← Eesti

2-25-12590/14

Obsah (13)§ 28§ 54§ 20§ 24§ 26§ 25§ 27§ 21§ 30§ 16§ 35§ 41§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-12590 Tsiviilasi Q.R-i võlgade ümberkujundamise menetlus Menetlusto

§ 28lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 54lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

  1. Q.R (avaldaja, võlgnik) esitas
  2. augustil 2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik lesk ja tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgniku sissetulekud on 1657,55 eurot kuus (töötasu ja vanaduspension). Võlgniku väljaminekud on 1095 eurot kuus. Võlgnikule kuulub kinnisasi asukohaga XXX. Samuti kuulub võlgnikule sõiduk hinnangulise väärtusega 4000 eurot (registreerimismärk XXX). Maksejõuetuse põhjusena toob võlgnik välja, et tema väljaminekud on kasvanud sissetulekutest suuremaks. Raskusi põhjustavad igakuiste laenumaksete suurused, millega ei osanud laenude võtmisel arvestada. Laenud võeti terviseprobleemide ja haiguslehel viibimise tõttu. Viimastel aastatel on palju raha kulunud ka sõiduki remondile.
  3. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse
  4. augusti 2025 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Andres Julle (usaldusisik) ja peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.
  5. Usaldusisiku
  6. septembri 2025 hinnangu kohaselt on võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiv võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikule kuulub kinnisasi eeldatava väärtusega 20 000 eurot. Lisaks omab võlgnik sõiduautot Opel Meriva

(2012), väärtusega 4000 eurot. Täiendav vara, investeeringud ja nõuded puuduvad. Igakuised sissetulekud (töötasu, pension ja toetus) on keskmiselt 1750 eurot, samas kui püsikulud ulatuvad 1631 euroni. Igakuised kohustused ja jooksvad kulutused ületavad mõistlikku piiri. Võlgnik on vara ja sissetulekute tasakaalu osas piiril – mõningane võime võlausaldajatele osaliselt tasuda on olemas, ent likviidset vara on vähe. Makseraskused on kujunenud järk-järgult terviseprobleemide ja nendega kaasnenud sissetulekute vähenemise tõttu. Pikaajalised haiguslehed, operatsioonid ning sõiduauto korduvad remondikulud sundisid teda võtma mitmeid laene, mille intressimäärad ja igakuised kohustused osutusid liialt koormavaks. Kuna võlgnik on olnud majanduslikult iseseisev ja vältis pere või tuttavate abi, kogunesid laenud üle jõu käivaks. Võlgnikul on stabiilne töökoht ning lisaks kindel vanaduspension, mis annab teatud kindlustunde igakuiste laekumiste osas. Arvestades senist tööhõivet ja töövõimet, võib 3 eeldada, et sissetuleku tase püsib vähemalt lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Võlgade ümberkujundamise menetlus võib olla realistlik, kui võlgnik suudab vähendada tarbimiskulusid ja säilitada töösuhte.
  1. Maakohus määras
  2. oktoobri 2025 määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi suuruseks 886 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi.
  3. Maakohus algatas
  4. novembri 2025 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks
  5. jaanuar
  7. Usaldusisik esitas
  8. ümberkujundamiskava (kava). detsembril 2025 kohtule kinnitamiseks võlgade 6.
  9. Kava kohaselt taotleb võlgnik rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise pikendamise ja osadena täitmise teel. Ümberkujundamisele kuuluvad kohustused on kokku 18 241,14 eurot. Ümberkujundamisele kuuluvad B AS-i, E AS-i, AS-i I F , C P AS-i ja S ASi nõuded. 6.
  10. Võlgnik soovib enda võlad ümber kujundada, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust (säilitada vara). 6.
  11. Usaldusisik tuvastas, et B AS-i poolt
  12. juuli 2023 kuni
  13. juuli 2024 välja antud laenude krediidikulukuse määr ei vastanud seadusest tulenevatele nõuetele. B AS on selle perioodi jooksul väljastanud võlgnikule laene kogusummas 15 201 eurot, mille kohta kujunes viimasest laenust alates igakuine makse 519,14 eurot. Tegelik krediidikulukuse määr kujunes niivõrd kõrgeks, et selle põhjal ei oleks võlgnikul olnud võimalik oma eluajal laenusid reaalselt tagasi maksta. Lisaks selgus, et B AS oli krediidivõime hindamisel kunstlikult suurendanud võlgniku sissetulekuid, märkides sissetulekuks 2035 eurot, kuigi tegelik regulaarne kuusissetulek oli ca 1800 eurot. Võlgnik on tasunud intressideks juba 7337,45 eurot, ilma et põhiosa oleks sisuliselt vähenenud. Kuna tuvastati, et B AS krediidilepingud on võlaõigusseaduse alusel tühised, arvestati kogu võlgniku seni tasutu põhiosa katteks. Ümberkujundamiskava kohaselt makstakse järelejäänud põhiosa täies ulatuses. Usaldusisik võimaldas B AS-il vea korral teha ümberarvestuse, kuid B AS vastas, et maksegraafikud on koostatud annuiteetgraafikute alusel ning võlgnik on kasutanud maksepuhkusi ja pikendusi, mistõttu on kogukulu kasvanud. 6.
  14. Kava koostamisel on arvesse võetud võlausaldajate seisukohad. Usaldusisik edastas võlausaldajatele kava
  15. novembril
  16. 1) B AS nõustus ümberkujundamiskavaga. 2) AS I F nõustus kavas esitatud andmetega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. 3) C P AS nõustus nõuete ümberkujundamisega, juhul kui kohustuste täitmise tähtaeg ei ületa 60 kuud. Samas kirjas korrigeeriti summasid ning teavitati väikelaenulepingu nr XXX tasumisest. 4) S AS oli nõus kavas esitatud nõude ümberkujundamise viisi osas. S AS täpsustas kirjas nõuete suurust ning teavitas kavas olevatest topeltkirjetest. Tähtajaks ei esitanud seisukohta E AS (kinnitas kava kättesaamist). 4
  17. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksevõime keskpikas perspektiivis stabiilne. Võlgnikul on motivatsioon oma kohustused täies ulatuses tasuda ning vältida pankrotimenetlust ja kodu kaotust. Võlgniku riskiprofiilile tuginedes on kava realistlik ning elluviidav, kui võlgnik jätkab senist töösuhet ning juhib oma kulusid mõistlikult.
  18. Usaldusisik esitas palub määrata enda tasuks kokku tasu 886 eurot (käibemaksuta). Usaldusisik palub kanda tasu KesKes Consulting OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt oli usaldusisiku tunnitasu 88,60 eurot käibemaksuta. KOHTU PÕHJENDUSED
  19. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
  20. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule

§ 20

lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (

§ 24lg 3).

11.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik. 12. Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud või tuleb

§ 24lg 2 järgi nõustunuks lugeda kõik võlausaldajad.

Kohus nõustub usaldusisikuga, et kuivõrd võlausaldaja E AS ei ole usaldusisikule tähtaja jooksul seisukohta esitanud, tuleb lugeda, et ta on nõude suurusega nõustunud (

§ 25lg 5 1).

Teised võlausaldajad on kavaga nõustunud. Seega on kava ja nõuetega nõustunud kõik viis võlausaldajat, kelle nõuded on kokku 100%. 13. Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud

§ 20

lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud nõuetekohased dokumendid ning kas esineb

§ 27lg-s 1 nimetatud aluseid.

13.

  1. Usaldusisik esitas
  2. detsembril 2025 kinnitamiseks kava. Koos kavaga on usaldusisik esitanud kohtule mh

§ 24lg-s 3 nõutud võlausaldajate seisukohad.

13.2. Kava vastab

§ 20lg-s 1 sätestatud nõuetele.

14. Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (

§ 20lg 1 p 1).

Võlgnikul on pandiga tagamata nõudeid, mida ta ei suuda teenindada viie võlausaldaja ees kokku 18 241,14 eurot. Usaldusisik on kohustuste tuvastamisel hinnanud nende tõendatust ja õiguspärasust (

§ 20lg 3).

Võlgnik on kavaga taotlenud

§ 21

lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Eelviidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva vara väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel. Võlgniku pankroti korral muutuksid sissenõutavaks kõik võlgniku kohustused kokku 18 241,14 eurot ning võlgnik jääks pankrotimenetluse korral ilma enda kinnisasjast (elukohast) ja sõidukist, mida ta vajab sissetuleku teenimiseks (töölkäimiseks). Samas võimaldab võlgniku sissetulek tasuda kõik kohustused 100% ulatuses osamaksetega. 14. Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg 60 kuud ehk 5 aastat (

§ 20lg 1 p 2).

15. Võlgnik võttis laene, mida ta ei suutnud hiljem teenindada terviseprobleemide tõttu ja sõiduki remondiks. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamisega ületada sellest tekkinud makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (

§ 20lg 1 p 3).

Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava igakuiselt täita. Usaldusisiku seisukoha kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek ca 1750 eurot (töötasu, pension, sotsiaaltoetus). Usaldusisiku kinnituse järgi tasub võlgnik kava raames enda sissetulekutest igakuiselt ca 304,03 eurot (viimane osamakse 303,37 eurot), seejuures jääb võlgniku igapäevaste kulude kandmiseks ca 1445,97 eurot. Võlgniku istungil antud kinnitusel võlgnikul peaks töökoht säilima, kuid vajadusel aitavad teda kava täitmisel ka lähedased. Kava koostamisel on arvestatud võimalike riskide, sh töökaotuse või sissetuleku ajutise langusega seoses võlgniku tervisliku seisundiga. Sellisel juhul on võlgnikul võimalik jätkata 6 tagasimakseid vanaduspensioni arvelt, mille laekumine ei sõltu töösuhtest ning tagab minimaalse püsiva rahavoo kogu kava jooksul. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, suudab võlgnik kohtu arvates kavas näidatud võlausaldajate nõudeid igakuiselt täita. Seeläbi on võlgnikul võimalik püsivat maksejõuetust vältida. 16. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 26lg 2 alused kava kinnitamiseks ning kohus kinnitab kava.

17. Kohtu arvates puuduvad

§ 27lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks.

17.1. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine

§ 27lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolusid.

17.2. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku sissetulekuid arvestades tõenäoline (

§ 27lg 1 p 2).

17.3. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (

§ 27lg 1 p-d 3 ja 4).

17.4. Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve.

§ 30

lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. 18.

§ 16

lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 28. augusti 2025 määrusega kohaldatud abinõud. 19. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (

§ 35lg 2).

Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (

§ 35lg 4).

20.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

§ 35

lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui 7 kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. jaanuariks 2027 ning edaspidi iga aasta 10. jaanuariks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule. 21. Kohus lisab, et tühistab kava

§ 41lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 22. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 886 eurot (tunnitasuga 88,60 eurot). 22.1.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg-d 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 22.2. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 88,60 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa

§ 54lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära.

Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 10 tunni (886÷88,60) ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtet), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 886 eurot, s.o (10 h × 88,60 eurot). 8 22.3. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 886 eurot. Usaldusisiku tasu (886 eurot) tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel KesKes Consulting OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54lg 9).

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab

§ 8

lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.