2-25-7483/19

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-7483 Otsuse avalikult tegemise aeg teatavaks

1. detsember 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi X hagi Y vastu elatise nõudes Hagihind 2715,66 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: X (ik XXX, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: C (ik XXX, elukoht xxx, epost: xxx) Kostja: Y (ik XXX, elukoht xxx, e-post: xxx) Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista Y`ilt X kasuks alates 14.05.2025 kuni X täisealiseks saamiseni igakuine elatis 301,71 eurot (baassumma 282, 31 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) mis muutub iga aasta
4. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1
5. Välja mõistetud elatis tuleb tasuda X arvelduskontole (käesoleval ajal nr XXXXXXXX). Menetluskulud
6. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
7. Hagiavalduse kohaselt ei ela lapse vanemad koos ega jaga ühist majapidamist. Laps elab alaliselt ema juures ning kõik igapäevased kulud – toit, riided, elukoht, haridus ja tervishoid – kannan ainult ema. Lapse isa ei osale lapse ülalpidamises ei rahaliselt ega muul viisil. Välja mõista lapse isalt elatist lapse vajaduste katmiseks summas, mis ei ole väiksem kui kehtestatud miinimum. Rahalised kohustused on kõigil, sealhulgas lapse emal. Iga vanem, sõltumata oma rahalisest olukorrast, on kohustatud tagama oma lapsele vajalikud vahendid. KOSTJA VASTUS
8. Kostja vastuse kohaselt ei ole ta selle elatise summaga nõus, kuna maksab laene, mis võeti abielu ajal koos ja olime soetasime vara, mis on nüüd lapse ema kasutuses, Ostsime materjale lapse ema juuksurisalongi jaoks, samuti selle raha arvel oli tehtud remont lapse ema korteris. Käesoleval ajal on arveldusarv arestitud kohtutäiturite poolt, ning kostja saab maksimaalselt 900 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole. Kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja elab oma ema juures. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras muutuva suurusena. Kostja ei ole sellega nõus, kuna maksab laene mis võeti vanemate abielu ajal.
10. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Vanemate vahelised varalised suhted ei mõjuta lapse elatise nõuet ja selle suurust. Kui tegemist on vanemate ühisvara, sh. ühiste kohustustega, on kostjal võimalik nõuda ühisvara jagamist ja kahju hüvitamist, kuid vanemate varalised suhted ei mõjuta lapse ülalpidamiskohustust. Kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
11. Kohus leiab, et kostja on võimeline tasuma elatist miinimummääras ja elatise suuruse vähendamiseks alust ei ole. MTA tõendist nähtub, et kostja sissetulek kuus on keskmiselt 2 1256, 24 eurot (haigushüvitistega koos 1333, 44 eurot). Välja mõistetav elatis ei moodusta isegi poolt kostja sissetulekust. Sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu, arvestades kostja varalist seisundit, sh. sissetulekut ja võimet sissetulekut teenida. PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.
12. Elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud asjaoluga, et osa laste vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Hagi tuleb rahuldada ja hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 14.05.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras ja muutuva suurusena. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKRKo 2-16-2343 p 13). Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2). TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3