1-17-4519/48

1 Kriminaalasi nr 1-17-4519 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4519 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Konstantin Lunkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu KONSTANTIN LUNKIN, isikukood 37909103728, Venemaa Föderatsiooni kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 14.01.2017 ja lõpp 14.01.2021 Kaitsja v.-adv. Arvo Suuban määratud korras RESOLUTSIOON Jätta KONSTANTIN LUNKIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo (asukoht Rakvere 5a, 41531 Jõhvi) kasuks 123,20 (ükssada kakskümmend kolm eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 20,53 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdimõistetu Konstantin Lunkini kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Konstantin Lunkinilt menetluskuluna kaitsjatasu 123,20 (ükssada kakskümmend kolm eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu summas 123,20 eurot tuleb Konstantin Lunkinil tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700047056 ning selgitus: „Konstantin Lunkin, 1-17-4519, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies 2 ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Konstantin Lunkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Konstantin Lunkin kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 30.06.2017 otsusega nr 1-17-4519 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.01.
3. Konstantin Lunkinit on kriminaalkorras karistatud 5 korral, millest kaks karistust on kehtivad. Reaalset vangistust kannab isik neljandat korda. Praegune kuritegu on narkokuritegu. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja põhjuseks majandusliku kasu saamise soov. 11.07.2018 määrati kinnipeetav tööle, kuid ta keeldus töötamast. Alates 27.08.2018 osaleb isik riigikeele A2 taseme kursusel. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Analüüsivad vestlused isiku kuritegeliku käitumise muutmiseks (probleemide määratlemine ning lahendusstrateegiate leidmine, põhjus-tagajärg seoste leidmine, vägivaldse käitumise põhjused) viidi läbi veebruaris 2019 . Isiku arvates ei olnud tal viimasel ajal probleeme vägivaldse käitumisega, vaid probleeme tema ellu tõi uimastite tarvitamine, millest on vaja loobuda. Vestlused praeguse elustiili muutmisest toimusid 31.08.2018 ja 10.09.
4. Isiku sõnul on tal motivatsioon elada peale vabanemist õiguskuulekalt. Sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimine on planeeritud aastasse
5. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 3 kuud vangistust. Kinnipeetav soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla ema A L juurde oma õele N A kuuluvasse 3-toalisesse korterisse xxxx. Tingimused ja nõusolekud selleks on olemas. Kinnipeetav on sündinud ja hariduse omandanud Eestis. Isiku vanemad on samuti Venemaa kodanikud. Väidetavalt elab isikul xxxx onutütar, kellega ta ei suhtle. Kinnipeetav ei soovi oma karistust kanda Venemaal ega plaani peale vabanemist sinna elama asuda. Seisuga 28.08.2019 on isiku elamisluba kehtiv. Kinnipeetaval on keskeriharidus. Ta lõpetas Narva
6. koolis 9 klassi, peale seda läks õppima kutsekooli lukksepa erialale, mille lõpetas
7. aastal. Kinnipeetav on vanglas omandanud riigikeele A1 taseme, samuti õppis A2 tasemel, kuid eksami tulemus ei olnud rahuldav. Kinnipeetav suhtub positiivselt nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse. Enne vangistust on isik töötanud enamasti ametlikult. Ajavahemikul 2011 kuni 2016 töötas kinnipeetav Xxxx AS-s xxxx, kuid lahkus töölt omal soovil (tuli tööle alkoholijoobes olles). Peale seda töötas isik ametlikult kolm kuud Xxxx OÜs. Majanduslik olukord enne vangistust oli kinnipeetava sõnul stabiilne, kuid viimane kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isik on motiveeritud oma võlgnevusi tasuma, mida on vangla andmetel üle 12 000 euro (sh elatisraha lapsele üle 7000 euro). Isik väidab, et enne vangistust maksis lapsele elatisraha. Kinnipeetava enda sõnul ei sooritanud ta 3 kuritegu majandusliku kasu saamise eesmärgil, vaid ostis endale narkootikume. Peale vabanemist on isikul garanteeritud töökoht olemas firmas Xxxx OÜ. Telefonivestluses 17.07.2019 juhatuse liikme S K selgus, et ta on valmis võtma Konstantin Lunkini tööle esialgselt töövõtulepingu alusel, kuid kui talle meeldib, kuidas kinnipeetav täidab oma tööülesandeid ja on ka edaspidiselt tööd, siis ta on valmis teda võtma töölepingu alusel tööle. Xxxx OÜ tegeleb peamiselt xxxx. Äriregistri andmetel on ettevõttel Xxxx OÜ (reg kood xxxx) seisuga 01.08.2019 maksuvõlg ja/või esitamata deklaratsioonid. Kinnipeetava lähivõrgustiku mood ustavad ema A L, õde N A ja poeg D L (sündinud xxxx, kellega suhtleb tema ema kaudu). Kokkusaamisel on käinud kinnipeetava ema ühe korra
8. aastal. Kinnipeetav ise ei soovi külaskäike, kuna saab suhelda ka teistmoodi. Väidetavalt püüab isik täita vanemakohustust ka vanglas olles, kuid kohtutäitur on esitanud elatisraha kinnipidamisnõude vanglale rohkem kui 7000 eurole. Isik on lahutatud. Suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid väidetavalt isik enam nendega ei suhtle. Kinnipeetav väidab, et pani praeguse kuriteo toime teise isiku palvel. Vestlusel väitis kinnipeetav, et tarvitas alkoholi nädalavahetustel koos sõpradega, kuid vangla meditsiiniosakonna andmetest selgub, et tarvitas alkoholi igapäevaselt ning tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik alustas alkoholi tarvitamist 15-aastaselt, viimati tarvitas jaanuaris
9. aastal. Kinnipeetav ise ennast sõltlaseks ei pea. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel esineb isikul opiaatide sõltuvus. Kanepit hakkas isik tarvitama 16-aastaselt. Amfetamiini proovis isik esimest korda 19-aastaselt. Fentanüüli on tarvitanud ja süstinud isik 5 aastat, viimane tarvitamine oli 14.01.2017 (ka kohtuotsuse andmetel tarvitas isik fentanüüli, mida ise ka käitles). Narkootikume tarvitati koos sõpradega nende kodus. Väärteokorras on isikut karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi
10. aastal. Kahel korral on isik vajanud arstiabi üledoosi tõttu. Kinnipeetav ise sõltuvust ei tunnista. Isiku narkootikumide tarvitamine ja kuritegude sooritamine on otseses omavahelises seoses. Isiku sõnul oli tema majanduslik olukord halb, kuid sellegipoolest leidis ta raha narkootiliste ainete ostmiseks, lisaks tegeles ka ise nende käitlemisega, et saada majanduslikku kasu ja olla ainetega pidevalt varustatud. Viru Vanglasse saabumisel sai ta ravi, mis jätkub. Kinnipeetav põeb kroonilisi haigusi. Probleemide sihipärase lahendamise asemel otsib isik kergemaid lahendusteid, tarvitades narkootikume ja alkoholi. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt kriminaalhooldusel olles ei olnud nõuete täitmisega probleeme. Samas vangla andmetel isik ei täitnud nõudeid ja kohustusi kriminaalhooldusel olles. Kinnipeetav ei ole huvitatud koostööst ametnikega ning suhtub ükskõikselt igapäevastesse tegevustesse. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Konstantin Lunkini tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 14.01.
11. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Konstantin Lunkinile KarS § 75 lg 2 p-des 21,4,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud alates seadmete paigaldamisest. Konstantin Lunkin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Tööst majandustöödel koristajana on ta keeldunud, sest tema jaoks on see töö alandav. Ta ei oleks töötamisest keeldunud, kui talle oleks pakutud teist tööd. Ta ei ole esimest korda vanglas ja eelmistel kordadel ei pakutud talle majandustöid. Kui talle oleks pakutud tööd vanglatööstuses, oleks ta nõustunud, sest seal on lukksepatööd ja keevitustööd ning 4 lukksepatöö kogemus on tal olemas. Kõige lähedasemad inimesed talle on ema, õde ja poeg. Külaskäike vanglasse ei ole ta ise soovinud, suhelnud on nad telefoni teel. Ta tahab minna tööle, maksta ära hagi, et elatisenõue ei kasvaks ja aidata poega. Vabanemisel läheks ta tööle xxxx Xxxx OÜ-sse. Garantiikirjad on esitanud kaks venda, kellest üks tegeleb ehitusega ja teisel on oma autoremonditöökoda. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Konstantin Lunkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Konstantin Lunkini ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Arvo Suuban avaldas, et kinnipeetavale mõisteti sanktsiooni miinimumi lähedane karistus. Ilmselt oli see tingitud sellest, et kõik need teod, mille eest ta karistust kannab, olid toime pandud
12. jaanuari õhtul ja
13. jaanuari kesköö paiku, seega oli tegemist väga lühikese perioodiga. Tegemist ei ole juhtumiga, kus isik oleks pikemaajaliselt käidelnud narkootikume. Vangla märgib iseloomustuses, et tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kahjuks puudub kaitsjal karistusregistri väljavõte, kuid Riigi teataja andmetel peaks neid karistusi olema üks. Mis puudutab käitumist vangistuse kandmise ajal, siis tal on üks distsiplinaarkaristus. Samas on näha, et karistuse kandmise algusest peale on ta võtnud tarvitusele abinõud ja püüdnud tegeleda oma probleemidega vähendamaks võimaliku uue süüteo riski tulevikus. Ta õpib riigi keelt, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, toimunud on korduvad analüüsivad vestlused kuritegeliku käitumise ja elustiili muutmisest. Isik on nõustunud, et probleeme tema ellu tõi just uimastite tarvitamine, millest on vaja loobuda. Õigusvastane elu pole talle midagi toonud ja ta tahaks elada peale vabanemist õiguskuulekalt. Motivatsioon selleks on tal olemas pere ja lapse näol. Peale selle on ta endale vabatahtlikult võtnud kohustuseks alluda elektroonilisele valvele ennetähtaegse vabastamise korral. Võimalused vabanemise korral on head. Tal on elukoht, mis sobib elektrooniliseks valveks, tema elamisluba on kehtiv, ta omab eriala ja eelnevat töökogemust, tal on täiendavalt garanteeritud töökoht. Kõik see loob head eeldused vabaduses materiaalselt hästi hakkama saada. Vangla on märkinud võimalikke probleeme, riske seoses alkoholi tarvitamisega. Samas jääb arusaamatuks, millel säärane järeldus põhineb, kui teda on üks kord
14. aastal karistatud AS rikkumise eest. Sellest lähtudes ei ole alust eeldada, et ta enne tähtaega vabastamise korral hakkaks alkoholi tarbima ja sellega seoses mingeid kuritegusid toime panema. Vangla on viidanud ka kahele alkoholijoobes toime pandud kuriteole
15. ja
16. aastal. Mõlemad karistused nende tegude eest on ammu kustunud. Mis puudutab võimalikke probleeme seoses narkootikumide tarvitamisega, siis talle pandav keeld omada ja tarvitada oluliselt vähendab seda riski. Hooldusel olles on teda selles mõttes võimalik efektiivselt kontrollida. Arvestades eeltoodut leidis kaitsja, et Konstantin Lunkini on võimalik enne tähtaega vangistusest vabastada. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Konstantin 5 Lunkin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus, kuid vangistuses viibib ta mitmendat korda. Käesolev kuritegu on suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusainete tarvitamise mõjul. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Ta osaleb riigikeele A2 taseme kursusel, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning temaga on toimunud vestlused kuritegeliku käitumise ja elustiili muutmisest, kuid samas on tal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest. Isik oli 11.07.2018 määratud tööle koristajana, kuid keeldus töötamast, kuna tema sõnul on koristaja töö alandav. See viitab isiku teatud subkultuurilistele hoiakutele. Distsiplinaarkaristuse olemasolust järeldub, et isik ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused ning on valmis muutuma. Riigikohus on oma lahendis nr 3 -1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Lisaks nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav ei ole huvitatud koostööst ametnikega ning suhtub ükskõikselt igapäevastesse tegevustesse. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ning kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Käesoleval juhul nähtub vangla iseloomustusest, et sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimine on planeeritud
17. aastasse. Seega on kinnipeetavale individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine pooleli. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on alaline elukoht õele kuuluvas korteris, kus hakkab elama koos emaga. Ema ja õde on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks antud korteris. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht Xxxx OÜ-s, mis tagab talle igakuise sissetuleku, et majanduslikult toime tulla ja vähendab majandusliku kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemise riski. Samas nähtub iseloomustusest, et enne vangistust kinnipeetav samuti töötas ja omas sissetulekut ning tema enda sõnul oli majanduslik olukord stabiilne. Vaatamata sellele pani isik toime kuriteo majandusliku kasu saamiseks, millest nähtub, et ametlikust töötasust ei piisanud tema materiaalsete vajaduste rahuldamiseks ning sõltuvusainete tarvitamisega seotud elustiili rahastamiseks. Tasumata nõudeid on isikul üle 12 000 euro, millest üle 7000 euro moodustab tasumata elatis, mis igakuiselt suureneb. Tasumata nõuded mõjutavad isiku majanduslikku toimetulekut ning võivad kallutada isikut uuesti kuritegu toime panema. Kinnipeetava lähedasteks on ema, õde ja poeg, kellega suheldakse telefoni teel. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega ta enda sõnul enam ei suhtle. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholi- ja narkosõltuvus, kuid ise ta kumbagi sõltuvust ei tunnista. Käesolev kuritegu on toime pandud uimastite tarvitamise tagajärjel ning majandusliku kasu saamiseks, et rahuldada ainete tarvitamise vajadust, mistõttu on k ohtu hinnangul uimastite tarvitama asumine ja raske majandusliku olukorra tekkimine peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabastamist, ei saa kohtu hinnangul karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi selle pinnalt järeldada. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja 6 käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta isiku vabastamist ennetähtaegselt. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Konstantin Lunkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 123,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 123,20 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
18. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik