Obsah (6)

§ 204§ 120§ 123§ 87§ 55§ 29

4-25-4323 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16 . detsember 2025, Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-4323 (2570,25,001436) Koh

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Janete Korpe järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lg 3 kohtuväline menetleja kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.

1. Edastada kohtuotsus Janete Korpele ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist 1 4-25-4323 kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 17.11.2025 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas 2570,25,001436 (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 4-5) karistati Janete Korpet selle eest, et tema 17.11.2025 kella 13.20 ajal XXXkm juhtis mootorsõidukit Audi A4 reg.nr XXX kiirusega 81 ± 3 km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul 50 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. J. Korpe rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg
2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud J. Korpet LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 71 trahviühikut, s.o 568 eurot. Kaebus J. Korpe esitas 18.11.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse PPA 17.11.2025 kiirmenetluse otsusele (kohtutoimik, edaspidi KT, tl 2-6). Kaebuses J. Korpe tunnistab rikkumist, kahetseb, kuid taotleb rahatrahvi vähendamist. On esmarikkuja, karistusregister on puhas. Kiirmenetluse otsuses on märgitud raskendava asjaoluna „piirkonnas pidevad rikkumised“. See asjaolu seotud tema isikliku teoga. Karistusseadustiku § 58 loetelus sellist raskendavat tegurit ei ole ning seetõttu palub hinnata, kas see asjaolu on õiguspärane ja põhjendatud. Lisaks toob välja, et majanduslik olukord on keeruline – ta on kodune väikese lapsega ning määratud trahvisumma tasumine koormab oluliselt pere eelarvet. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis (KT tl 12), et kaebus on põhjendatud. Kohtuväline menetleja märgib, et menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud, kuid karistuse määramisel ei ole kiirmenetluse otsuse koostaja arvestanud süüd kergendavate asjaoludega, kuigi need ilmnesid. Lisaks on raskendava asjaoluna välja toodud, et piirkonnas on pidevad rikkumised. Karistusseadustikus § 58 on konkreetne loetelu, mida loetakse raskendavateks asjaoludeks. Seda, et piirkonnas on pidevad rikkumised, loetelus ei ole. Seega ei saa raskendavaks asjaoluks lugeda kiirmenetluse otsuses väljatoodut. Kohtuväline menetleja palub kohtul teha väärteoasjas uus otsus määratud karistuse osas. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et kaebuse saab

§ 120

lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 2, 12).

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis väärteoprotokolli

§ 55lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus on kiirmenetluse otsuses. 2. Kar

S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas J. Korpe on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. J. Korpe on avaldanud (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 4), et sõitis asulasse sisse liiga kiiresti, kui nägi oma kiirust võttis kohe hoo maha, oli hajameelne. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (VTT tl 2-3) kinnitab, et 17.11.2025 kell 13.20 mõõdeti J. Korpe juhtud sõiduki reg.nr XXX kiirust XXXkm; sõiduk kiirendas intensiivselt ja eemaldus 2 4-25-4323 patrullautost; kiirusmõõturi lugem oli 81, laiendmääramatus +/-3, lõplik mõõtetulemus 78 km/h; lubatud sõidukiirus 50 km/h, ületatud sõidukiirus 28 km/h; J. Korpel avaldused puudusid, on protokolli allkirjastanud. Kohus leiab, et need tõendid tõendavad, et J. Korpe juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h, kiirusega 78 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p

1. Kohus leiab, et J. Korpe poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.
2. Kohus leiab, et J. Korpe pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. J. Korpe on kohapeal ütlusi andes kirjeldanud, et ületas kiirust, sõitis alusasse sisse liiga kiiresti, kui nägi enda kiirust, võttis kohe hoo maha, oli hajameelne. Ületades piirkiirust 28 km/h võrra, ei saa see juhile jääda kuidagi märkamata, arvestades ka seda, et J. Korpe sõnul sai ta aru, et sõitis asulasse sisse. J. Korpe seega teadlikult ületas lubatud suurimat sõidukiirust - ei vähendanud kiirust pidurdades, ta teadis, et jõudis teelõigule, kus suurimaks lubatud kiiruseks on 50 km/h.
3. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
4. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et J. Korpe on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.
5. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et J. Korpe poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.
6. Kohus ei ole tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

1. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
2. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on J. Korpet karistanud rahatrahviga 71 trahviühikut (KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suurus alates 1.1.2025 on 8 eurot), s.o 568 eurot.
3. Kaebuse esitaja on taotlenud rahatrahvi vähendamist ning sellega on nõustunud ka kohtuväline menetleja.
4. Kohus selgitab, et karistuse mõistmise ja määramise alused sätestab KarS §
5. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu 11.06.2018 otsus nr 1-17-1629, p 28). Seega karistust määrates või mõistes peab nii kohus kui kohtuväline menetleja lähtuma konkreetsest teost ja arvestama preventsioone. 3 4-25-4323
6. LS § 227 lg 2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut. J. Korpe ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, mis on LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo keskmises määras (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis), ta rikkus ühte liiklusseaduse normi, see näitab tema süüd keskmisest väiksemana. J. Korpe on teo toime pannud otsese tahtlusega, mis suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Õige on kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukoht selles, et karistust raskendava asjaoluna ei saa arvestada, et piirkonnas on rikkumisi palju. Kohus on seisukohal, et J. Korpe süü on keskmisest väiksem.
7. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. J. Korpe on karistamata (VTT tl 6), seega karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib karistuse karmistamist, sest liiklusnormid on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks.
8. Kohtuväline menetleja on J. Korpe karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast suurema karistusega. Kohtuväline menetleja on ise avaldanud, et karistust määrates ei ole arvestanud, et J. Korpe tunnistas süüd ja kahetses. Kuna esinevad karistust kergendavad asjaolud, J. Korpe süü on keskmisest väiksem, karistuse eri- ja üldpreventsioon tasakaalustavat teineteist, tühistab kohus politsei väärteootsuse määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda J. Korpe olukorda. Kohus mõistab J. Korpele LS § 227 lg 2 järgi karistuseks sanktsiooni keskmisest määrast väiksema rahatrahvi, s.o 35 trahviühikut, s.o 280 eurot.
9. J. Korpe on kaebuses märkinud, et ta majanduslik olukord on keeruline, ta on lapsega kodune. Kohus märgib, et väärtegude eest määratavate/mõistetavate karistuste puhul ei sõltu trahvi suurus isiku sissetulekust, KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot. Küll aga võimaldab KarS § 66 lg 2 määrata mõjuvate põhjuste olemasolul rahatrahvi tasumise ositi. Kohus määrab rahatrahvi 280 eurot tasumise ositi igakuiste maksetena 8 kuu jooksul, J. Korpe peab rahatrahvi osamakse tasuma iga kuu
10. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse suurus 35 eurot.
11. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus J. Korpe kaebuse, tühistab kohtuvälise menetleja väärteootsuse osaliselt, määratud karistuse osas ning teeb karistuse ja selle täitmise osas uue otsuse.
12. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 2, KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2,

§ 120lg 1, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4