lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Katrin Vizel, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: V K, ik: xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta V K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 05.09.2024 otsusele väärteoasjas nr. 2317,23,011926 V K karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 05.09.2024 otsus väärteoasjas nr. 2317,23,011926 V K karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, muutmata ja tühistamata.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, selles, et 22.11.2023 kella 11.46 ajal xxx V K kahjustas tahtlikult V. L´ile kuuluvat sõidukit xxx reg nr xxx. Isik kriimustas terava esemega sõiduki vasakpoolnet esitiiba. Tekitatud varalise kahju summa on 681 eurot. Oma teoga rikkus isik
lg 1 sätestatud keeldu ja pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse 06.09.2024 kaebaja sai kätte vastustaja otsuse, millega ta ei nõustu täies mahus, sest see on põhjendamatu ega ole tõendatud tõenditega. Vastustaja viitab otsuses sellele, et väidetavalt kaebaja on ise tunnistanud oma süüd V Lile kuuluva sõiduauto XXX reg nr xxx kahjustamises, samuti vastustaja viitab V Li ütlustele tunnistajana, kes kinnitas, et nimelt kaebaja kriimustas tema autot. Kuid otsuses vastustaja ei maini midagi videosalvestuse kohta, mis on samuti olemas asja materjalides. Oma otsuses vastustaja kinnitab, et uurimine tuvastas, et 22.11.2023 kell 11.46 xxx juures kaebaja tekitas kahju autole XXX reg nr xxx, mis kuulub mitte kannatanule V Lile, vaid tunnistajale V Lile. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole tuvastanud kahju tekitamise fakti kaebaja poolt, vaid lihtsalt viitab huvitatud isiku – tunnistaja V Li ütlustele. Samuti vastustaja oma otsuses ignoreerib tõendit – videokaamera salvestust, millest nähtub, et kaebaja vaid läks mööda V Li autost, kuid videol ei nähtu, et kaebaja sihilikult vigastas V Li autot. Videosalvestus ei võimalda ka tuvastada, millises seisundis oli V Li auto enne seda, kui sellest läks mööda kaebaja. Kaebaja leiab, et tunnistaja (kannatanu) on huvitatud isik antud asjas, et tuvastada süüdlane ja nõuda temalt edaspidi kahju hüvitamist. Seetõttu ta valis kahju tekitajana nimelt kaebaja, kes kõndis tema autost mööda (mida on näha videosalvestusel). Tõenäoliselt, tunnistaja (kannatanu) arvates võib sellisel juhul leida põhjuslikku seost kaebaja tema autost möödumise ja kahju tekkimise vahel nimelt sel hetkel. Kuid videosalvestus seda ei näita. Seetõttu vastustaja tegi oma otsuse tunnistaja – huvitatud isiku tõendamata ütluste alusel ning viidates kaebaja enda selgitustele, milles viimane märkis, et ei ole tunnistaja autot kriimustanud. Selleks, et vältida infomüra oma firma suhtes ja vältida deliktmenetluse algatamise fakti kui sellist firma suhtes, oli kaebaja selle nimel nõus iseseisvalt kõrvaldama kahjustuse kannatanu autol. See kaebaja selgitus on märgitud 14.08.2024 uurimisprotokollis (Lisa 2). Sellest kaebaja selgitusest vastustaja teeb meelevaldse järelduse, et kaebaja sel viisil kaudselt tunnistas oma süüd. Kuid protokollis on selgelt märgitud kaebaja kinnitus: «Ei ole autot kriimustanud» (Lisa 2). Seega kaebaja süü tuvastamiseks võib arvesse võtta ainult videokaamera salvestust. Kuid videokaamera oli suunatud auto ühele küljele ja auto seisundit teisel küljel, kus esines antud kahjustus (kriimustus), kaamera ei saanud näha ja fikseerida. Kui kaebaja läks autost mööda, kaamera ei fikseerinud, et nimelt kaebaja mingi riista abil oleks tahtlikult või tahtmatult autot kahjustanud – jätnud selle pinnale kriimustuse. 2 Selleks, et tunnistada isik süüdlaseks, on vaja, et videokaamera näitaks auto seisundit kriimustuse kohas enne seda, kui kaebaja autost möödus. Kuid sellist videosalvestust ei ole olemas, sest videokaamera ei saanud näha seda auto osa. Vajalik on põhjusliku seose olemasolu isiku autost möödumise ja pärast seda autol kriimustuse tekkimise vahel. Kuid videosalvestusest ei ole põhjuslikku seost võimalik tuvastada. Kriimustus võis autol olla juba enne seda, kui isik läks autost mööda ja kannatanu võis varem seda kriimustust mitte märgata. Kriimustus võis olla autol tehtud nii tahtlikult kui tahtmatult teise isiku poolt ja mitte tingimata samal päeval. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul ei saa tuvastada kaebaja süüd ainult huvitatud isiku – tunnistaja ütlustel, samal ajal kui asjas on olemas videokaamera salvestus, millest ei nähtu, et kaebaja oleks tahtlikult kahjustanud V Li autot. Kaebaja leiab, et tema süüd ei saa tuvastada vaid ühes isikus tunnistaja ja huvitatud isiku ütluste alusel, kui asja materjalides on olemas videokaamera salvestus sündmuskohast. Esitatu alusel kaebaja leiab, et tema süü ei ole tõendatud, ta ei tunnista end süüdi V Lile kuuluva sõiduauto XXX reg nr xxx kahjustamises. Kaebaja leiab samuti, et kui teda saakski teoreetiliselt tunnistada süüdi tunnistaja ütluste ja kaebaja selgituste alusel (kaudse kavatsuse olemasolul), siis trahvi suurus 300 eurot on ilmselt ebaproportsionaalne kahjuga 681 eurot. Kaebaja soovib kohtuistungist isiklikult osa võtta. Ülalpool esitatu alusel ning juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p. 1, § 114, § 115, § 116, § 117, § 121, § 122, § 132 p. 3-st palun: 1) Tühistada 05.09.2024 otsus väärteoasjas nr. 2317,23,011926 täies ulatuses ja lõpetada menetlus antud asjas. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ning märkis, et püüdis inimesele olukorda heastada, et mitte kahjustada oma firma mainet ja arutada, mis seal täpselt toimus. Tunnistaja helistas talle ja nõudis raha 681 eurot, sellega ta nõus ei olnud ning pakkus remonditasu 150 eurot, tal on olemas teeninduspersonal, kes saaks kahjustuse parandada. Kuid ta ei ole kindel, et selle kahjustuse ta tekitanud on. xxx juures parkis xxx, käis seal lõuna ajal kohvikus. Autost välja tulles pani auto kinni ja siis umbes 4 meetri kaugusel pani autovõtmed taskusse. Sama päeva õhtul helistas talle tunnistaja ütles, et üks tema töötajatest on tunnistaja autot kahjustanud, saatis tõenditena foto ja video. Tunnistajale vastas, et tema ega keegi teine ei ole seda teinud, kuid pakkus firma mainekahju ärahoidmiseks remonti, seda pakkus aga enne video ja nägemist. Pärast video vaatamist sellest keeldus. Firmas on menetlusalune isik üksi. Kunagi varasemalt on ühele naisterahvale väikese kriimustuse eest maksnud 100 eurot, võttis seda arvesse ja pakkus ka seekord aga enne video nägemist. Tunnistaja töötab ehitajana ja on võimalik, et võib tema firma kohta levitada halbu jutte. Kõnes ütles tunnistaja, et kaebuse esitaja firma tööautoga liikuv isik teeb ebaseaduslikke tegevusi ja seetõttu proovis olukorda lahendada. Pärast video vaatamist hakkas kahtlema, et tema on seda teinud ja leidis, et summa on ülepaisutatud. Sõiduk kuulub xxx OÜ-le. Tunnistaja võttis ühendust ettevõttega, kellele auto kuulub aga leiab, et kahju tekitamise puhul peaks hüvitama füüsiline isik, mitte ettevõte. Tunnistaja V L andis kohtuistungil ütlusi, et 22.11.2023 tuli sööklasse sööma, nagu tavaliselt oli parklas palju autosid ja vähe vabu kohti, parkis auto ära, käis söömas, istus autosse tagasi ja sõitis tööle. Kui tööjuures autost väljus, nägi sõidukil värsket kriimustust vasakul esitiival. Kuna neil päevaadel oli külm ilm, siis sel päeval oli auto üle vaadanud ja aknad jääst puhastanud, millepärast on kindel, et kriimustust varem ei olnud. Arvas, et kriimustus võis juhtuda xxx, läks turvamehe juurde, kellega vaatasid videosalvestist ja nägid, kuidas keegi meesterahvas tuli ja tegi kriimustuse. Videost tegi koopia ja salvestas ka telefoni. Pärast seda 3 helistas politseisse, kellega arutades otsustati, et alguses proovitakse olukord lahendada ilma politseita. Kui helistas isikule, siis ta ei olnud alguses asja lahendamise vastu aga kui tunnistaja saatis talle materjalid ja remondi maksumuse, siis ütles, et see pole tema ja pöördugu tunnistaja politseisse. Järgmisel päeval läks politseisse ja esitas avalduse. Tunnistaja sõidab sõidukiga XXX xxx, xxx jõudis ajavahemikul 12-14, parkis võimalikult paremale poole ning sõi 10 minutit. Siis sõitis tööle xxx, kus nägi värsket kriimustust, umbes 40 cm pikk, laki peal olid tükikesed, sellest sai aru, et värske. Arvas, et igal pool on turvakaamerad ja seal on tööstusrajoon, seal on turvaruum. Videost nägi, et üks mees väljus autost, vaatas igale poole, möödudes tema autost mingi helkiva esemega riivas auto tiiba. Auto numbri järgi tuvastas isiku, interneti kaudu, helistas samal päeval, selgitas mis olukord on ja pakkus välja see rahulikult lahendada. Ütles, et remont läheb maksma 250 eurot, arutasid ja nõustusid 200 euroga. Siis saatis talle video ja toimunu kirjelduse peale mida menetlusaluse isik ütles, et seal ei ole millestki aru saada. Kahjusumma 681 eurot ütles talle remondi töökoda, kuna värvida on vaja rohkem kui üks element. Video avaldamisel menetlusalune isik selgitas, et tagurdav sõiduk sarnaneb tema omaga ja autost väljuv isik sarnaneb temaga. Ringi vaatas võib olla taeva vaatamiseks, kuidas auto pargitud on või vaadata hoone pealt, kas see on avatud või mitte. Ei saa aru, mis tal käes on, kas võti, telefon või rahakott. Tunnistaja selgitas video kohta, et tema auto on musta värvi, seal kus inimene seisab, trepi ja prügikasti juures. Tema auto ja prügikasti vahelt väga hästi läbi ei mahu, oleks saanud minna ümber auto. Kohtulikes vaidlustes kaebuse esitaja leidis, et jääb oma kohtule esitatud avalduses taotletu juurde ja see, et tema käe liigustust näha on, ei tähenda, et ta on midagi tekitanud. Ei ole näha, kas enne tema möödumist ei olnud kriimustust. Võib olla kahju tekitati mujal. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtulikes vaidlustes leidis, et on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik on temale süüks pandava teo toime pannud, seega jätta vastavalt VTMS § 132 p 1 kohtueelse menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Leiab, et isik algselt tunnistas enda võimalikku tegu, ta oli nõus kahju hüvitama mingis osas, remontima sõidukit aga peale video nägemist otsustas siiski, et lihtsam on niinimetatud vastutusest kõrvale hiilida, kuivõrd kaebaja seisukoha järgi, kui ei ole videos must-valgelt näha kahju tekkimine ja selle tekitamine, siis tema hinnangul ka tegu puudub. Kohtuväline menetleja sellega ei nõustu. Vaadates tunnistaja ehk kahju saaja poolt esitatud videosalvestist, on näha, et kaebaja väljudes enda sõidukist, vaatab kahtlustavalt ringi, kohtumenetleja tõlgendab seda selliselt, et isik ilmselt vaatas võimalikke turvakaamera salvestiste olemasolu. Samuti on turvakaamera salvestuselt nähtav, et kui isik liigub enda sõiduki juurest selle kahjustatud sõiduki suunas on tema paremas käes mingisugune ese. Kohtuvälise menetleja hinnangul menetleja ei oska öelda täpselt, mis see on, kas need võivad olla autovõtmed või on mingisugune muu teravam ese. Kui isik jõuab sõiduki vasakpoolse esitiiva juurde on salvestiselt üheselt nähtav, kuidas see isiku käsi on nn väändunud või tagurpidi ehk nagu ta läheks kuhugi vastu ja toimub ka selline ülikiire randme liigutus ning seejärel isik eemaldub sõidukist. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole loogiline selgitus ka see, et firmale esitatud nõue, kui on kellegi töötaja poolt tekitatud kahju kellelegi kolmandale, oleks firma kohustatud seda hüvitama. Käesoleval juhul ettevõtte xxx OÜ juhatuse liige ehk kaebaja näol, kes oli ka ise tegelikult teo toimepanijaks, asus seisukohale, et lihtsam on kahju mingil määral hüvitada või siis suunata niinimetatud kannatanu koos sõidukiga enda poolt sobivasse remonditöökotta. Kui tunnistaja sellega nõus ei olnud ja vaadata siis ka seda videosalvestist, siis kaebaja leidis, et lihtsam on oma tegu eitada. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei tundu loogiline, et kahju saaja V L otsiks Tallinna linnas kusagil suvalises kohas suvalise sõiduki, selle juhi, hakkaks teda süüstama, otsima kontakte, nägema vaeva lihtsalt selleks, et saada kusagilt mingisugust kahju. Tunnistajale on teada, et kahju hüvitamine väärteomenetluse raames või kahju nõudmine toimub läbi tsiviilkohtu, kui ei saada siis väljaspool kohut kokkuleppele. Kõike asjaolusid kokku võttes siis kohtuväline menetleja rõhutab veelkord kohtule, et on tõendamist leidnud, et kaebaja on toime pannud teo, mida temale ette heidetakse ja ta on selle teo toimepanemises süüdi.
Kohtuväline 4 menetleja karistas kaebajat 300 euro suuruse rahatrahviga. Seega jäi määratud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast allapoole ja kohtuväline menetleja on seisukohal, et seega on isikule mõistetud karistus igati proportsionaalne arvestades toimepandud teo tõsidust. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 alusel taotleme kohtul jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja leidis repliigi korras, et otsesed tõendid tema tegevusele ei ole videos nähtavad, tal on õigus liigutada oma käsi. Tunnistaja sai koheselt teada, millisel firmale kuulub auto. Remondikulu on ülepaisutatud. Tunnistaja kavatsetult otsis remonditöökoda, kes pakub talle suuremat summat, järelikult oli tal selleks mingi huvi. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, vaadanud kohtuistungil videosalvestist, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 1 sätestatud keelu rikkumist ning
lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 kohaselt karistatakse väärteokorras varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus.
lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu.
lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asi või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
lg 1 näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.
Antud juhul kahjustati sõidukit kriimustades selle vasakut esitiiba, millega kaebuse esitaja rikkus võõrast vara ja mille parandamine tunnistaja ütluste ja xxx pakkumise kohaselt läheb maksma 681 eurot. Seega sõiduki taastamisremont, s.o kriimustuse parandamise kulu ei moodusta olulist kahju
lg 1 tähenduses ja
Seega tuleb võõra vara rikkumisest tekkinud varalist kahju hinnata rahalises väärtuses 5 väheväärtusliku asjana
lg 4 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja sündmuse ajal xxx kohviku juures viibis ja tunnistaja autost ka möödus. Samuti ei ole vaidlust selles, et tunnistaja sõidukil on vasakul esitiival kriimustus, mis on nähtav ka väärteoasja materjalidele lisatud fotolt. Kaebuse esitaja on kaebuses leidnud ja kohtuistungil selgitanud, et ta vaid möödus tunnistaja autost, seda ei kahjustanud ja kahjustamist pole näha ka videosalvestusel. Kohtuistungil vaadatud videosalvestuselt nähtub, et V K pargib auto tagurdades maja juurde ja väljub autost, paneb midagi vasakusse püksitaskusse, samal ajal hoides midagi ka paremas käes. Seejärel toob käed ette kokku ja vahetab käes olnud asjad nii, et vasakusse kätte jääb väike must asi ja parema käe laseb rippu, teeb sellega liigutuse auto suunas ning paneb autouksed lukku, millest saab järeldada, et paremas käes on auto võti. Kaebuse esitaja on ka väitnud, et oma sõidukist eemaldudes paneb ta tavaliselt auto võtme taskusse, kuid seda videosalvestiselt ei nähtu ja kaebuse esitaja midagi taskusse ei pane. Siis vaatab ta parklas ringi ja liigub tunnistaja sõidukist mööda selliselt, et parem käsi on all ning tunnistaja sõidukile lähedal. Küll aga ei ole kaebuse esitaja käsi lihtsalt rippu, vaid on näha, et see on tugevalt suunatud tunnistaja sõiduki poole ning isik pigem naaldub sõiduki poole ja tõmbab käega mööda auto esitiiba nii, et parema käe laba väändub randmest tahapoole nagu oleks käe ettepoole liikumisel mingi takistus. Samuti on videosalvestuselt näha, et kohe kui isik on sõidukist möödunud ja tervenisti kaamera vaateväljas (sõiduki, prügikasti ja trepiastmete vahel), hoiab ta midagi väikest ja heledat paremas käes ja hoiab seda käes ka edasi liikudes. Kohtu hinnangul saab videosalvestusest nähtuvast järeldada, et kaebuse esitajal oli käes auto võti, millega ta tahtlikult sõidukit kriimustas. Kuivõrd videosalvestiselt ei nähtu, et kaebuse esitajal oleks tunnistajaga eelnevalt mingit kokkupuudet olnud ning ka kaebuse esitaja ja tunnistaja ütlustest võis järeldada, et nad teineteist ei teadnud, saab kaebuse esitaja sellist käitumist põhjendada eeldatavalt vaid sellega, et tunnistaja sõiduk oli pargitud selleks mitte ettenähtud kohta ja võis takistada sellest möödumist, mis kaebuse esitajale ei meeldinud ja kaebuse esitaja otsustas halvasti parkijale pargitud sõidukit vigastades nö. koha kätte näidata. Kaebuse esitaja on ka leidnud, et tunnistaja avastas kahjustuse oma sõidukil, pärast mida otsis võimalust, kuidas leida inimene kelle süüks kriimustus ajada. Sellist põhjendust peab kohus otsituks, sest selline olukorra planeerimine ja ajastamine on väga ebatõenäoline, eriti vaid kriimustuse pärast. Selleks oleks pidanud tunnistaja planeerima oma sõiduki parkimise viisil, et keegi sõidukist mööduks just kahjustatud kohast, sõiduki parkimine kaamerate vaatevälja ja tuvastama aja, kui keegi sõidukist möödub (ise mitte sõiduki kõrval seistes ja luurates) ning hiljem saama ka juurdepääsu turvakaamerate salvestistele ning lootma, et salvestiselt on kriimustuse tekitamine kõrvaltvaatajale usutav. Kohtuistungil ilmnes, et tunnistaja läks sündmuskohale tagasi ja hakkas otsima turvakaameraid, et tuvastada kahju tekitajat, lootuses, et tegemist on tööstuspiirkonnaga ja seal võib neid leiduda. Sellest saab järeldada, et tunnistaja ei teadnud turvakaamerate olemasolust enne kui tagasi läks ning lootis nende olemasolule ja hakkas neid otsima. Seejuures läks ta neid otsima siis kui oli auto vigastamise avastanud. Kui auto oleks olnud eelnevalt vigastatud ja seetõttu pargitud halvasti, et keegi sõidukile vastu läheks, pidanuks ette teadma kus on turvakaamerad ja nende järgi sõiduki paigutama ja kohe salvestise võtma. Käesoleval juhul läks ta sündmuskohalt ära ja alles tööle jõudes avastas sõiduki kahjustamise. Seega selline kaebuse esitaja versioon on nii ebausutav, kui ka ebatõenäoline. Algselt oli kaebuse esitaja valmis ka tunnistajaga kokkulepitud ulatuses kahju hüvitama, kuid kui nägi videosalvestuselt, et kriimustuse tekitamine ja kriimustus ise ei ole otse kaamera vaateväljas, loobus kahju hüvitamisest. Kohus nõustub selles osas kohtuvälise menetlejaga, et sellise käitumisega proovib kaebuse esitaja vastutusest kõrvale hiilida, lootes, et kui kahjustamine ei ole silmnähtavalt näha ja kaamera vaade on teiselt poolt autot, ei pea ta selle 6 eest ka vastutama. Samas juhul, kui kaebuse esitaja olnuks nõus tekitatud kahju hüvitama ja ka oleks enne kohtuvälise menetleja otsust või ka enne kohtuistungit kahju hüvitanud, võinuks kohtuväline menetleja või kaebemenetluses kohus väärteomenetluse lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel otstarbekuse kaalutlusel tekitatud kahju vabatahtliku hüvitamise tõttu. Kaebuse esitaja tekitatud kahju hüvitada ei soovinud ning riskis sellega, et tema karistamisega kaasneb ka kahju kannatanud isiku õigus nõuda temalt kahju hüvitamist. Seega oli kaebuse esitajal võimalus vältida käesolevaks hetkeks tekkinud rahalisi kohustusi kui ta oleks teinud õigeid valikuid. Arvestades süüteo asjaolusid ja kaebuse esitaja objektiivset käitumist, leiab kohus, et süütegu on toime pandud tahtlikult ja vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd kaebuse esitaja teadis sõidukit kriimustades, et ta kahjustab sõidukit ja põhjustab sellega sõiduki valdajale varalise kahju sõiduki taastamisremondi maksumuse ulatuses, s.t teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ta ka tahtis seda. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik pani toime võõra asja rikkumise, s.o
lg 1 tunnustega teo, rikkudes
lg 1 sättega kaitstud õigushüve, põhjustades kahju, mis ei olnud oluline ja pani sellega toime
lg-s 1 ettenähtud väärteo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik kahjustas terava esemega sõiduki XXX reg nr xxx vasakpoolset esitiiba, siis kahjustas menetlusalune isik
lg 1 sätestatud õigushüve ja tegemist on väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija Jekaterina Goževa, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni 1/4 määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. 7 Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seadusandja on
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Käesoleval juhul on aga kohtuväline menetleja kohaldanud karistust mitte ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid ainult ¼ ulatuses ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast. Väärteoga tekitati kahju, mis on tunnistaja ütluste ja xxx pakkumise kohaselt 681 eurot, mida kohtu hinnangul ei saa pidada suureks kahjuks. Küll on taastamisremont vajalik, et muuta sõiduki kaubanduslik välimus endiseks ja vältida värvikahjustuse tõttu roostekahjustuse tekkimist ja sellest tulenevalt ka sõiduki väärtuse vähenemist. Seega on taastamisremondi teostamine vältimatu. Seega arvestades kaebuse esitaja käitumist ja põhjustatud tagajärge saab asuda seisukohale, et tegemist on alla keskmise süüga. Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mis võinuks mõjutada karistust kergendamise või raskendamise suunas ning kohus ei ole vastavaid asjaolud tuvastanud ka kaebemenetluses. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi. Karistusregistri väljatrüki kohaselt ei ole isikul kehtivaid karistusi, mistõttu ei ole kaebuse esitaja puhul tegemist isikuga, keda peaks range karistusega korrale kutsuma seetõttu, et isik on korduvalt toime pannud süütegusid. Seega ei eelda kaebuse esitaja isikuandmed karistuse kohaldamist üle keskmise määra. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka võõra ründe eest kaitsmine. Antud juhul on isik kahjustanud tahtlikult teise isiku vara ning ühiskonnale peab andma signaali, et sellisele käitumisele ei jäeta reageerimata ja selline käitumine ei jää karistuseta. Kohtu hinnangul piisab üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks ka alla keskmise määra määratavast karistusest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on proportsionaalne nii kaebuse esitaja süü suuruse kui ka kaebuse esitaja isikuga ning loodetavasti sunnib kaebuse esitajat edaspidi õiguskuulekusele. Isegi juhul, kui lugeda määratud karistust liialt leebeks, ei saa kohus kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.