KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2025, Tallinn

) § 331) ning sideettevõtjal on seadusest tulenev kohustus tagada andmete konfidentsiaalsus (vt elektroonilise side seaduse (ESS) § 101 lg 1, § 102 lg 1, § 106). 2. Andmekaitse Inspektsioon selgitas 05.07.2023 menetluse lõpetamise teates nr 2.1.1/23/247-690-2, et ESS § 1111 lg 11 p 6 kohaselt peab sideettevõtja ESS § 111 1 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid edastama mh

-s sätestatud juhtudel. Vanglateenistusel on

§ 29lg 21 kohaselt õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb.

Kinnipeetavatele telefoniteenuse osutamiseks, teenuse haldamiseks ja kõnede üle järelevalve teostamiseks on sõlmitud leping Telia Eesti AS-ga. Järelevalve teostaja on vanglateenistus, kes kasutab selleks sideettevõtja prion-teenust. Tegemist on lepingulise suhtega, kus sideettevõtja on isikuandmete volitatud töötlejaks ning isikuandmeid töödeldakse vanglateenistusele

§ 29lg-s 21 antud õiguse realiseerimiseks.

Sellest sättest ei tulene vanglale õigust ainuüksi andmeid registreerida, vaid registreeritud andmed on aluseks kontrolli läbiviimisel. Vangla ei ole teinud sideettevõtjale

§-s 331 nimetatud päringuid, mis vajaksid prokuratuuri luba. Kuivõrd Telia Eesti AS-l on ESS § 111 1 lg 11 p-st 6 tulenev kohustus

§ 29

lg 2 1 alusel andmeid edastada ning konfidentsiaalsuskohustust ei ole rikutud, siis ei ole sideettevõtja seadust rikkunud ja AKI-l puudub sekkumiseks alus. 3. Andmekaitse Inspektsioon jättis 15.08.2023 vaideotsusega nr 2.1.-3/23/795-1992-2 rahuldamata B.I 07.08.2023 vaide AKI 05.07.2023 menetluse lõpetamise teate peale, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Vaide esitaja viitab ekslikult

§-le 33 1, mis puudutab jälitustoimingutega seotud päringute teostamist.

§ 29

lg-s 2 1 nimetatud telefonikõnede andmete registreerimisel ei varjata andmetöötluse fakti ja tegemist ei ole seega jälitustoiminguga. Riigikohtu 18.06.2021 otsus nr 1-16-6179 puudutas kriminaalmenetlust ja jälitustoiminguid, millega ei ole praegu tegemist.

§ 29

lg-st 2 1 ei tulene, et vangla õigus kontrollide kinnipeetava telefonisuhtlust on piiratud registreerimislehtedega, vaid vanglal on muu hulgas õigus täpselt fikseerida helistamise aeg ja kõne kestus ning sõlmida selliste andmete töötlemiseks ka leping sideettevõtjaga. Telia Eesti AS on sõlmitud lepingu alusel isikuandmete volitatud töötlejaks ning isikuandmeid töödeldakse vanglateenistusele

§ 29lg-s 21 antud õiguse realiseerimiseks.

Seega on tõendatud, et isikuandmete töötlemine vanglateenistuse ja Telia Eesti AS-i poolt on olnud õiguspärane. 4. B.I esitas Tallinna Halduskohtule 20.09.2023 kaebuse AKI 05.07.2023 teate nr 2.1.1/23/247-690-2 ja 15.08.2023 vaideotsuse nr 2.1.-3/23/795-1992-2 tühistamiseks ning AKI 2

§ 29

lg 2 1 ja ESS § 1111 lg 11 p 6 annavad vanglateenistusele iseseisva õiguse sideandmete töötlemiseks. Vanglateenistust ei ole nimetatud ESS §-s 106 loetletud isikute seas, kes on volitatud andmeid töötlema. Prion-teenus on Telia Eesti AS-i pakutav kõnesideteenus kinnipeetavatele isikutele. Teenusepakkuja ja side haldaja on Telia Eesti AS, mistõttu ei saa isikuandmete vastutav töötleja olla Tallinna Vangla. Sideettevõtjal on kohustus tagada sidevõrgu ja andmetöötluse turvalisus (vt ESS § 101 lg 1, § 106). AKI viidatud ESS § 111 1 lg 11 p 6 ei ole asjassepuutuv, sest kohustab sideettevõtjat andmeid säilitama ning andmete esitamine toimub ainult ESS §-s 112 sätestatud päringu alusel. Sellest tulenevalt puudub Tallinna Vanglal iseseisev õigus andmeid töödelda.

§ 29

lg 4 kohaselt on keelatud kontrollida kaitsjale tehtud kõnesid, mistõttu oli vanglale ligipääsu võimaldamine selle sättega vastuolus. 5. Andmekaitse Inspektsioon palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Tallinna Vanglal oli

§ 29

lg-st 21 ja § 96 lg-st 1 ning isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-st 15 tulenevalt õigus andmeid töödelda. Kinnipeetavatele osutab kõnesideteenust ja selle haldamist sisuliselt vangla, kes teostab ühtlasi järelevalvet kõnede üle. Ülesande täitmiseks kasutab vangla selleks lepinguga volitatud töötlejat ehk Telia Eesti AS-i. Andmed kõnede kohta kantakse

§ 53

lg 1 p 10 alusel vangiregistrisse, mille põhimääruse § 4 lg-te 2 ja 3 1 kohaselt on volitatud töötleja mh vanglas kinni peetavatele isikutele kõnesideteenuse pakkuja kirjaliku lepingu alusel (hetkel Telia Eesti AS). Menetluse lõpetamise teates on ekslikult viidatud ka ESS § 1111 lg 11 p-le 6, kuid see säte puudutab üksnes andmete edastamist vanglale kui jälitusasutusele nt

§ 331

alusel.

§ 29lg 21 raames andmete vanglale lepingu alusel edastamisele ESS ei kohaldu.

Tallinna Vangla poolt Harju Maakohtule kriminaalasjas edastatud 24.01.2022 teatest nähtub, et vangla tuvastas, et kaebaja kuritarvitab kaitsja kaasabil piiramatut õigust kaitsjale helistada ning suhtleb tegelikkuses isikutega, kellega tal ei ole õigust suhelda. Tallinna Vangla on 23.12.2022 käskkirja kohaselt distsiplinaarmenetluses tuvastanud, et kaebaja kasutas vanglas helistamiseks teise vahistatu telefonikaarti, mis on vanglas keelatud. Kaebaja püüab sisuliselt leida erinevaid põhjendusi, et õigustada tema poolt toime pandud rikkumisi (vanglas telefoni kasutamise korra ja kohtumäärusega kehtestatud suhtluspiirangute eiramist). Vanglale antud õigus kontrollida kinnipeetavate telefonikõnesid kannabki mh eesmärki vältida olukordi, kus kinnipeetav suhtleb tegelikult teise isikuga, mitte sellega, kellega ta väidab suhtlevat. Selline kontroll ei saa piirduda ainult kõne tegemise ajal vanglaametnikule telefoni tabloo näitamisega. Kaebaja isikuandmete töötlemine ei olnud vastuolus

§ 29lg-ga 4.

6. Tallinna Halduskohus jättis 17.07.2024 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et AKI 05.07.2023 otsus nr 2.1.-1/23/247-690-2 ja 15.08.2023 vaideotsus nr 2.1.-3/23/795-1992-2 vastavad haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 54 ja 56 nõuetele, ning kohus nõustub vastustaja menetluse lõpetamise teates, vaideotsuses ja vastuses kaebusele esitatud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja mõistab

§ 29

lg-ga 2 1 vanglale antud telefonikõnede kontrollimise õigust ja kohustust ebaõigesti, leides sisuliselt, et see piirdub üksnes registreerimiskohustusega või ESS-s sätestatud päringu tegemise kohustusega. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et

§ 29lg 21 ls 1 annab laiema õiguse vastavate andmete töötlemiseks.

Kõnesideteenust ja selle haldamist osutab kinnipeetavatele sisuliselt vangla, kes teostab ka järelevalvet kõnede üle. Selle ülesande täitmiseks kasutab vangla lepinguga volitatud töötlejat ehk Telia Eesti AS-i ning õigusvastane ei ole kasutada selleks automaatsüsteemi (prion.ee keskkonda). Andmed kõnede kohta kantakse vangiregistrisse (

§ 53lg 1 p 10), mille volitatud töötlejaks on mh Telia Eesti AS kui lepinguline 3

§ 29

lg 2 1 raames tehtav kontroll ei kujuta endast jälitustoimingute tegemist ning

§ 29lg-t 4 ei ole rikutud.

Puudub vaidlus, et sõnumite sisu ei kontrollitud. Kaebaja on ise välja toonud, et kindlaks tehti üksnes asjaolu, et ta ei helistanud kaitsjale, kuivõrd kaitsja viibis samal ajal Tallinna Vanglas. Distsiplinaarmenetlust alustati üldse seoses asjaoluga, et kaebaja kasutas teisele kinnipeetavale kuuluvat telefonikaarti, mis on vanglas keelatud, mitte seoses sellega, kellele kaebaja helistas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. B.I palub 16.08.2024 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Kaebaja pöördus AKI poole seoses sellega, et Telia Eesti AS võimaldab Tallinna Vanglale iseseisva juurdepääsu kõnesideteenuse kasutamise üksikasjadele, mis on õigusvastane. Halduskohus jättis kaebaja 11.12.2023 täiendava seisukoha tähelepanuta.

§ 29

lg 21 esimene lause ei sätesta kohtu viidatud laiemat õigust andmete töötlemiseks. Halduskohus ei ole seda seisukohta kuidagi põhjendanud.

§ 29

lg 21 teise lause järgi on vangla kontrolliõigus sätestatud registreerimiskohustuse kaudu (vt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 51 1). Kõnesideteenust saab osutada ainult sideettevõtja ESS §-de 3 ja 4 tingimuste täitmise korra. Tallinna Vangla ei ole sideettevõtja ja ei saa seega olla ka kõnesideteenuse osutaja. Kõnesideteenust osutab kinnipeetavatele Telia Eesti AS, kes on väljastanud ettemaksuga telefonikaardid ja kellele tasutakse ka kõnede eest. Vanglateenistusele ei ole antud õigust sideandmeid töödelda (vt ESS § 106). Telia Eesti AS-l kui sideettevõtjal on konfidentsiaalsuskohustus (ESS § 101 lg 1), mida ta on vanglale andmetele ligipääsu võimaldamisega rikkunud.

§ 331

ja ESS § 112 kohaselt peab vanglateenistus esitama sideettevõtjale järelepärimise ning

§ 29

lg 21 ei anna vanglale laiemaid õigusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.07.2014 otsus nr 3-13-1877, p 8 alap 1). Halduskohus ei ole põhjendanud, miks seadused praegusel juhul ei kehti või ei oma tähtsust, vaid asus sisuliselt seadusandja asemel looma uut õigust. See rikub võimude lahususe põhimõtet. Kaebaja ei ole vaidlustanud Telia Eesti AS-i õigust vangiregistri andmeid töödelda, mistõttu ei ole kohtu viited vangiregistri põhimäärusele asjassepuutuvad.

1. Andmekaitse Inspektsioon palub 29.08.2024 vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde ja ei korda neid ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebuses ei ole toodud välja asjaolusid või seisukohti, mida ei oleks varasemalt käsitletud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Praeguses asjas on vaidlustatud AKI 05.07.2023 menetluse lõpetamise teade nr 2.1.1/23/247-690-2 (dtl 10–12) ja AKI 15.08.2023 vaideotsus nr 2.1.-3/23/795-1992-2 (dtl 13–15) ning peamiseks vaidlusküsimuseks on see, kas Tallinna Vanglal oli õigus kontrollida kaebaja telefonikõnesid vanglas kõnesideteenust pakkuva Telia Eesti AS haldusliidese www.prion.ee vahendusel iseseisvalt või tohib sideettevõtja selliseid andmeid vanglale edastada üksnes 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) 4

-i, mitte ESS-i nõudeid järgides. Kõnede kontrollimisel lähtutakse

§ 29lg-st 21.

Sisuliselt on AKI 05.07.2023 teates ja 15.08.2023 vaideotsuses nõustunud sideettevõtja selgitustega, ehkki vastustaja viitas lisaks sideettevõtjale ESS § 1111 lg 11 p-st 6 tulenevale kohustusele edastada vanglale ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 toodud andmeid. Kohtumenetluses on vastustaja möönnud, et viide ESS § 111 1 lg 11 p-le 6 ei olnud asjakohane, sest kõnealune säte reguleerib üksnes andmete edastamist vanglale kui jälitusasutusele. Asjas ei ole olnud vaidlust, et Tallinna Vangla ei ole praegusel juhul tegutsenud kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 ega

§ 331alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna AKI ekslik viide ESS § 1111 lg 11 p-le 6 alust kaebust rahuldada, sest menetluse lõpetamine ja vaide rahuldamata jätmine olid sisuliselt õiguspärased ning AKI tugines asjakohaselt mh

§ 29lg-le 21.

11. Asja lahendamine oleneb esmajoones

§ 29

lg-s 21 tõlgendamisest ehk hinnangust sellele, kas nimetatud sättes ettenähtud kontroll kinnipeetava telefonikõnede üle peab piirduma üksnes kõnede registreerimisega või on kinnipeetava telefonikõnesid lubatav kontrollida mh kõnelogide andmetega tutvudes.

§ 29

lg 2 1 kaks esimest lauset näevad ette järgmist: „Vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus.“ Sätte kolmas lause puudutab üksnes kirjavahetuse registreerimist ja ei ole praegu asjakohane.

§ 97

ei sisalda vahistatu telefonisuhtluse jälgimise osas erisusi, mistõttu laieneb

§ 29

lg-s 2 1 sätestatu

§ 90lg-st 1 tulenevalt mh vahistatutele.

12. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et

§ 29

lg-s 2 1 esimeses lauses sätestatud vanglateenistuse kontroll selle üle, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb, ei piirdu üksnes kinnipeetava telefonikõnede registreerimisega vastavalt VSKE §-le 511, vaid vanglateenistusel on õigus ja kohustus kontrollida, et kinnipeetav tõepoolest suhtleb isikuga, kellega ta väidab end suhtlevat. Selleks ei ole lubatud kontrollida sõnumite sisu (v.a seaduses sätestatud erandid – vt

§ 29

lg 2), kuid vanglateenistus võib kontrollida mh kõnelogide andmeid ja kõrvutada neid temale kättesaadavate muude andmetega (nt väidetavalt helistas kaebaja korduvalt enda kaitsjale, kuid turvakaamera salvestistelt nähtuvalt viibis tema kaitsja 5

§ 29lg 4 (vt J.

Sootak.

§ 29kommentaarid, p 3.

– L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne §-d 1–109, 2. täiendatud vlj, Tallinn 2014, lk 95). Eeltoodu on kooskõlas mh Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2014 otsusega nr 3-13-1877 (p 14). Kui

§ 29

lg 2 1 alusel oleks vanglateenistusel üksnes õigus kinnipeetavate telefonikõnesid registreerida või saaks telefonikõnesid (nt valitud telefoninumbrit) kontrollida üksnes helistamise ajal, siis ei oleks telefonikõnede kontrollimise eesmärk vähemasti osaliselt saavutatav või tuleks telefoni kasutamist oluliselt piirata. VSKE § 51 lg-st 1 tulenevalt võib kinnipeetav helistamiseks kasutada mh teisaldatavat telefoniaparaati ning VSKE § 51 lg 2 näeb mh ette, et telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Kinnipeetavale kambrisse antava teisaldatava telefoni iseseisev kasutamine ei saaks olla aktsepteeritav, kui vanglateenistusel ei oleks võimalik teostada tehtud kõnede üle tõhusat kontrolli mh tutvudes kõnelogide andmetega. Seetõttu tuleb

§ 29

lg-t 2 1 tõlgendada selliselt, et sätte teine lause reguleerib üksnes telefonikõnede registreerimist (mis on vajalik tõhusa kontrolli teostamiseks), mitte ei piira telefonikõnede kontrollimise võimalusi. 13. Kuivõrd vanglas kinni peetavate isikute telefoni kasutamine ja telefonikõnede jälgimine toimub vastavalt

-s sätestatule ning Telia Eesti AS pakub vanglates kõnesideteenust RIK-ga sõlmitud lepingu alusel ja vanglateenistuse järelevalve all, siis ei ole kaebaja viidatud ESS-i sätted praeguses vaidluses asjassepuutuvad. Vanglateenistusel on õigusaktidest tulenev õigus töödelda mh andmeid kinni peetavate isikute telefonikõnede ja nende kontrollimise kohta, mis kantakse

§ 53lg 1 p 10 kohaselt ka vangiregistrisse.

Vabariigi Valitsuse 01.03.2018 määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ (kuni 04.07.2024 kehtinud redaktsioonis) § 4 lg 1 p 1 ja lg 4 p 1 ning põhimääruse lisa 1 p-d 11.3.1–11.3.4 ja p-de 11.5.1–11.5.2 alusel kantakse vangiregistrisse telefonikõnede kohta järgmised andmed: kuupäev ja kellaaeg; kestus; telefoninumber, millele kõne tehti; isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimetus, kuhu helistati. Kuna kinnipeetavate telefonikõnesid puudutavate andmete töötlemise õiguslikud alused on sätestatud vangistust reguleerivates õigusaktides, siis ei saa andmete töötlemist piirata ESS

1. ptk-st sideettevõtjale tulenevad nõuded sideandmete turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks. Kaebaja isikuandmeid on töödeldud seaduslikult ning kaebaja õigusi ei riku iseseisvalt see, millise tehnilise lahenduse abil vangla telefonikõnede kontrollimiseks vajalike andmetega tutvub.
2. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb B.I apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 otsus muutmata.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. B.I on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei ole esitanud andmeid ringkonnakohtu menetluses muude kulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. AKI ei ole ringkonnakohtu menetlusega seotud kulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. 6