1-17-4519/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-17-4519 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Jelena Laas Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Konstantin Lunkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu KONSTANTIN LUNKIN, isikukood 37909103728, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 14.01.2017 ja lõpp 14.01.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.02.2019 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta KONSTANTIN LUNKIN vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Konstantin Lunkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 Konstantin Lunkin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.06.2017 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 4 aastat vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 14.01.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korda, 2 neist on kehtivad. Reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Varasemate kuritegude hulgas on varavastased kuriteod, vägivallaga seotud kuriteod (avaliku korra raske rikkumine), praegune kuritegu on narkokuritegu. Dünaamika on varieeruv, võrreldes varasemaga on vägivaldsuse aste muutunud kergemaks, kuid oma kuritegudega on isik saanud suuremat tulu ja tekitanud sellega ka ulatuslikumat kahju tervele ühiskonnale. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja põhjuseks majandusliku kasu saamise soov. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Konstantin Lunkin taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et elama hakkab ema ja õega, töökoht on samuti olemas, hakkab tänavakive paigaldama. Avaldas, et tal on väike laps, naine on alimendid peale pannud ja võlg kasvab. On teadlik, et tal on tasumata võlgasid kuskil 12 000 eurot, aga tööle minnes plaanib kõik ära maksta, ka on ta teadlik, et ta viibib vanglas juba neljandat korda. Kinnitas, et narkosõltuvus teda vabaduses mõjutama ei hakka, kuna ta on kõik enda jaoks läbi mõelnud. Arvas, et kohus võiks teda usaldada ning anda talle võimaluse hakata elama normaalset elu. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Konstantin Lunkini käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on käesoleva lahendi tegemise seisuga kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema ja õe juurde. Tegemist on õele kuuluva 3-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanik ja ema on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema ja õde ning 5-aastane poeg. Suhted lähedastega on head ning toetavad. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Seega tutvusringkonnast lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima vaatamata sellele, et isiku enda sõnul ta kriminaalse taustaga isikutega enam ei suhtle. Vabanemisjärgse töökoha on Konstantin Lunkinile garanteerinud xxxx OÜ. Isik on ka enne vangistust ametlikult töötanud. Vaatamata sellele, et kinnipeetava majanduslik olukord oli tema enda sõnul enne vangistust stabiilne, sooritas ta narkokuriteo siiski majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samuti tuleb märkida, et Konstantin Lunkinil on rahalisi nõudeid summas 12 000 eurot, mis mõjutavad tema igapäevast rahalist toimetulekut ning seega on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline, mis võib omakorda suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Positiivseks peab kohus seda, et isik on vanglas läbinud riigikeele õppe A1 tasemel ning jätkab õpinguid A2 tasemel, läbis sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning analüüsivad vestlused elustiili ning kuritegude vältimise teemadel. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud nii alkoholisõltuvus kui ka opiaatide sõltuvus. Alkoholi osas isik ise ennast sõltlaseks ei pea, kuigi enne vangistust tarvitas alkoholi igapäevaselt. Varasemalt on isik alkoholijoobes ka kuritegusid toime pannud. Narkootikume on tarvitanud regulaarselt ja erinevaid, kahel korral on vajanud arstiabi üledoosi tõttu. Kinnipeetav ise sõltuvust ei tunnista, väidab, et psühhiaatrile rääkides tegi asja hullemaks, sest tahtis saada rehabilitatsiooni osakonda. Narkootikumide tarvitamise osas on kinnipeetava jutt ja meditsiiniosakonna andmed selges vastuolus. Isiku narkootikumide tarvitamine ja kuritegude sooritamine on aga otseses omavahelises seoses. Vaatamata oma kehvale majanduslikule olukorrale leidis kinnipeetav ka alati raha narkoainete ostmiseks, lisaks tegeles ka ise käitlemisega, et saada majanduslikku kasu ja olla ainetega pidevalt varustatud. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks ja/või sõltuvusainete hankimiseks. Isiku ükskõikset suhtumist ühiskonda ja kehtivatesse õigusnormidesse ning tegelikku motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks iseloomustavad korduvad kriminaal-ja väärteod, kriminaalhoolduse kontrollnõuetele mitte allumine ja sõltuvusainete tarvitamise jätkamine. Keeldumine vanglas töötamast koristajana viitab kuritegelikele hoiakutele. Vangla hinnangul on Konstantin Lunkin avalikkusele kõrgohtlik. Oht seisneb narkootiliste ainete käitlemises ja nende levikule kaasa aitamises. Oht on tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide tarbimist ja suhtlemist narkootikume tarvitavate isikutega. Riski suurendavad ka probleemide puudulikud lahendusoskused (probleemide sihipärase lahendamise asemel otsib kergemaid lahendusteid tarvitades alkoholi ja narkootikume) ja samuti siis, kui isik ei muuda oma mõtlemist ja käitumist ning hoiakuid. 3 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Süüdimõistetu osalemine sotsiaalprogrammides ning vestlustel on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Konstantin Lunkin peab jätkama karistuse kandmist vanglas ja oma käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristustena kohaldatud 5- ja 7-ööpäevane paigutamine kartserisse viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetav kannab KarS § 184 lg 2 alusel mõistetud karistust I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Konstantin Lunkini ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikemaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Samuti väärib märkimist, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. Kuna kinnipeetavale on mõistetud karistus on alla KarS § 184 lg 2 sanktsiooni keskmist määra, siis karistuse lühendamine ennetähtaegse vabastamisega taotletud mahus ei oleks kohtu hinnangul ilmselgelt põhjendatud ega õiglane. Teiste inimeste tervise kaitseks on põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4