xx.xx.xxxx, isikukood XXX, elukoht xxx, töökoht XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Annely RODITELEV Ida Prefektuuri uurija Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija Annely RODITELEVI 10.10.2025 otsus väärteoasjas nr.2440,25,003160 X karistamise osas
summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot - tühistada ja väärteomenetlus lõpetada Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel. X kaebus rahuldada. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse Kohtuotsus tehakse Viru Maakohtus teatavaks 15.12.2025. Asjaolud ja menetluse varasem käik 1 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna uurija Eduard Blaško koostas 12.09.2025 väärteoprotokolli nr. AB 1595842 X kohta selles, et viimane juhtis 28.06.2025 kell 11.34 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Rakvere tänaval mootorsõidukit ning ületas ristmiku foori keelava tule ajal. Sellega rikkus X
lg.3 ja §16 lg.1, 2 ning pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija Annely Roditelevi 10.10.2025 otsusega väärteoasjas nr.2440,25,003160 määrati Xle
Otsuse kohaselt on väärtegu tõendatud lühimenetluse tühistamise ja väärteomenetluse uuendamise määrusega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, Jõhvi linnakaamerate salvestistega, kaebusega lühimenetluse otsusele, tunnistaja AM ülekuulamise protokolliga, Xle edastatud kutsega, tunnistaja ülekuulamise protokolliga ja lühimenetluse otsusega. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks menetlusalusele isikule selgitada, et
lg.1 p.3 kohaselt keelab kollane liikuda, peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Tunnistajate ütlustest ja linnakaamera videosalvestistest nähtub üheselt, et menetlusalune isik, juhtides mootorsõidukit, läheneb ristmikule vilkuva rohelise ja kollase tulega ning alustab ristmiku ületamist põleva kollase tulega, kuigi peatumine ettenähtud kohas oli võimalik ilma liiklust ohustamata. Samuti ei olnud menetlusalune isik kollase tule vilkuma hakkamisel ülekäigurajal ega ristmikul, kus seismajäämise korral oleks tekkinud liiklustakistus teistele liiklejatele või jalakäijatele. Menetlusaluse isiku mootorsõiduki ees ega taga ei olnud teisi liiklejaid. Ristmikul oli seisma jäänud ja ootas vasakpöörde lõpetamist mootorsõiduk. Pöördel oleva mootorsõiduki juht alustab hetkeks paigalt liikumist rohelise tule vilkuma hakkamisel, kuid katkestab edasise liikumise ning laseb kollase tulega ristmikku ületava menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil mööduda. Mootorsõiduki juht peab olema väga tähelepanelik fooritulede suhtes, kuna need on ettenähtud liiklusohutuse tagamiseks. Antud olukorras oli võimalus menetlusalusel isikul jääda teisi liiklejaid ohustades seisma enne ristmikku stoppjoone ees ning jätkata liiklemist lubava fooritule korral. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendava asjaoluna arvestati süü tunnistamist ja seda, et kehtivad liiklusalased karistused menetlusalusel isikul puuduvad. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et määratud karistus rahatrahvina vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range, motiveerimaks teda hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Menetlusalune isik X esitas 27.10.2025 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus otsus tühistada, vähendada määratud rahatrahvi või lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kuna kaebus oli esitatud puudustega, andis maakohus kaebuse esitajale oma 07.11.2025 määrusega tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 2 Kaebuse kohaselt ei vasta määratud trahvisumma rikkumise tegelikele asjaoludele ja ei ole rikkumise asjaolusid arvesse võttes proportsionaalne. Karistuse määramine peaks arvestama rikkumise individuaalseid asjaolusid, s.h. foorisignaali täpset faasi ja liikluskeskkonna olukorda. 28.06.2025 sõitis kaebuse esitaja Jõhvist koju. Liiklust oli vähe ning ta sõitis ühtlase ja rahuliku sõidukiirusega. Politseiametnik väitis kinnipidamisel, et kaebuse esitaja ületas ristmiku keelava fooritulega ja et ta oli enne ristmikku kiirendanud, olenemata sellest, et teine auto jäi kõrval seisma. Kaebuse esitaja nende väidetega ei nõustunud ja koos politseiametnikuga vaadati videot, mille järgselt politseiametnik tunnistas, et eksis – kiirendamist ei olnud ja teist autot ka mitte. Samas märkis politseiametnik, et muud võimalust ei ole, kui hoiatustrahv ja kui kaebuse esitaja sellega ei nõustu, otsustab keegi teine ja siis on trahv suurem. Kuna politseiametnik alustas hoiatusmenetlust eelduslikult ebaõigetel põhjustel ja menetlejal oli tegelikkuses võimalik teha otsus Väärteomenetluse seadustiku §30 alusel, vaidlustas kaebuse esitaja selle otsuse. Reaalne oht liiklusohutusele puudus, kahju ei tekitatud, kaebuse esitajal puuduvad varasemad rikkumised.
lg.1 kohaselt kollane foorituli küll keelab liikuda, kuid välja arvatud juhul, kui peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Videosalvestisest nähtub, et auto oli küll ristmikul kollase fooritule ajal, aga mitte enam punase süttimise ajal. Arvestades asjaolu, et roheline tuli vilgub tavaliselt kaks korda, mis kestab 1,5 sekundit, siis kiirusel 50 km/h liigub sõiduk 13,9 m/s, mis teeb reageerimisteekonnaks sama ehk 1 sekundi jooksul 13,9 m, aga lisaks on kuiva tee pidurdusteekond 14 m, mis teeb kokku 28 m. Lisaks seisis ristmikul pööret ootav autojuht. Kuna kaebuse esitaja oli rohelise vilkudes juba niivõrd ristmiku läheduses, siis peatumiseks oli vaja vähemalt 28 m. Kaebuse esitaja leidis, et just äkiliselt pidurdades oleks ta tekitanud ohtliku olukorra, kus peatumine stoppjoone ees ei oleks pidurdusteekonda ja reageerimiskiirust arvestades enam ohutult võimalik ega realistlik. Kaebuse esitaja leidis, et neid asjaolusid ei ole menetluses kaalutud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et otsus on faktiliselt ja õiguslikult ekslik ning trahvi suurendamine pärast hoiatustrahvi vaidlustamist ei ole põhjendatud. Menetleja ei esitanud uusi raskendavaid asjaolusid, mistõttu trahvi suurendamine tundub karistusena vaidlustamise eest. Kaebuse esitaja ei soovinud selle läbivaatamist kohtuistungil. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija Annely Roditelev esitas 04.12.2025 Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha nr.3.1-1.1/11476-5 kaebuse osas, milles leidis, et määratud karistus on alla sanktsiooni keskmise määra, kohtuväline menetleja on karistuse määramisel selgelt juhindunud nii seaduses sätestatust kui ka Riigikohtu praktikast, mistõttu palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja oli nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastuse kohaselt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteomenetluse raames kogutud tõenditega, menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ning ületas ristmiku foori keelava tule ajal. Menetlusalune isik, lähenedes ristmikule, pidi arvestama võimalusega, et fooris võib süttida keelav tuli ning juhil oli vajalik seisma jääda stoppjoone ees. Antud tänavalõik on sirge ning väga hea nähtavusega ja sellest tulenevalt oleks menetlusalune isik pidanud korrigeerima ristmikule lähenedes sõidukiirust selliselt, et 3 peatumine vajadusel stoppjoone ees oleks olnud võimalik, ohustamata ennast ja teisi liiklejaid. Menetlusalune isik tekitas aga olukorra, kus juba ristmikul vasakpöörde sooritamise võimalust ootava mootorsõiduki juht loobus eesõigusest lõpetada keelava fooritule korral manööver ning sooritas vasakpöörde peale seda, kui menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk ületas keelava tulega ristmiku. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses välja toodud seisukohtadega püüab ta leida õigustust toimepandud rikkumisele. Kohtuväline menetleja rakendas menetlusaluse isiku suhtes juba 28.05.2025 leebeimat karistusliiki, koostatud lühimenetluse otsuse menetlusalune isik vaidlustas. Vaidemenetluses väärteomenetlus uuendati ning alustati väärteomenetlust
Uuendatud väärteomenetluses selgitas kohtuväline menetleja välja kõik väärteo toimepanemise asjaolud ning kogus kõik võimalikud tõendid. Lühimenetluse otsuses määratud väärteo kvalifikatsioon ega mõjutustrahvi määr ei ole siduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja tunnistab, et otsuses peab olema sõna „ohustades“ asemel sõna „ohustamata“. Kohtuväline menetleja võttis otsuse tegemisel aluseks väljakujunenud kohtupraktikale tugineva seisukoha, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Antud juhul valiti kõige leebem karistusliik ehk rahatrahv ning määratud karistus vastab isiku süü suurusele. Kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks karistuse määramisel arvesse võtta. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, tuvastas alljärgneva. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule kaebusest, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta. esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 04.12.2025 vastusest nr.3.1-1.1/11476-5 Viru Maakohtu päringule nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik toime väärteo
4
lg.1 näeb ette vastutuse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik sõitis foori keelava tule ajal ristmikule kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 12.09.2025 koostatud väärteoprotokollist nr.AB 1595842 ja 10.10.2025 otsusest väärteoasjas nr.2440,25,003160, rikkus menetlusalune isik
lg.1, 2 ja §58 lg.3.
lg.1, 2 sätestavad, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.
lg.3 sätestab, et foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis ja väärteoasjas otsuses viidatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Maakohtule on esitatud 2 videot linnakaamera salvestistest, mis on iseseisvad tõendid Väärteomenetluse seadustiku §31 lg.1-1 alusel. Maakohus tutvus nimetatud videosalvestistega, kust nähtub selgelt väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Käesolevas väärteoasjas ei ole ka menetlusalune isik ise vaidlustanud, et ületas ristmiku kollase fooritulega. Kokkuvõtteks leiab maakohus, et menetlusalune isik rikkus
Kohtuvälise menetleja otsuse sissejuhatavas osas on viidatud nii
lg.3 kui ka sama seaduse §16 lg.1, 2 sätete rikkumisele, kuid nimetatud otsusest ei nähtu, mida konkreetselt menetlusalune isik tulenevalt nendest sätetest rikkus ja missuguste tõenditega on see tõendamist leidnud. Täiesti arusaamatuks jääb maakohtule viide
Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Subjektiivsest küljest pani menetlusalune isik väärteo toime kaudse tahtlusega. Vastavalt KarS §16 lg.4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 5 Käesolevas väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, et foori keelava tule ajal ristmikule sõitmine oleks olnud menetlusalusele isikule eluliselt vajalik. Asja materjalide kohaselt ei olnud ka menetlusaluse isiku mootorsõiduki ees/taga/küljel teist sõidukit, mis oleks sooritanud järske manöövreid või takistanud muul viisil liiklust või sundinud menetlusalust isikut jätkama liikumist. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses tooduga, et tegemist on sirge ja hea nähtavusega teega, mille puhul oli menetlusalusel isikul võimalik ja ta pidi oma liikumist selliselt korrigeerima, et oleks vajadusel olnud võimalik sujuvalt peatuda. Tegemist oli suvise ja päevase ajaga – väärtegu on toime pandud 28.06.2025 kell 11.34. Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusalune isik olnud piisavalt tähelepanelik ja kohusetundlik ning jätnud süüteo saabumise juhuse hooleks. Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui VTMS ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Käesolevas väärteoasjas määras kohtuväline menetleja oma 10.10.2025 otsusega väärteoasjas nr.2440,25,003160 menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses. Nagu nähtub
lg.1 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Kohtupraktika (vt. ka Riigikohtu 11.06.2018 lahend kohtuasjas nr.1-17-1629, 26.01.2021 lahend kohtuasjas nr.1-19-4150, 03.04.2020 lahend kohtuasjas nr.1-182232) kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Seega võetakse karistuse määramisel/mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus. Lisaks isiku süüle tuleb karistuse määramisel/mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt arvestati karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamist ja kehtivate liiklusalaste karistuste puudumist. Raskendavad asjaolud puudusid. Samas ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest toimepandud väärteo tahtluse vorm; antud väärteo toimepanemise asjaolud, motiiv ja eesmärk, lisaks muud menetlusalust isikut individualiseerivad asjaolud, mida tuleb karistuse määramisel arvestada (vt. ka Riigikohtu 25.04.2025 lahend kohtuasjas nr.4-24-2633). 6 Maakohus on seisukohal, et hoidmaks isikut uute süütegude toimepanemisest, on oluline osa just karistuse individualiseerimisel, s.t. kas isikut on vaja mõjutada karistuse läbi ning mil määral. Käesoleva väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalust isikut oleks varem karistatud. Seega on tegemist seadusekuuleka ühiskonna liikmega. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et rikkumine ei olnud kellelegi eluohtlik. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti viidatud, et karistamise aluseks on isiku süü, kuid sellest otsusest ei nähtu, kui suureks kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku süüd hindas. Kaudse tahtluse puhul on teo toimepanija ebaõigussisu ja süü suurus väiksemad. Maakohus leiab, et seega ei ole menetlusaluse isiku süü suur ega oluline, pigem minimaalne. Järgnevalt kontrollib maakohus vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2, kas väärteoprotokollis kajastatu on piisav, et menetlusalust isikut süüdistada ja karistada talle etteheidetavas väärteos. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seega peavad väärteoprotokollis olema kajastatud kõik andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas nii objektiivne kui subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, tõendid ja vajadusel lisamaterjal, mille alusel on kohtuvälise menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud Väärteomenetluse seadustiku §19 lg.1 p.1 sätteid. Järelikult tuleb kõik andmed, mille alusel on võimalik hinnata väärteokoosseisude täitmiseks vajalikke objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid, kajastada menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokollis. Nagu maakohus juba eespool märkis, on väärteoprotokolli märgitud teokirjelduse puhul on raske aru saada, millise nõude rikkumine on seotud konkreetse teokirjeldusega. Väärteoprotokollist ei ole võimalik aru saada, missugusele rikkumisele teokirjeldus vastab. Rikkumise kirjelduses on vaid üks lause, kuid rikkumise sätteid on kolm. Vastavalt väärteoprotokollile on tõenditeks antud väärteoasjas menetlusaluse isiku protokollitud ütlused, tunnistajate protokollitud ütlused, videosalvestised, väärteomenetluse uuendamise määrus, kaebus. Maakohus leiab, et antud juhul on toime pandud oluline menetlusnormide rikkumine. Kuna maakohus peab väärteoasja läbi vaatama täies mahus ja ulatuses, analüüsib ta nüüd kohtuvälise menetleja poolt koostatud karistusotsust. Uurija Annely Roditelevi poolt 10.10.2025 koostatud otsus väärteoasjas nr.2440,25,003160 on väärteo toimepanemise põhjenduste osas väga puudulik. Nimetatud väärteootsuses on ära nimetatud väärteo toimepanemist tõendavad tõendid, kuid kõikide nende sisu ei ole avatud. Kõigepealt märgib maakohus seda, et nimetatud otsuse põhjendavas ei ole ära märgitud, missuguste tunnistajate ütlusi on kohtuvälise menetleja esindaja aluseks võtnud. Kui otsuse koostaja lähtus 7 väärteoprotokollist, siis märgib maakohus, et ka selles ei ole viidatud nimeliselt ühelegi tunnistajale. Kahe tunnistaja nimed on välja toodud vaid väärteootsuse tõendite loetelus, millest samas ei nähtu, missugust aspekti või asjaolu ja missugune tunnistaja tõendab. Veel on kohtuvälise menetleja esindaja otsuses viidatud järgmistele tõenditele – lühimenetluse tühistamise ja väärteomenetluse uuendamise määrus, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, Jõhvi linnakaamera salvestised, kaebus lühimenetluse otsusele, lühimenetluse otsus. Maakohtul puudub võimalus kontrollida, kas tegemist on samade tõenditega, mis on nimetatud väärteoprotokollis. Nagu maakohus juba varasemalt märkis, ei ole väärteoprotokollis nimetatud, missuguste tunnistajate ütlused on protokollitud. Lisaks ei nähtu väärteoprotokollist, et tegemist on otsuses viidatud Jõhvi linnakaamera salvestistega ning kelle kaebusega mille üle on tegemist. Maakohus on seisukohal, et juhul, kui kohtuvälise menetleja otsuse koostaja on otsuse tegemisel võtnud aluseks dokumente, mida väärteoprotokollis ei ole nimetatud ning samuti juhul, kui erinevad kohtuvälise menetleja ametnikud nimetavad dokumente erinevate nimetustega, võib olla taaskord tegemist menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumisega. Menetlusalune isik peab kogu süüdistusest, s.h. kõikidest seda süüdistust kinnitavatest tõenditest aru saama üheselt. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kõikides lahendites, s.h. kohtuvälise menetleja otsuses, peavad kõik tõendid olema lahti kirjutatud selliselt, et neist oleks üheseltmõistetavalt aru saada, missuguse tõendiga on missugune süüteo toimepanemise asjaolu tõendatud. Käesolevas väärteootsuses seda tehtud ei ole. Lisaks sellele jääb maakohtule täiesti arusaamatuks, kuidas on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, lühimenetluse tühistamise ja väärteomenetluse uuendamise määrusega, kaebusega lühimenetluse otsusele ja lühimenetluse otsusega. Käesoleval juhul on tegemist uue menetlusega, kus tuleb hinnata kogutud tõendeid. Varasemad otsused ja kaebus varasemas menetluses ei ole väärteoasjas tõenditeks, teatud juhtudel võib olla tegemist menetlusalust isikut iseloomustava materjaliga. Eriti arusaamatuks jääb maakohtule asjaolu, miks on tõendite loetelus märgitud menetlusalusele isikule saadetud kutse ja millega seda tõendatakse. Vaidlustatud väärteootsuses on märgitud, et määratud karistus rahatrahvina vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle. Süü küsimust puudutas maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Oma kirjalikus vastuses märkis kohtuvälise menetleja esindaja, et antud rikkumise puhul valiti kõige leebem karistusliik ehk rahatrahv. Siinkohal peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu asjaolule, et
lg.1 ei näe ette alternatiive karistuse liigi osas ning rahatrahv ongi ainuke võimalik karistuse liik. Lisaks ülaltoodud karistuse määramisel olulistele asjaoludele (mis käesolevas väärteoasjas jäeti arvestamata või on need otsuses välja toodud puudustega) peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu ka kohtupraktikale, mis viitab sellele, et igale süüteo toimepanemisele ei peagi ilmtingimata järgnema karistus (vt. ka Riigikohtu 04.10.2019 lahend kohtuasjas nr.4-18-5832, 05.03.2014 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-11-14, 01.11.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-91-13, 12.10.2016 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-65-16, 16.12.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1120-13, 18.10.2004 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-85-04 ja 20.04.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-29-11). 8 Maakohus tuvastas, et menetlusaluse isiku süü on väike, kohtuvälise menetleja otsus tema karistamise osas on puudustega ning samuti puudub avalik huvi menetlusaluse isiku karistamiseks. Maakohus arvestab ka menetlusaluse isiku tausta ning väärteo toimepanemise raskust ja asjaolusid. Eeltoodu alusel on menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga ilmselgelt ebavajalik. Kuna karistamise eesmärk on suunata menetlusalune isik käituma edaspidi seadusekuulekalt, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra üldine kaitsmine, leiab maakohus, et kõiki neid eesmärke on võimalik saavutada ka ilma rahatrahviga karistamata. Arvestades käesoleva väärteoasja tehiolusid, on maakohus veendunud, et edaspidi on menetlusalune isik foori läheduses liikudes ülimalt tähelepanelik ja kohusetundlik ning talle on antud selge signaal selle kohta, et kõik järgnevad samalaadsed rikkumised ei pruugi enam jääda karistuseta. Ülaltoodu alusel kuulub kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ja väärteoasja menetlus lõpetamisele. Menetlusaluse isiku kaebus kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.