustuse täitmiseks tehtud väljamakset võivad praeguses asjas tõendada ka muud (alg)dokumendid kogumis, mitte üksnes võimalikud ehitustööde eest väljastatud arved. Seda juhul, kui kogumi alusel on väljamakse seos käenduskohustusega piisavalt kontrollitav. Olukorras, kus arved on üheks tõendiks kogumist, ei pruugi üksnes nende puudumine välistada väljamakse õigsust (samas, p 39).

1. Vara Fond OÜ täitis väidetavalt käenduskohustuse maksetega Linroos Enterprises OÜ arveldusarvele. Kohtumenetluses on esitatud tõendid järgmiste Vara Fond OÜ maksete kohta: 13.07.2021 summas 26 000 eurot selgitusega „Vastavalt kokkuleppele“ (dtl 765); 20.09.2021 summas 10 000 eurot selgitusega „Vastavalt kokkuleppele“ (dtl 766); 17.10.2021 summas 30 000 eurot selgitusega „Vastavalt kokkuleppele“ (dtl 767) ning 29.10.2021 summas 1951 eurot selgitusega „Vastavalt kokkuleppele“ (dtl 768). Vastavad maksed kajastuvad ka Linroos Enterprises OÜ pearaamatu väljavõttes (dtl 769). Kokku tasus Vara Fond OÜ Linroos 9 Enterprises OÜ arveldusarvele 67 951 eurot, seega 280 eurot enam kui pooled 26.02.
2. a kokkuleppes kokku leppisid. Kaebaja selgitas 13.06.
3. a vastuses kohtunõudele, et 280 euro näol oli tegemist lisakuluga, mida pooled aktsepteerisid ja mida R.L. soovis lisada kokkuleppesse ja mis kaebaja jaoks seondus ehitaja tehtud kuluga.
4. Ringkonnakohtul ei ole kahtlust selles, et Vara Fond OÜ tasus 13.07.2021, 20.09.2021, 17.10.2021 ja 29.10.2021 Linroos Enterprises OÜ-le selgitusega „Vastavalt kokkuleppele“ käenduslepingu järgseid makseid, sest ühtegi teist kokkulepet maksete tasumiseks kohtule pole esitatud ning seda ei ole välja toonud ka maksuhaldur. Kokkuleppe sõlmimist põhjendati kokkuleppes tellija-ettevõtja likvideerimisega, mistõttu on töövõtja nõuded tellija vastu muutunud lootusetuks (dtl 700). Ka selles pole alust kahelda. Äriregistri andmed kinnitavad, et Kinnisvarakombinaat OÜ tegevus juhatuse liikme R.M.i juhtimisel lõppes 04.01.
5. Alates 04.01.2021 on äriühing, hilisema nimega Estatemark OÜ, likvideerimisel. Seega peab ringkonnakohus veenvaks, et Kinnisvarakombinaat OÜ enda võlgnevust Linroos Corporation OÜ-le ega selle õigusjärglasele Linroos Enterprises OÜ-le ei tasunud. Küll aga ei nähtu ühestki kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud dokumendist 280 euro maksmise kohustust ega selle kohustuse alust.
6. RPS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. RPS § 7 lg 2 järgi peab raamatupidamise algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus ning 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. Tulumaksuga maksustatakse kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Seejuures võib ühte tehingut tõendada ja tihti tõendabki ühtse algdokumendi asemel mitu dokumenti (RKHKo 3-22-1323, p 32; 3-3-1-46-11, p 10). Algdokument peab õigesti kajastama nii tehingu majanduslikku sisu (RKHKo 3-3-1-34-07, p 15) kui ka asja või teenuse õiget hinda ja tehingu arvnäitajaid (RKHKo 3-3-1-67-08, p 15). Kaebaja esindaja paljasõnaline kinnitus kohtumenetluses, et tegemist oli lisakuluga, mida pooled aktsepteerisid ja mis sooviti kokkuleppesse lisada, et muuda asjaolu, et vastava kulutuse tegemise algdokumendid, mis aitaksid majandustehingu sisust aru saada, puuduvad. Seetõttu puudub ringkonnakohtu hinnangul alus maksuotsusega vastavalt summalt määratud tulumaksu tühistamiseks.
7. Eeltoodud põhjendustel tuleb MTA apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 ning teeb uue otsuse, millega tühistab MTA 06.05.
8. a maksuotsuse nr 12.2-3/055302-26 kaebajale 16 917 euro ja 75 sendi ulatuses tulumaksu määramiseks.
9. Vastavalt HKMS § 109 lõikele 4 tuleb muuta ka menetluskulude jaotust halduskohtus. Kuna kaebus kuulus rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebajale määrati vaidlusaluse maksuotsusega tasumiseks 50 043,51 eurot. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maksuotsus tuleb tühistada summas 16 917,75 eurot. Seega moodustab kaebuse rahuldatud osa 33,8%.
10. Kaebaja palus halduskohtumenetluses mõista MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2760 eurot, sh 1710 eurot õigusabikulud ja tasutud riigilõiv 1050 eurot. Kuna kaebaja on käibemaksukohustuslane1, tuleb kaebaja menetluskulu arvestada ilma 1 Vara Fond OÜ on 08.02.
11. a otsuse alusel registreeritud käibemaksukohustuslaseks alates 05.02.2010, KMKR nr EE
12. 10 käibemaksuta, mistõttu loeb ringkonnakohus kaebaja menetluskuluks halduskohtumenetluses õigusabikulud summas 1425 (975+450) eurot ning riigilõivu summas 1050 eurot, kokku seega 2475 eurot, millest 33,8% on 836,70 eurot.
13. Kaebaja menetluskuluks ringkonnakohtumenetlustes on riigilõiv 941 eurot ning kahes menetluses kantud õigusabikulud summas 1427,5 eurot, kokku seega 2368,5 eurot. Kaebaja menetluskuluks Riigikohtus on kautsjon 50 eurot ja õigusabikulud summas 840 eurot, kokku 890 eurot. Kaebaja menetluskulud ringkonna- ja Riigikohtus kokku on seega 3258,5 (2368,5+890) eurot, millest 33,8% on 1101,37 eurot. Ringkonnakohus leiab, et õigusabikulud on kaebuse eset arvestades mõistliku suurusega ning puudub alus nende vähendamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 11