lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
lg 3 alusel riigi kanda, sest tal käib sellises ulatuses tasumine ilmselt üle jõu. Eraldi on ta vaidlustanud kaitsja vadv G. Tšelnokova kaitsjatasu kogusumma 948 eurot väljamõistmise ja palub seda vähendada, kuna tema arvates kaitsja pole kohtuistungitel tema kaitseks midagi teinud. Ringkonnakohtu seisukoht 3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb
4.
lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole
järgi apellatsiooniõigust.
lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud
lg-s 4 sätestatud juhtudel.
lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on
lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.
lg 3 alusel tasumisega ositi ühe aasta jooksul ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 5.
Kohtuotsusega mõisteti K. Lunkinilt välja menetluskulud selliselt, nagu see oli kokkuleppes kokku lepitud. 5.5. Ringkonnakohus leiab, et K. Lunkini puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et
lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises
Käesolevas asjas nimetatud nõudeid täideti. Mis puutub kaitsjatasudesse, siis seoses 25.05.2017 eelistungiga on vadv G. Tšelnokova esitanud taotluse 456 eurot, mis sisaldab istungiks ettevalmistamist 9 tundi pluss eelistung 0,5 tundi. Seoses 07.06.2017 ja 29.06.2017 istungitega on esitatud taotlused 24 eurot (istung 0,5 tundi) ja 72 eurot (läbirääkimised ja istung kokku 1 tund). Nimetatud summad on kohtunik pealdisega kinnitanud (III kd lk 26, 37 ja 57). Kaitsja osalemist kohtuistungitel kinnitavad kohtuistungite protokollid (III kd lk 24-25, 35, 46-47). Kokkuleppes lepiti kokku ka kaitsjatasu hüvitamine kohtumenetluses õigusabi osutamise eest. Kuigi summat kokkuleppes ei näidatud, tuleneb see eeltoodud taotlustest, mis olid toimikus enne kokkuleppe kinnitamist kättesaadavad (väljaarvatud viimane, s.o 72 euro nõue) ja soovi korral saanuks K. Lunkin neid maakohtu istungil vaidlustada. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub
§-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele
K. Lunkini apellatsioonis sellist viidet pole.
lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus
6. Eeltoodu alusel ning juhindudes
Lunkini apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik -3-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.