Obsah (5)

§ 29§ 96§ 53§ 331§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 17.07.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2089 Haldusasi X. X. kaebus Andmekaitse Inspekts

) § 29 lg 21 annab vanglateenistusele iseseisva õiguse elektroonilise side seaduse (ESS) §-s 111 1 toodud sideandmete töötlemiseks. ESS § 106 loetleb isikud, kes on volitatud andmeid töötlema, kuid vanglateenistust nende hulgas ei ole. Prison teenus on Telia poolt pakutav kõnesideteenus kinnipeetavatele isikutele. Teenuspakkuja ja side haldaja on Telia. Seega vangla ei ole konkreetsel juhul isikuandmete vastutavaks töötlejaks elektroonilise side seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) mõttes. ESS § 106 tuleneb, et sideettevõtja peab tagama sidevõrgu turvalisuse ning mitte võimaldama kolmandatel isikutel pääseda ilma seadusliku aluseta ligi sideteenuse kasutamise üksikasjade juurde. Kaebaja ei nõustu AKI-ga selles, et vangla võib isikuandmeid töödelda ESS § 111 1 lg 11 p 6 alusel. Antud norm kohustab sideettevõtjat säilitama andmeid, et vanglateenistusel oleks võimalik teha järelepärimisi sidega seonduva kohta. Antud normi täpsustab ESS § 112. Sellest tulenevalt on vanglal võimalik andmeid koguda üksnes läbi sideettevõtjale tehtud päringu ning sellest tulenevalt puudub Tallinna Vanglal iseseisev õigus andmete töötlemiseks. Mis puutub kaebaja kaitsja telefonidele tehtud päringuid, siis

§ 29lg 4 kohaselt on keelatud kontrollida kõnesid kaitsjale.

Seega kaebaja leiab, et Telia poolt vanglale andmetele ligipääsu võimaldamine on vastuolus

§ 29lg-ga 4.

4.2. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et

§ 29lg 2 1 ei nähtu vangla õigust töödelda isikuandmeid.

Samuti puudub vanglal õigus juurdepääsuks sideteenuse kasutamise üksikasjadele. Vastupidi ESS § 101 lg 1 keelab sideteenuse pakkujal vastavaid andmeid edastamast. Andmekaitse üldpõhimõtted sideteenuse osutamisel tulenevad ESS § 102. Kaebaja leiab, et AKI käsitluse kohaselt on sideteenuse osutaja Tallinna Vangla, millega kaebaja ei nõustu. Sideteenuse osutaja on antud juhul Telia. 2 AKI on jätnud märkimata, millisel õiguslikul alusel rajaneb nende väide, et Telia poolt vanglale andmete edastamisel ESS ei kohaldu ning kohaldub

§ 29lg 2 1.

Telia kui sideettevõtja tegevust reguleerib ESS ja mitte

. Kaebaja on seisukohal, et selleks, et saada sideandmeid peab vangla igal juhul esitama sideettevõttele järelepärimise ESS § 112 sätestatud korras. Sellest tulenevalt ei ole vanglal iseseisvalt õigust sideandmete töötlemiseks ja Telial nende loovutamiseks. Päringu esitamise teel saab vangla ka kõiki oma kohustusi täita. VASTUSTAJA SEISUKOHAD

1. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja palub kohtul arvestada lisaks käesolevas seisukohas toodule ka menetluse lõpetamise teates (dtl 10-12) ja vaideotsuses (dtl 13-15) toodut. Alljärgnevaga AKI täpsustab oma varasemalt väljendatud seisukohti lähtudes kaebuses toodule. 5.
2. Väär on kaebaja arusaam, justkui vanglal puudub õigus

§ 29lg 2 1 alusel isikuandmeid töödelda.

IKS § 15 kohaselt võib õiguskaitseasutus isikuandmeid töödelda seaduse alusel, kui nende töötlemine on vajalik süüteo tõkestamise, avastamise või menetlemise või karistuse täideviimise eesmärgist tuleneva ülesande täitmiseks.

§ 29

lg 2 1 kohaselt on vanglateenistusel õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb.

§ 96

lg 1 kohaselt toimub vahistatu poolt telefoni kasutamine vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras. Seega konkreetsel juhul töötleb vangla isikuandmeid seaduse alusel. Kinnipeetavatele osutab kõnesideteenust ja selle haldamist sisuliselt vangla, kes ka teostab järelevalvet kõnede üle. Eeltoodu täitmiseks kasutab vangla selleks lepinguga volitatud töötlejat ehk Teliat. Andmed kõnede kohta kantakse

§ 53lg 1 p-i 10 alusel vangiregistrisse.

Vangiregistri volitatud töötlejaks on vangiregistri põhimääruse § 4 lg-te 2 ja 3 1 kohaselt ka vanglas kinni peetavatele isikutele kõnesideteenuse pakkuja kirjaliku lepingu alusel (hetkel Telia). Menetluse lõpetamise teates on ekslikult täiendavalt viidatud ESS § 111 1 lg 11 p-le 6 kui konkreetsel juhul Telia poolt isikuandmete töötlemise õiguslikule alusele. Viidatud säte puudutab andmete edastamist vanglale kui jälitusasutusele

-is toodud juhtudel (nt

§ 331), mis eeldab päringu tegemist jälitusmenetluse käigus.

Kuna

§ 29

lg 21 raames ei tehta toiminguid süüteomenetluse ega jälitusmenetluse käigus, siis Telia poolt vanglale andmete edastamisel ESS ei kohaldu. Küll aga on viidatud norm õiguslikuks aluseks kinnipeetava kõnede kontrollimiseks vastavalt sätte sisule, mis omakorda eeldab, et Telia sideoperaatorina ja volitatud töötlejana võimaldab

§ 29lg-s 2 1 loetletud andmete kättesaadavaks tegemist vanglale.

5.2. Kaebaja leiab, et isikuandmete töötlemine on vastuolus

§ 29lg-ga 4, sest kontrolliti kinnipeetava kõnesid kaitsjale.

Vaidlus puudub selles, et

§ 29

lg 21 raames tehtava kontrolli näol ei ole tegemist jälitustoiminguga, sõnumite sisu ei ole kontrollitud ning ilma jälitustoiminguta puudub vanglal õigus kontrollida ka kinnipeetava poolt telefoni teel edastatavate sõnumite sisu kaitsjale. Puudub vaidlus ka selles, et vanglal on õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Kaebuses endas on õigesti märgitud, et vanglaametnikul on õigus numbrit kontrollides kindlaks teha, kas kõne võetakse ikka kaitsjale või mitte. 3 24.01.2022 vangla poolt Harju Maakohtule edastatud teatest kriminaalasjas nähtub, et vangla on tuvastanud, et kaebaja kaitsja kaasabil kuritarvitab kaebaja õigust piiramatult kaitsja numbrile helistamisel ning tegelikkuses suhtleb kaebaja isikutega, kellega tal õigust suhelda ei ole. 23.12.2022 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt on vangla tuvastanud, et kaebaja kasutas vanglas helistamiseks teise vahistatud isiku telefonikaarti, mis on vanglas keelatud. Asja materjalidest on selgelt näha, et kaebaja on läbivalt nii vanglas läbiviidud menetluses kui ka praeguses menetluses üritanud leida erinevaid põhjendusi õigustamaks enda poolt toime pandud õigusrikkumisi. Tuvastatud on, et kaebaja on korduvalt rikkunud vanglas telefoni kasutamise korda ja temale kohtumäärusega pandud suhtluspiiranguid. Vangla on ka tuvastanud korduvad juhtumid, kus kaebaja ei ole tegelikkuses kaitsjale helistanud. Vanglale antud õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb, kannabki endas muuhulgas eesmärki vältida selliseid olukordi, kus kinnipeetav suhtleb kellegi teisega kui ta seda väidab tegevat. Käesoleval juhul ongi kontrollitud seda, kellega kaebaja tegelikkuses telefoni teel suhtleb. Kontroll ei pea ega saagi AKI hinnangul piirduda pelgalt sellega, et vanglaametnikule näidatakse telefoni tablood kõne tegemise ajal. 24.01.2022 teatisest nähtuvalt on vangla enda kontrollikohustuse täitmiseks kasutanud ka mujalt saadud andmeid lisaks prion.ee liidesest saadud andmetele. Juhul kui vanglal selline kontrollimise õigus puuduks, siis ei oleks vanglal võimalik täita ka temale pandud kohustusi seoses suhtluspiirangute jälgimise ja vangla julgeoleku tagamisega. Seepärast ongi vanglale seadusega antud õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb ja s.h ka seda, kas suheldakse

§ 29lg-s 4 toodud isikuga või mitte.

Seega isikuandmete töötlemine ei ole käesoleval juhul vastuolus

§ 29lg-ga 4.

5.

1. Kõike eelnevat arvesse võttes ning tuginedes vaidlustatud menetluse lõpetamise teates ja vaideotsuses väljendatule, on vastustaja seisukohal, et nii menetluse lõpetamise otsus kui ka vaideotsus on õiguspärased, kaalutlusvigadeta ja nende tühistamiseks puudub alus. Isikuandmete töötlemine vangla ja Telia poolt on olnud õiguspärane. 5.
2. Vastustaja palub kaebaja menetluskulud jätta tema end kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kohus leiab, et vaidlustatud Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 05.07.2023 otsus nr 2.1.1/23/247-690-2 ja 15.08.2023 vaideotsus nr 2.1.-3/23/795-1992-2 vastavad eeltoodud nõuetele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või 4 tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud järelevalvemenetluse lõpetamise teates (dtl 10-12) ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 1315), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida lühidalt üksnes alljärgnevat. 7.

§ 29

lg 21 sätestab, et vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus. Kaebajal on väärarusaam vangla seadusest tulenevast õigustest ja kohustusest, sh sellest, kuidas ja millises ulatuses võib vangla ise kontrollida kinnipeetava (s.h vahistatu) telefoni teel toimuvat suhtlust leides sisuliselt, et see piirdub üksnes registreerimiskohustusega või elektroonilise side seaduses (ESS) sätestatud järelepärimise tegemise kohustusega. Viidatud

§ 29

lg 21 esimene lause annab vanglale lisaks registreerimiskohustusele ka laiema õiguse vastavate andmete töötlemiseks. Vastavat asjaolu on kaebajale asjakohaselt selgitanud ka vastustaja. Kinnipeetavatele osutab kõnesideteenust ja selle haldamist sisuliselt vangla, kes ka teostab järelevalvet kõnede üle. Eeltoodu täitmiseks kasutab vangla selleks lepinguga volitatud töötlejat ehk Teliat. Seejuures ei ole õigusvastane kasutada kontrolli teostamiseks vastavat automaatsüsteemi ehk antud juhul prison.ee keskkonda. Andmed kõnede kohta kantakse

§ 53lg 1 p-i 10 alusel vangiregistrisse.

Vangiregistri volitatud töötlejaks on Vabariigi Valitsuse 01.03.2018 määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimääruse“ § 4 lg-te 1, 2 ja 3 1 kohaselt nii vangla kui ka vanglas kinni peetavatele isikutele kõnesideteenuse pakkuja kirjaliku lepingu alusel (Telia). Seega toimub andmete töötlemine seaduse alusel. Eeltoodu ei ole kuidagi vastuolus ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) regulatsiooniga (IKS § 15) või Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) regulatsiooniga (vt artikkel 6 p c).

§ 28

lg 3 teise lause kohaselt on keelatud kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Vanglaametnike õigus jälgida telefoni kasutamist tagab neile võimaluse vajaduse korral tõkestada kaitsja ja haldusorganitega piiramatu suhtlemise õiguse kuritarvitamine kinnipeetava poolt. Kohus jagab siinkohal ka AKI seisukohta selles, et

§ 29lg 2 1 raames tehtava kontrolli näol ei ole tegemist jälitustoiminguga.

Samuti ei ole rikutud

§ 29

lg 4, mis sätestab, et keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Vaidlus puudub selles, et sõnumite sisu ei ole kontrollitud ning ilma jälitustoiminguta puudub vanglal õigus kontrollida ka kinnipeetava poolt telefoni teel edastatavate sõnumite sisu kaitsjale. Kaebaja enda poolt välja toodud andmetele tuginedes (vt dtl 8-9) on kindlaks tehtud üksnes asjaolu, et kaebaja ei helistanud kaitsjale, kuivõrd kaitsja viibis samal ajal Tallinna Vanglas. Vastavat asjaolu on vanglal õigus kontrollida. Distsiplinaarmenetlus on üldse algatatud seoses teisele kinnipeetavale kuuluva telefonikaardi kasutamisega, mis on vanglas keelatud, mitte aga 5 seoses sellega, kellele kaebaja helistas. Vaidlust ei ole selles, et vanglal on õigus kontrollida, kas kinnipeetav kasutab helistamiseks talle väljastatud telefonikaarti või mitte. Seega ei puutu vastav distsiplinaarmenetluse teade üldse käesoleva vaidluse esemesse ja tuleb jätta tähelepanuta.

1. Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud Andmekaitse Inspektsiooni 05.07.2023 otsuse nr 2.1.-1/23/247-690-2 ja 15.08.2023 vaideotsuse nr 2.1.3/23/795-1992-2 tegemisel vastustaja poolt ja selle sisus selliseid rikkumisi, mis võiks kaasa tuua nende tühistamise, siis leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu, sh kohustamisnõudes vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi ja tuleb jätta rahuldamata.
2. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 6