lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud;
lg 1 järgi tingimisi katseajaga 1 aasta, kandmata karistus 3 kuud ja 28 päeva), 14 kehtivat väärteokaristust, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses
lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas T.Z-i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 16.07.2022 kella 08:29 ajal Tallinnas, R. Tobiase tänav 11 maja juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (alkoholijoove - EKEI uuringuakti nr 896T ja 934T kohaselt tuvastati etanoolisisaldus veres 2,00 mg/g ± 0,06; k = 2, ehk mitte vähem kui 1,94 mg/g ning narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (diasepaam, nordasepaam, alprasolaam, tramadool, lidokaiin, etorikoksiib)), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, § 69 lg 2 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega pani T.Z toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on
MS § 245 sätetest on abiprokurör Urmo Paal, süüdistatav T.Z ja tema kaitsja Olga Väina-Kesler käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest T.Z-ile karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /16.-17.07.2022/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 ja
lg 4 korras suurendada mõistetud karistus 15.09.2021.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuu ja 28 päeva - võrra, mõistes liitkaristuseks 11 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 356 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 2 kuud. Määrata T.Z üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on Tina Rudakova kohustatud järgima
lg 1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 p 1 alusel võtta T.Z-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 alusel on T.Z kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub T.Z temale
lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub T.Z-ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 1087,50 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 tuleb T.Z-il tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. T.Z-ilt tuleb välja mõista joobe tuvastamise kulu kokku summas 169 eurot (14+35+120). Lepingulise kaitsja Olga Väina-Kesler kulud jätta T.Z enda kanda. Välja mõista T.Z-ilt menetluskulu kokku summas 1256,50 eurot, mis tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest arvates järgnevalt: esimesel kuul 112,50 eurot, järgneval üheteistkümnel kuul 104 eurot kuus. 2 Asitõend mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx teisaldatud 16.07.2022 parklasse Rahumäe tee 6/1 /tl 50/, väljastatud 25.07.2022 /tl 51/. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,9, § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1,3, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 69, § 75, § 75, § 50 lg 1 p 1, LS § 127 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.Z
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust.
2 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub 7 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurenda käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 15.09.2021.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 3 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks T.Z-ile mõista 11 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 11 kuud ja 26 päeva üldkasuliku tööga 356 tundi, mille tegemise ajaks määrata 1 aasta ja 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada T.Z üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on T.Z kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta T.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks, mille aluseks lugeda kohtuotsuse jõustumine. LS § 127 alusel on T.Z kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud Välja mõista T.Z-ilt 1087,50 eurot sundraha ja joobe tuvastamise kulu 169 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1256,50 eurot, tuleb tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest arvates järgnevalt: esimesel kuul 112,50 eurot, järgneval üheteistkümnel kuul 104 eurot kuus. Lepingulise kaitsja Olga Väina-Kesler kulud jätta T.Z enda kanda. 3 Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.