Obsah (8)

§ 2§ 66§ 57§ 58§ 15§ 16§ 32§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2025, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-3495 Kohtunik Kristel Jaakus Väärteoas

§ 2

lg 2, § 56 lg 1, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133, § 134, § 135 ja § 155 kohus otsustas: Rahuldada Aleksandra Gulova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik Emilia Meikari 13.09.2025 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,25,005138 osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik Emilia Meikari 13.09.2025 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,25,005138 osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas. Teha tühistatud osas uus lahend, millega mõista Aleksandra Gulovale karistuseks LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 55 trahviühikut, s.o 440 (nelisada nelikümmend) eurot.

§ 66

lg 2 ja 3 alusel võimaldada Aleksandra Guloval tasuda rahatrahv 440 eurot ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb iga kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 88 eurot. 1 Rahatrahvi osamaksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE932200221023778606 AS Swedbank, nr EE891010220034796011 AS SEB Pank või nr EE701700017001577198 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber 4100081886 ja selgitus „Aleksandra Gulova, 4-25-3495, rahatrahvi osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik Emilia Meikari 13.09.2025 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,25,005138 muutmata. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.09.2025 vormistas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik Emilia Meikar kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,25,005138, millega karistas Aleksandra Gulovat LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 66 trahviühikut, s.o 528 eurot selle eest, et Aleksandra Gulova juhtis 13.09.2025 kell 08:58 asukohaga Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond, Tallinn – Narva
2. km-l mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 128 ± 5 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas kiirust mitte vähem kui 33 km/h. Antud tegevusega rikkus Aleksandra Gulova LS § 15 lg 1 p 1 ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi.
3. 21.09.2025 esitas Aleksandra Gulova Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Viru Maakohus jättis 26.09.2025 määrusega esitatud kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
4. 05.10.2025 esitas Aleksandra Gulova Viru Maakohtule täiendatud kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles tunnistab oma eksimust ja kahetseb siiralt juhtunut. Kiiruse ületamine toimus üksnes möödasõidu ajal – enne ja pärast seda liikus ta lubatud kiirusega 90 km/h. Manööver kestis lühikest aega ning ei olnud mõeldud reeglite rikkumiseks, vaid liiklusolukorra tõttu vajalik. Samuti märgib kaebaja, et rikkumise fikseerimise ajal oli ka politseipatrull liikumises. Kiiruse mõõtmine toimus seega liikuvast sõidukist, mis võib teataval määral mõjutada mõõtmistulemuse täpsust. Teeolud olid head – tee oli sirge, ilm oli päikesepaisteline, ei sadanud ei lund ega vihma. Kaebaja mõistab, et kiiruse mõõtmisel arvestatakse tavaliselt ka lubatud veamääraga ±5 km/h. Kaebaja töötab riiklikul ametikohal meditsiiniõena ja päästab inimelusid, seetõttu suhtub oma töösse ja liiklusohutusse eriti vastutustundlikult. Lisaks kasvatab ta kahte last ning maksab regulaarselt makse. Tegemist oli üksiku ja kahetsusväärse olukorraga ning kaebaja lubab olla tulevikus veelgi tähelepanelikum ja ettevaatlikum. Tegemist oli esimese korraga, kui kaebaja on saanud trahvi. Tal ei ole varasemaid rikkumisi, karistusi ega isegi hoiatust politsei poolt. Ta on seaduskuulekas inimene ja suhtub liiklusohutusse vastutustundlikult. Kaebaja palub arvestada tema varasemat 2 korrektset käitumist ning olukorra eripära trahvi määramisel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 114 lg 1 p 2, § 115 ning § 132 p 2, kaebaja palub muuta Politseija Piirivalveameti 13.09.2025 otsust väärteoasjas nr 2440-25-005138 karistuse osas ning määrata võimalikult minimaalne karistus.
5. Kohtuväline menetleja oma seisukohas menetlusaluse isiku esitatud kaebuse peale on seisukohal, et antud väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoraames kogutud tõenditega, menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused (VTMS § 29 ja 30 mõistes). Selles osas puudub ka vaidlus. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut väärteo toimepanemises kohtuvälise menetluse raames antud ütlustes. Kaebuse esitaja palub mõista talle karistuseks võimalikult minimaalne rahatrahv. Vaidlus käib üksnes karistuse määramise osas. Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus leebema karistuse rahatrahvi määramise osas rahuldamisele ei kuulu. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses märgitud põhjendused ei ole sellised, millega oleks kohtuvälise menetleja 13.09.2025 vastuvõetud otsuse muutmine põhjendatud. LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis) on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut (s.o 800 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalune isik juhtis asulavälisel teel mootorsõidukit sõidukiirusega 128 km/h +/- 5 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega ületas menetlusalune isik lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 33 km/h. Menetlusaluse isiku poolt ületatud sõidukiirus oli väga suur. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Isik on juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd sõiduki juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Samuti peab kohtuväline menetleja vajalikuks vastavalt isiku põhjendusele rikkumise osas meelde tuletada, et möödasõidu manööver on alati juhi teadlik ja tahtlik valik, mille sooritamisel ei tohi mingil juhul ületada lubatud suurimat sõidukiirust, kuna möödasõit on liikluses üks ohtlikumatest manöövritest. Möödasõidu manöövri alustades peab sõidukijuht hindama, kas manööver on vajalik, otstarbekas ja ohutu. Möödasõidu manööver on võimalus, mitte aga kohustus. Karistusregistri andmete kohaselt isikul puuduvad kehtivad karistused. Otsuse vastuvõtmisel kergendava asjaoluna arvestati kaebuse esitaja poolt kahetsust vastavalt

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Kohtuvälise menetleja seisukohast väärteomenetluse käigus karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58alusel tuvastatud ei ole.

Lähtuvalt eelpool toodule on kohtuväline menetleja seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmiseks puudub nii mõjuv põhjendus kui ka alus. Kohtuväline 3 menetleja jääb tehtud otsuse juurde ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub kohtul jätta menetlusaluse isiku kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud. Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 6.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Aleksandra Gulova on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. LS § 227 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21–40 kilomeetrit tunnis. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et Aleksandra Gulova juhtis 13.09.2025 kell 08:58 asukohaga Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond, Tallinn – Narva

1. km-l mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 128 ± 5 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas kiirust mitte vähem kui 33 km/h. Kohus uuris järgmisi tõendeid: kiirusmõõturi kasutamise protokoll (dtl 33-34) 13.09.2025, mille kohaselt teostas Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Emilia Meikar 13.09.2025 kell 08.58 Tallinn-Narva mnt
2. km-l suunaga Tallinna poole riikliku järelevalve korras Aleksandra Gulova poolt juhitud mootorsõiduki BMW X5, registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruse mõõtmist teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DP
3. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: koht asulaväline tee, nähtavus hea, valgustus valgeaeg, ilmastik sademeteta, teeolud kuivad, teekate kattega tee, sõiduradade arv 1+1 kahesuunaline tee. Mõõtja liikus 1 sõidurajal, sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist, mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel 84 km/h. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal pärissuunalisel teel, kus liikus mitu sõidukit, eemaldudes patrullautost kiirendas intensiivselt ja sooritas möödasõitu. Kiirus mõõdeti 2-3 sekundi jooksul ning segavaid faktoreid ei esinenud. Kiirusmõõturi lugem 128 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 5 km/h, lõplik mõõtetulemus 123 km/h. Isikule näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, menetlusalune isik allkirjastas protokolli. Menetlusalune isik Aleksandra Gulova on andnud väärteo kohta ütlused (dtl 31), mille kohaselt sõitis ta 13.09.2025 autoga BMW registreerimisnumbriga XXX mööda Tallinn-Narva teed Tallinna suunas ja möödasõidul ületas lubatud sõidukiirust. Kahetseb. Kohus leiab, et nende tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et Aleksandra Gulova juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas, kus suurim lubatud kiirus on 90 km/h, mootorsõidukit kiirusega 128 +/- 5 km/h, seega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. 4 Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 7.

§ 15lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Seega on LS § 227 lg-s 2 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et Aleksandra Gulova on teo toime pannud otsese tahtlusega. Menetlusalune isik on kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale selgitanud, et kiiruse ületamine toimus üksnes möödasõidu ajal – enne ja pärast seda liikus ta lubatud kiirusega 90 km/h. Manööver kestis lühikest aega ning ei olnud mõeldud reeglite rikkumiseks, vaid liiklusolukorra tõttu vajalik. Seega teadis menetlusalune isik täpselt, millise kiirusega ta sõitis, kuivõrd tõi välja, et enne ja peale möödasõitu sõitis ta lubatud kiirusega ning möödasõit oli liiklusolukorra tõttu vajalik. Menetlusalune isik sooritas möödasõidu seega kavatsetult ning seetõttu teadis ta, et ületab seejuures lubatud sõidukiirust, pannes sellega toime liiklusrikkumise. Samuti, arvestades suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 90 km/h ning asjaolu, et Aleksandra Gulova ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 33 km/h, siis pidi see olema menetlusaluse isiku poolt ka tajutav ning sedavõrd suur kiiruseületamine ei saanud talle märkamatuks jääda. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. 8.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1. VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ega VTMS §-st 30 tulenevaid väärteomenetluse lõpetamise aluseid kohus ei tuvastanud.
2. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Aleksandra Gulova poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS
3. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). 5 Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada Aleksandra Gulova poolt toimepandud väärteo asjaolusid. Antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Menetlusalune isik ületas seda vähemalt 33 km/h. LS § 227 lg-s 2 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 21-40 km/ h, seega ületas menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust sanktsiooni keskmisest määrast veidi kõrgemas määras. Samuti arvestab kohus seda, et kuigi liiklus- ja ilmaolud olid head, tuleb siiski arvesse võtta, et möödasõitu tehes ohustas Aleksandra Gulova lisaks endale ka kaasliiklejate elu ja tervist. Kokkuvõttes lubavad väärteo asjaolud hinnata Aleksandra Gulova süüd keskmisest suuremaks. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, mida ta avaldas juba kiirmenetluse otsuse koostamisel, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad menetlusalusel isikul varasemad karistused, tegemist on Aleksandra Gulova esimese rikkumisega. Seega puuduvad eripreventiivsed kaalutlused tema karistuse suurendamiseks. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt tuleb Aleksandra Gulovale mõistetavat karistust suurendada, kuivõrd avalikkusele tuleb anda signaal, et liikluses piirkiiruse järgimine on üldise liiklusohutuse tagamiseks äärmiselt oluline ning ei ole vabandatav ka möödasõitu sooritades. Kohtuväline menetleja on Aleksandra Gulovat karistanud LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 66 trahviühikut, s.o 528 eurot. Kuigi kohus nõustub kõikide kohtuvälise menetleja poolt väljatoodud argumentidega, leiab siiski, et isiku mõjutamiseks piisab praegusel juhul ka väiksema, keskmise määra lähedases määras rahatrahvi määramisega. Arvestades isiku süü suurust, karistust kergendavat asjaolu ja karistust raskendavate asjaolude puudumist ning karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et menetlusaluse isiku õiguskuulekale käitumisele suunamiseks on põhjendatud käesoleval juhul karistada Aleksandra Gulovat rahatrahviga 55 trahviühikut, s.o 440 eurot. Lisaks võimaldab kohus

§ 66lg 2 ja 3 alusel tasuda määratud rahatrahv 440 eurot ositi 5 kuu jooksul.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 2 rahuldab kohus Aleksandra Gulova kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale osaliselt ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik Emilia Meikari kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,25,005138 osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas. Tühistatud osas teeb kohus uue lahendi, millega mõistab Aleksandra Gulovale karistuseks LS § 227 lg 2 alusel rahatrahvi 55 trahviühikut, s.o 440 eurot ning võimaldab

§ 66

lg 2, 3 alusel tasuda rahatrahvi ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda 88 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik 6