Obsah (11)

§ 182 § 180 § 126 § 61 § 5 § 16 § 38 § 225 § 39 § 175 § 179

KO H T U O T S US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mai 2024 Kriminaalasja number 1-23-52 Kohtukoosseis Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

) §-de 306, § 311 ja § 313 alusel kohus otsustas:

Tunnistada süüdi Gerda Jušin KarS § 423 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 3 aastat vangistust.
KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Gerda Jušin ei pane 3 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
maist
1
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Gerda Jušinilt ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
Võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel mõista Gerda Jušinilt K.I. (isikukood: xxx) kasuks välja 22 000 eurot mittevaralise kahju katteks.
Võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel mõista Gerda Jušinilt M.M.i (isikukood: xxx) kasuks välja 22 000 eurot mittevaralise kahju katteks.
Võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel mõista Gerda Jušinilt L.N.i (isikukood: xxx) kasuks välja 22 000 eurot mittevaralise kahju katteks.
Võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel mõista Gerda Jušinilt J.N.i (isikukood: xxx) kasuks välja 22 000 eurot mittevaralise kahju katteks. 9.

§ 182lg 2 alusel mõista Gerda Jušinilt K.I.

kasuks välja 4583,08 eurot tsiviilhagi menetlemisega seotud esindaja tasu katteks. 10.

§ 182

lg 2 alusel mõista Gerda Jušinilt M.M.i kasuks välja 4583,08 eurot tsiviilhagi menetlemisega seotud esindaja tasu katteks. 11.

§ 182

lg 2 alusel mõista Gerda Jušinilt L.N.i kasuks välja 4583,08 eurot tsiviilhagi menetlemisega seotud esindaja tasu katteks. 12.

§ 182

lg 2 alusel mõista Gerda Jusinilt J.N.i kasuks välja 4583,08 eurot tsiviilhagi menetlemisega seotud esindaja tasu katteks.

Jätta süüküsimuse menetlemisega seotud esindaja tasu 4583,07 eurot K.I. kanda.
Jätta süüküsimuse menetlemisega seotud esindaja tasu 4583,07 eurot M.M.i kanda.
Jätta süüküsimuse menetlemisega seotud esindaja tasu 4583,07 eurot L.N.i kanda.
Jätta süüküsimuse menetlemisega seotud esindaja tasu 4583,07 eurot J.N.i kanda.
Jätta

§ 180

lg 1 ja § 182 lg 2 alusel valitud kaitsjale makstud tasu 13 690,50 eurot Gerda Jušini kanda. 18. Jätta liiklustehnilise ekspertiisi kulu 3060 eurot kannatanu M.M.i kanda. 19.

§ 182lg 2 alusel mõista Gerda Jušinilt K.I.

kasuks välja 420 eurot riigilõivu katteks. 20.

§ 182lg riigilõivu katteks.

2 alusel mõista Gerda Jušinilt M.M.i kasuks välja 420 eurot 2 21.

§ 182

lg 2 alusel mõista Gerda Jušinilt L.N.i kasuks välja 420 eurot riigilõivu katteks. 22.

§ 182

lg 2 alusel mõista Gerda Jušinilt J.N.i kasuks välja 420 eurot riigilõivu katteks. 23.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 3 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Gerda Jusinilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena kohtuarstliku ekspertiisi kulu 1112 eurot, hõõglambi ekspertiisi kulu 565 eurot, liiklustehnilise ekspertiisi kulu 457 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 84 eurot ja sundraha 1087,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 3305,50 eurot. 24.

§ 180lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda sundraha 142,50 euro ulatuses.

Alates 01. jaanuarist 2024 on Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalga suuruseks 820 eurot. Tekkinud vahe 142,50 eurot tuleb jätta riigi kanda. 25.

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel tuleb Gerda Jušinil tasuda menetluskulud kokku 3305,50 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 275,46 eurot ja viimasel

kuul tuleb tasuda 275,44 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 26.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD-R plaat politseiniku rinnakaamera videoga, DVD-R plaat sündmuskoha ja sõiduki fotodega, CD-R plaat ekspertiisiakti lisana ja CD-R plaat häirekeskuse kõnede salvestisega. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus ja poolte peamised seisukohad 3 Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Gerda Jušinit KarS § 423 lg 2 järgi sells, et tema 30.08.2021 kella 21.15 paiku xxx kilomeetril xxx poolt xxx suunas juhtis mootorsõidukit BMW X5 reg märgiga xxx ja sooritades möödasõitu enda ees olevast mootorsõidukist Ford Focus reg märgiga xxx põrkas vastassuunavööndis kokku vastutuleva mootorrattaga Honda NSR 125R reg märgiga xxx, mida juhtis P.M.. Enne möödasõidu alustamist ei olnud Gerda Jušin piisavalt ettevaatlik ja tähelepanelik, ei veendunud möödasõidu ohutuses ning seetõttu ei märganud vastutulevat mootorratast õigeaegselt. Kokkupõrke tagajärjel hukkusid sündmuskohal mootorratta juht P.M. ja mootorratta kaasreisija J.-L.N.. P.M.i surma põhjuseks oli liittrauma-kehatüve ja jäsemete tömp trauma siseorganite rebendite ning skeletiluude hulgimurdudega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus. J.-L.N.i surma põhjuseks oli liittrauma koos kolju-ja skeletiluude hulgimurdude, I kaelalüli murru ning pea-ja seljaaju vigastustega. Oma tegevusega rikkus Gerda Jušin: Liiklusseaduse § 51 lg 3 p 3 ja 4 nõuet, mille kohaselt peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid (p3) ja sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba (p 4); Liiklusseaduse § 51 lg 4 nõuet, mille kohaselt tuleb möödasõit katkestada, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist; Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; Liiklusseaduse § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Süüdistatav Gerda Jušin tunnistas kohtuistungil ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ning avaldas kahetsust juhtunu pärast. Kaitsja on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud ning vaidlust ei ole selles, et liiklusõnnetuse põhjustas G. Jušin. Ka ei vaidle kaitsja tsiviilhagi menetlusse võtmise vastu, kuid leiab, et kohtupraktikaga on kooskõlas kahju suurus, mis on kindlustusfirma poolt hüvitatud. Kannatanute esindaja on seisukohal, et süüdistatava tegevus on põhjustanud kannatanute laste surma. Süüdistatav rikkus juba enne 30.08.2021 sündmust järjepidevalt liiklusnõudeid. Vastuseta on küsimus, kas süüdistatava tervislik seisund oli selline, mis võimaldas autot juhtida. Vähemalt osale kannatanutest on lapse kaotus toonud kaasa püsiva tervisekahjustuse, võimetuse oma eluga edasi minna ja igapäevaelus normaalselt funktsioneerida. Tsiviilhagi esitades on arvestatud erandlikke asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju maksmist. kannatanute esindaja on juba kohtulikus eelmenetluses esitanud kannatanute nimel kirjaliku seisukoha esitatud süüdistuse, karistusliigi ja menetlusliigi osas (I kd tl 25-29) jäädes ka eelistungil selles toodud seisukohtade juurde. Eeltoodu kohaselt vaidlustavad kannatanud süüdistusaktis esitatud väited ja õiguslikud hinnangud. Kannatanud on seisukohal, et G, Jušini tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 422 lg 2 p 2 järgi, sest G. Jušin rikkus liiklusnõudeid tahtlikult mitte ettevaatamatusest. Lisaks leiab kannatanute esindaja, et G. Jušin rikkus 4 enamaid liiklusseaduse sätteid, kui need, mis on loetletud süüdistusaktis. Seetõttu soovivad kannatud esitada kohtumenetluse käigus omapoolseid tõendeid. Tsiviilkostja esindaja kinnitusel on tsiviilhagi varaline nõue kindlustusandja poolt hüvitatud. Väljamakstud mittevaralise kahju hüvitis summas 3000 eurot igale kannatanule tugineb Riigikohtu praktikale, kuid kaalutlusõigus, milline see summa olema peaks, jääb kohtule. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 30.01.2021 enne kella 21.00 toimus xxx kilomeetril liiklusõnnetus, milles Gerda Jušini poolt juhitud sõiduauto BMW X5 registreerimisnumbriga põrkas vastassuunavööndis kokku vastutuleva mootorrattaga Honda NSR125R, registreerimismärgiga xxx, mida juhtis P.M.. G. Jušin ei olnud piisavalt tähelepanelik kui sooritas möödasõitu sõiduautost Ford Focus registreerimismärgiga xxx, mistõttu ei märganud vastutulevat mootorratast. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkusid mootorratast juhtinud P.M. ja mootorratta kaasreisija J-L.N.. Poolte vahel on peamiselt vaidlus selle üle, kas G. Jušini tegu on kvalifitseeritav KarS § 422 järgi või KarS § 423 järgi. Prokuröri ja kaitsja hinnangul on G. Jušini tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 423 lg 2 järgi. Kannatanute esindaja sellega ei nõustu, leides, et G. Jušin pani liiklusseaduse rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodud põhjusel ei nõustunud kohus asja lahendamisega lühimenetluses kuigi seda taotlesid süüdistatav, kaitsja ja prokurör. Kohtu hinnangul oli sellist otsustust tehes oluline, et kannatanu õigused oleksid võimalikult hästi kaitstud ning asjas saaksid kohtuliku arutamise käigus vahetult uuritud kõik vajalikud ja asjassepuutuvad tõendid. KOHTU SEISUKOHT I Sündmuskoht, liiklusõnnetuse toimumise asjaolud

Parema ülevaate saamiseks on kohtus uuritud tõendid alajaotuste kaupa refereeritud ning seejärel antud hinnang nende tõendiväärtusele ning analüüsitud, millised asjaolud on tõendamist leidnud.
30.08.2021, algusega kell 21.50 on vaadeldud sündmuskohta, mille kohta on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, koos skeemi ja fototabeliga, (I kd, tl 66-76).Nimetatud dokumendist nähtub, et 30.08.2021 kella 21.50 paiku oli asfaltkattega sõidutee sündmuskohal kuiv ning sõidukorras. Sõidutee on kahesuunaline, sellel puudub valgustus ja suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Tee on tasane ja erielementideta, samuti puuduvad nähtavaust takistavad elemendid. Vaadates suunaga xxx poole, paiknevad avariis osalenud sõidukid vasakul pool sõiduteeääres. BMW on suunaga xxx poole ning mootorratas on selle ees maas vasakul küljel, 2,1 meetri kaugusel.
Tunnistaja Mart Alupere ütluste (II kd, tl 74-79) kohaselt, sai ta 30.08.2021 avariigrupi politseinikuna väljakutse xxx teel toimunud liiklusavarii sündmuskohta. Väljakutse tehti kell 21.
Väljakutse sisuks oli, et on toimunud sõiduauto ja mootorratta kokkupõrge. Tema 5 ülesandeks on fikseerida sündmuskoht- mõõdud, jäljed, kus miski asetseb. Õhtu oli juba hämar- enam valge ei ole ja pime ka veel ei ole. Teeolud olid korras, lubatud suurim kiirus sel lõigul on 70 km/h. Sündmuskohal olid politseiautod, Päästeameti autod, kiirabi autod ja mõned kõrvaliste isikute autod. Liikudes xxx poolt oli näha, et sõidukid on vasakul pool tee ääres. Kokku põrganud olid sõiduauto ja mootorratas. Sõiduauto nina oli xxx poole, mootorratas oli teega suhteliselt risti, natuke xxx või xxx poole. Sõiduauto oli vastassuunavööndis. Kannatanuid oli kaks või kolm, sest kiirabi viis ka sõiduauto juhi ära. Sõiduauto juhiga kohapeal ei rääkinud, ta oli kanderaami peal. Indikaatorvahendiga kontroll sai tehtud, näit oli, et alkohol puudub. Üks kannatanu oli avariis osalenud sõiduauto taga, see oli naisterahvas. Meesterahvas oli auto ees mootorratta peal. Mõlemad olid hukkunud, seda kinnitas patrull ja päästeamet, kuid tunnistaja käis ka ise kannatanud vaatamas. Naisterahval oli kiiver peast ära tulnud, see oli tee peal, kinnitusrihm oli vist kinnitatud asendis. Meesterahval oli kiiver peas. Tunnistaja tegi märkmed, mõõdistused ning joonistas sündmuskoha vaatlusakti. Nullpunktiks võetakse mingi koht mis ei muutu, antud juhul sai selleks Veoautofirma Sahkar , mille teeotsast xxx poole on 100 meetrit. Skeemil seda näha pole, sündmuskohal tegi selle värviga maha. Hiljem mõõtis Sahkari teeotsast sündmuskohani uuesti vahemaa ning see sai fikseeritud ütlustes, sest varem valmis tehtud skeemil oli see puudu. Uurija palus käia sündmuskohal ja see üle mõõta. Fotosid tegi sündmuskohal tunnistaja ise, kuid ka eksperdid, kelle tunnistaja Tartust kohale kutsus. Fototabeli koostas tunnistaja. Sündmuskohal selgus ka asjaolu, et BMW oli teinud ühest sõiduautost, mis oli ka sündmuskohal, möödasõidu. Kohapeal tunnistaja selle sõiduauto juhiga ei rääkinud. Kannatanu esindajale vastates selgitas tunnistaja, et tavaliselt teeb ta sõidukitest seest ka fotosid ning arvab et tegi neid ka seekord. Sõiduauto salongis midagi erilist ei olnud, vist üks energiajoogi pudel ja käekott, mille ta võttis kaasa ja viis politseimajja. Kõik fotod, mis sai tehtud peaks olema politsei arvutis. Kui fototabeli teeb tunnistaja, siis tema valib millised fotod sinna lähevad, võibolla lisab ka uurija midagi. BMW kokkupõrke eelsed jäljed olid vastassuunavööndis, BMW oli käinud asfaldi pealt maas, korra ka teeperve peal. Tunnistaja ei tea, kas BMW juhilt oleks saanud samal ööl ütlusi võtta, tal oli palju tegemist asja vormistamisega. Antud juhul vormistas tunnistaja vereanalüüsi võtmise haiglas, eesmärgiks oli teada saada võimalik alkoholi sisaldus veres. Kohtule vastates tunnistaja ei mäleta kas sündmuskohal oli kiirusepiirang 70 km/h või 90 km/h. Sellel teel on olnud palju avariisid. Liiklusõnnetuse sündmuskohal viibis tunnistaja kella 21.35-st kuni 00.15-ni, tehes sel ajal kõik vajalikud toimingud- mõõdistamised, pildistamise, puksiiri tellimise. Liiklusõnnetuse akti täitis öösel kui oli sündmuskohalt jaoskonda tagasi saabunud.
Tunnistja K.I. (II kd, tl 72p-74) kohtus antud ütluste kohaselt oli tema 30.08.2021 kella 9.15 paiku xxx poolt teel xxx poole. Väljas oli pime ja xxx silla kandis märkas kaugel ohutulesid. Hetkel on sellel teelõigul lubatud suurim kiirus 70 km/h, varem oli 90 km/h. Tee on seal suhteliselt sirge, kui xxx poolt tulla läheb peale metsatukka kergelt vasakule. Sündmuskohale jõudes jäi seisma ning sai aru et on toimunud avarii. Üks naisterahvas andis märku, et seisma jääksin ja palus rääkida telefonis Päästeametiga, sest ta ise oli šokis ja ei suutnud rääkida. Ilmselt oli tegemist autojuhiga, kes palus rääkida tema telefoniga. Tunnistaja viitab kohtusaalis süüdistatavale, selgitades et talle tundub, et tegemist oli sama tüdrukuga. Päästeamet palus vaadata kas keegi vajab abi, kas keegi on elus. Kannatanuid oli kaks6 naisterahvas ja BMW ees mootorrattal lebav meesterahvas, kellel ei olnud paremat jalga. BMW oli vastassuunas, natuke teepervel. Mootorratas oli autost eespool, naisterahvas oli autost tagapool. Tundus, et keegielus ei ole. Kohapeal seisis xxx poolt linna poole üks auto, hiljem kogunes veel autosid. Enne tunnistaja saabumist keegi kannatanutega tegelenud ei olnud. Sõiduteel oli erinevaid juppe ja BMW oli eest sodi. Meesterahval oli kiiver peas, naisterahval oli ainult sukk peas, kiivrit tunnistaja ei näinud. BMW juhiga tunnistaja ei rääkinud ega uurinud, kas tal mingeid vigastusi oli. Peale kõne lõpetamist Päästeametiga jõudis kohale politsei ja ajas kõik laiali. Telefon sai tagasi sellele naisterahvale.
Tunnistaja T.I. (II kd, tl 66p-72) kohtus antud ütlustest nähtub, et tema kodu asub sündmuskohast umbes 50 meetri kaugusel. Talu nimi on xxx ja xxx tee läheb sellest mööda. 30.08.2021 õhtul kella 9 paiku küsis abikaasa kas ma kuulsin pauku. Tunnistaja arvas, et abikaasa oli pauguga ukse kinni pannud. Trepil olles kuulsid nad maantee poolt tulevaid inimeste hääli. Tunnistaja kuulis naisterahva häält ütlemas „miks tal tuled ei põlenud, ma ei näinud teda ja meesterahva häält ütlemas „ma ei leia teist.“ Jutu seest käis läbi ka sõna mootorratas. Tunnistaja läks enda autoga Chrysler Town&Country vaatama mis juhtus. Autoga läks sellepärast, et väljas oli pime ning autotulede valguses on parem näha mis juhtunud oli. Naine kaasa ei läinud. Eelnevalt oli tunnistaja autoga just koju tulnud ning väljas hakkas minema pimedaks. Sündmuskohale jõudes oli veel pimedam. Auto jäi käima ja tuled põlema. Praegu on teeolud seal paremad, aga varasemalt on tunnistaja suhelnud Maanteeametiga, et seal kehtestataks piirkiirus 70 km/h kuna tee on rööpas ja vihmaga seda eriti raske sõita. Õnnetuse ajal oli kuiv ilm. Praegu on seal piirkiirus 70 km/h aga õnnetuse hetkel oli see 90 km/h. Sündmuskohal oli kaks autot, üks ühel pool ja teine teisel pool teed. Üks oli BMW maastur, teise marki ei tea. Tunnistaja ees oli ka veel üks auto, vist Volvo V
kohale jõudes oli näha, et maas on üks inimene. Kõndides BMW esiosa poole, sai tunnistaja aru, et oli toimunud kokkupõrge BMW ja mootorratta vahel. Kannatanu, kellel kiivrisukk oli peas asetses keset sõiduteed, pea oli suunaga xxx poole. Kiivrit nägi hiljem kui läks auto ette vaatama. Kiiver oli teel lamavast inimesest umbes 5-6 meetrit BMW poole, see oli valget värvi ning pandlad olid vist kinni. Tunnistaja kõndis kiivrist mööda kui liikus BMW poole. BMW asetses vastassuunas, rohkem teepervel. Mingil hetkel suhtles tunnistaja juba kiirabiga, kust paluti tal minna BMW poole, et mis seisus on seal olev inimene. BMW ees oli üle mootorratta inimene, kellel oli kiiver peas ja kes oli ebaloomulikus asendis, mistõttu ei olnud võimalik, et ta elus on. Tunnistaja helistas kiirabisse kuna keegi hõikas, et üks elab. See puudutas keset teed lamavat kannatanut. Järgmine päev selgus, et see oli tüdruk, kes tegi üksikuid hingetõmbeid. Tunnistaja tõstis tüdrukul lõuga natuke ülespoole ja siis tüdruk nagu hingas korra sisse. Teise kannatanu juures ei teinud midagi. BMW juht karjus sündmuskohal „miks tal tuled ei põlenud, ma ei näinud teda.“ Selle karjumise järgi sai tunnistaja aru, et tegemist on BMW juhiga, kes oli suuremat kasvu naisterahvas. Ise tunnistaja juhiga ei rääkinud. Kui saabus kiirabi, ütles tunnistaja neile, et minge juhi juurde, sest ta on vahepeal paar korda minestanud.
Tunnistaja A.A. (II kd, tl 61p-66), et 30 või 31.08.2022 sõitis ta oma 11-aastase poja A.A.ga xxx koju xxx. Hiljem ta täpsustas, et aasta võis siiski olla
Tema sõidukiks oli roheline Ford Focus. Väljas oli pime, teeolud olid normaalsed, vihma ei sadanud. Avarii 7 kohas on firma Sahkar ja xxx märk. Tunnistajal oli kunagi, täpselt ei mäleta millal, sama tee peal avarii. Avarii toimumise kohal oli kiirusepiirang 70 km/ tunnis ja see on siiani. Tunnistaja sõitis enda sõnul kiirusega 50-60 km/h. Korduvalt kiiruse kohta küsimustele vastates annab tunnistaja erinevaid vastuseid 50 kuni 80 km/h. Samas põhjendab tunnistaja, et kuna ta oli samal aastal samal teelõigul sattunud liiklusõnnetusse, siis ei saanud tema kiirus olla liiga suur, sest ta kartis sõita. Lisaks oli tal parem jalg vigastatud ja ta liikus karkude abiga, mistõttu ei saanud ta hästi gaasipedaali vajutada.
Tunnistaja J.M. (II kd tl 32-39) andis kohtus ütlusi selle kohta, et 30.08.2021, so esmaspäeval, käis ta sõbraga xxx järvel paadiga sõitmas ning oli tagasiteel xxx xxx teel. Autot juhtis sõber. Kella 21.17 paiku jõudsid nad avariipaika. Väljas oli juba pime, autotulede väljavaates oli juba kottpime. Kaugelt paistsid ohutuled ning lähemale jõudes nägid, et kaks autot on nende ees seisma jäänud ning nad jäid nende taha seisma. Tunnistaja auto ees oli üks auto ja selle ees tee keskel oli teine auto. Mõlemad autod seisid, ohutuled põlesid ja neist ei olnud võimalik mööduda. Inimesi oli seal umbes paarkümmend, osad väljas ja osad autodes. Autosid oli ka palju, kümmekond. Tunnistaja läks välja, juht jäi autosse. Tunnistaja autost oli avariis osalenud BMW ja mootorrattani umbes 10 meetrit. Tunnistaja liikus nende sõidukite juurde umbes 5 meetri peale. Mootorratta peal nägi ta esimest kannatanut, kes ei liigutanud. Umbes paarikümne meetri kaugusel oli teine kannatanu, keda ta esialgu ei näinud. See kannatanu liigutas, tal rindkere liikus. Kui tunnistajal paluti kindlaks teha kannatanute sugu, siis läks ta lähemale ja sai au, et mootorrattal on noor meesterahvas ning eemal naisterahvas, kellel on kiivrisukk peas. Tunnistaja arvates ei olnud kannatanutel kiivrit peas, täpselt ei mäleta. Üks kiiver oli kaugel teepeal, tee peal oli palju detaile, kuid tunnistaja neile eriti tähelepanu ei pööranud. Kiivrid olid tumedad, vähemalt üks neist, see mis kannatanust eemal, oli vist must. Tunnistaja helistas Häirekeskusesse ja sealt suunati arstile, kes oli teel sündmuskohta. See arst paluski kannatanuid tuvastada. Häirekeskuses oldi sündmusest juba teadlik. Politseid ega kiirabi sel hetkel veel kohal ei olnud. Kell 21.20 lõppes tunnistaja kõne Häirekeskusesse. BMW uks oli lahti, tuled põlesid, juhti sees ei olnud. Sündmuskohal oli noor naisterahvas, kes oli hüsteeriline, liikus palju ringi või kükitas, lalises ja nuttis. Hiljem uudiseid lugedes oletas tunnistaja, et see oli BMW juht. Mõlema hukkunu ümber toimus tegevus, kaks meesterahvast olid kannatanud naisterahva juures ja arutasid kuidas teha hingamisteid lahti ja kas võtta kannatanul sukk peast ära. Avariikohal viibis tunnistaja umbes 4-5 minutit, tegi ka ühe video ja pildi, mille saatis hiljem uurijale. Enne ülekuulamisele minemist tegi tunnistaja ka joonise mille esitas samuti uurijale.
Tunnistaja M.E. (II kd, tl 39-49) selgitas kohtus, et tunneb G. Jušinit umbes 5 aastat ning on temaga olnud suhtes, praegu on G. Jušin talle sõbranna. 30.08.2021 said nad õhtul kella 19.30 paiku kokku G. Jušini töö juures xxx tänaval xxx. Gerda tööpäev pidi kell 20 lõppema. Tunnistaja soovis xxx garaažis enda autot remontida ning Gerda avaldas ka soovi sinna minna. Tunnistaja toimetas garaažiz, kuid Gerda sinna ei jõudnudki, sest vahepeal oli toimunud avarii. Keegi naisterahvas helistas Gerda telefoniga tunnistajale ja teatas, et Gerdaga toimus avarii enne xxx. Tunnistaja pani auto niipalju kokku, et sõita saaks ja sündmuskohale kus nägi vilkureid. Sündmuskohast jäi ta umbes 50 meetri kaugusele. Tegemist teelõiguga xxx peale. Väljas oli hämar. Avariis osalenud sõidukeid ta ei näinud, sest teda ei lastud ligi. Kohapeal tunnistaja politsei käest Gerda kohta infot ei saanud. Õnnetuse 8 kohal oli teekatte seisukord halb, see oli ära vajunud. Nähtavus oli hea. Sel ajal oli Gerdal BMW X5 ning tunnistaja hinnangul on Gerda ettevaatliku sõidustiiliga juht, ka ei olnud tal kombeks kiirust ületada. Seda, mis juhtunud oli, sai tunnistaja teada uudistest, sest Gerdaga tal kontakti saada ei õnnestunud. Gerdaga kohtus ta esimest korda peale avariid mõned päevad, võibolla nädal, hiljem. Gerda oli murelik, kuid avariist nad omavahel eriti ei rääkinud. Enne avariid olid Gerdal juhiload pool aastat, seda palju Gerdal oli pimedal ajal sõitmise kogemust, tunnistaja ei tea. Peale juhtunut Gerda pigem ei soovinud autot juhtida.
Tunnistja Egert Punniski (II kd, tl 85-89) ütlustest nähtub, et olles 30.08.21 koos kolleegi Janre Pressiga patrullis xxx kandis said nad väljakutse liiklusõnnetusele. Kuna nad olid lähedal, siis jõudsid sündmuskohale paari minutiga. Eemalt oli näha, et sündmuskohal, tee peal, on palju sõidukeid. Vasakul pool tee pervel seisis BMW maastur X5 ja seal ees oli näha mootorratast. Lähemale jõudes nägi tunnistaja, et BMW taga keset teed lebas punases jopes isik. Ta oli selili ja kiiver oli peast lennanud. Kiiver oli umbes paar meetrit eemal. Sündmuskoht oli sirge maanteelõik xxx poole. Ilmastikuolud olid head, kuid väljas oli juba pime. Tee oli asfaltkattega ja kuiv, kohati üsna künklik, ning suurim lubatud sõidukiirus oli sel 90 km/h, praegu on seal piirkiirus 70 km/h. BMW oli suunaga xxx poole, vastassuunas. Mootorratas oli BMW esiosa ees, suunaga xxx poole. Tunnistaja kolleeg jäi teel lamava kannatanu juurde ning tunnistaja ise tutvus ülejäänud sündmuskohaga. BMW juures nägi ta naisterahvast, kes oli silmnähtavalt endast väljas, karjus, et tema ei näinud tulesid. See oli ainuke asi mida ta ütles. Võis eeldada, et see on BMW juht, aga kohe seda täpselt ei teadnud. BMW ees asetseva mootorratta peal oli teine kannatanu- noormees, kellel oli kiiver peas. Vist parempoolne jalg oli osaliselt küljest rebenenud ja ta ei hinganud. Tütarlapsest kannatanu juures oli kuulda veel korinaid või hingetõmbeid. See info, et on kaks hukkunut, jõudis nendeni juba enne sündmuskohale jõudmist. Tunnistaja koos paarimehega üritas koha peal selgust saada, kas sündmusel oli ka pealtnägijaid. Isikutel, kes midagi ei näinud, paluti istuda autosse või lahkuda teist teed mööda. Sündmuskohale jõudis ka kiirabi ja avariipolitseinik. Hiljem tuli appi ka teine patrull koos välijuhiga. Tütarlapse isik sai tuvastatud id kaardi abil, mille paarimees leidis vist jope taskus olnud telefoni kaane vahelt. Noormees sai tuvastatud mootorratta registreerimisnumbri järgi. Nii noormehe kui tütarlapse telefoni viisime patrullsõidukisse. Üks telefon pidevalt helises ja kirjutati, kuid telefoni sisse nad ei läinud. Tunnistaja tellis surnuveo. Kui liiklus oli juba avatud, jõudsid vist kohale tütarlapse lähedased, kuid esialgu neile midagi kindlat ei öeldud. Nad tulid xxx poolt ja jäid autoga sinna seisma, olid seal läheduses kogu aeg. Hiljem tulid ka noormehe lähedased. Kontrollides BMW registreerimisnumbrit jäi meelde dokumendi pealt nimi Gerda. Sama naisterahvas oli kiirabi kanderaamil ning tunnistaja küsis, kas tema on Gerda ja sai vastuseks „jah“. Avariipolitseinik kontrollis indikaatorvahendiga tema joovet, isik oli kaine. Tunnistaja ei mäleta, kas ta küsis sündmuskohal sellelt naisterahvalt midagi juhtunu kohta. Sündmuskohal olid ka kaplan, läbirääkija ja välijuht, kelle ülesandeks on surmadest teavitamine. Eraldi kellegagi ühendust ei pidanud võtma, sest nad olid kõik sinna kohale tulnud. Sündmuskohal lõpetas tunnistaja koos paarimehega südaöö paiku.
Tunnistja Janre Pressi kohtus antud ütlustest (II kd, tl 203p-206p) selgub, et umbes kaks aastat tagasi augustikuus oli ta politseinikuna koos Egert Punniskiga xxx alevikus liiklusjärelvalvet teostamas. Kella üheksa paiku õhtul reageerisid juhtimiskeskuselt saadud 9 infole, et on juhtunud liiklusõnnetus. Koha peal selgus, et osalised olid BMW ja mootorratas. BMW oli vastassuunas. Tunnistaja koos kolleegiga mingeid toiminguid kohapeal ei teinud, nende kui patrullpolitseinike ülesanne oli turvata ja infot edasi anda. Sündmuskohale jõudsin umbes paar minutit peale kõne saamist. Väljas oli täitsa pime, tee on asfalttee, kuid natuke hüplik, on nii pikkivaod kui ka nö treppis. Vihma ei sadanud. Kohapeal keegi ei selgitanud mis juhtunud on, kuid tundus, et BMW on vastassuunda läinud ja vastu on tulnud mootorratas.
Süüdistatav Gerda Jušin kohtuistungil ütlusi ei andnud, mistõttu võttis kohus prokuröri taotlusel asja juurde Gerda Jušini, 09.09.2021 läbi viidud, kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (III kd, tl 39-44). Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas G. Jušin oma süüd ning selgitas, et 30.08.2021 oli ta terve päeva tööl ning õhtul, kella 21.00 paiku lõpetas tööpäeva ning hakkas sõitma oma sõbra, M.E., juurde xxx. Väljas oli juba hämar. xxx ringile jõudes keeras vasakule xxx peale. Natuke aega peale ringi jäi ta ühe aeglasema auto taha toppama. Tema hinnangul liikus see auto piirkiirusest aeglasemalt. See oli väiksemat sorti auto, mille küljed olid rohekamat värvi, tagaluuk võis olla hõbedane. Sellel ajal kui tema kirjeldatud auto taga oli, tegi mõlemast autost möödasõitu valget värvi sõiduauto. Möödasõitu tegi selliselt, et sõites temast mööda korraks põikas tema ette ja siis kohe läks mööda kahtlustatava ees liikunud autost. Kahtlustatav jätkas sõitu selle väiksema sõiduauto taga. Enda auto täpset kiirust ei oska ta öelda, kuid sai aru, et ees sõitva auto tõttu on see lubatust väiksem. Seejärel otsustas teha möödasõidu eesliikuvast autost. Vastu tulemas kedagi ei näinud. Vastassuuna vööndis olles nägi enda ees mingit kogu ja tõmbas rooli järsult vasakule, pidurdas auto blokki ja toimuski kokkupõrge. Ta ei oska kindlalt öelda, mis järjekorras need tegevused toimusid või toimusid kõik koos. Seejärel läks ta autost välja ja helistas häirekeskusesse. Esimene Tartu poolt tulnud auto pidas kinni ja sealt väljus meesterahvas kellel ta andis oma telefoni, sest oli šokis ega suutnud häirekeskusega rääkida. Selleks ajaks oli kohal juba rohkem autosid. Ta palus ühel naisterahval helistada M ning siis ta minestas. G. Jušin nägi ühte surnukeha enda autost tagapool. Pärast õnnetust ei suuda ta üksi olla ja elab vanemate juures. Juhina on ta seda teed paar korda sõitnud, sealhulgas pimedal ajal. Õnnetusele järgneval päeval tuli politsei talle koju ja ta andis vabatahtlikult kõik telefoni koodid.
Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 21E-LÕS0027/269 ( I kd, tl 108-118) kohaselt esinesid JL.N.i surnukehal järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: XXX Surm saabus lühikest aega pärast kehavigastuste saamist 30.08.2021 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel. Surnukehal esinevad kehavigastuse koosvõetuna põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel kannatanu suri 30.08.
Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 21E-LÕS0028/272 (I kd, tl 121-135) kohaselt esinesid P.M.i surnukehal järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: XXX Surm võis saabuda 30.08.21 vahetult pärast loetletud vigastuste tekkimist. Nimetatud vigastused on eluohtlikud ning põhjustasid kannatanu surma.
17.12.2021 koostatud ekspertiisiaktist nr 21E-LL0037 (I kd tl 157-163) nähtub, et asjas on läbi viidud liiklustehniline ekspertiis, milles on ekspert Lembit Teesalu jõudnud 10 järeldusele, et sõiduauto BMW X5 registreerimisnumbriga xxx ja mootorratta Honda NSR 125R registreerimisnumbriga xxx kokkupõrge toimus mootorratta Honda suunavööndis. Sõidukite BMW ja Honda liikumiskiirused kokkupõrke hetkel olid vastavalt 80 km/h ja 78 km/h. Vaadeldavas liiklussituatsioonis, kus sõiduauto BMW X5 liikus vastassuunavööndisse, tekitas BMW juht ohu mootorratta Honda juhi liikumisele, mistõttu on antud juhul kokkupõrke vältimise võimalus vaadeldav üksnes mootorratta Honda juhi poolt. Mootorratta juhil puudus võimalus kokkupõrke vältimiseks. 15.

§ 61

lg 2 kohaselt hinnatakse tõendeid nende kogumis kohtu siseveendumuse kohaselt.

§ 61

lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, sh tõendi allikast lähtuvalt, neid kogumis hindamata. Kohus seisukohal, et ülaltoodud ja refereeritud tõendite näol on tegemist usaldusväärsete ja lubatavate tõenditega, mille alusel loeb kohus tuvastatuks, et 30.08.2021 kella 21.15 paiku juhtus xxx maanteel liiklusõnnetus, milles Sõiduauto BMW sooritas möödasõitu tema ees liikunud sõiduautost ning põrkas kokku vastutuleva mootorrattaga, mille juht ja kaasreisija hukkusid sündmuskohal. Omavahel haakuvad on sündmuskohal viibinud isikute, sh politseiametnike, kirjeldused selle kohta, et liiklusõnnetuses olid osalisteks sõiduauto BMW X5 ja mootorratas. BMW paiknes vastassuunavööndis teepervel ja selle esiosa ees oli mootorratas, mille peal oli mootorratta juht, kes oli hukkunud. Auto taga, teel, lamas teine inimene, kes oli samuti hukkunud. ütlustega. Kõik sündmuskohaga kokku puutunud isikud on kirjeldanud, et õnnetus juhtus pimedal ajal ja heades ilmastikutingimustes. Tee oli sündmuskohal kuiv, asfaltkattega ning kattel olid pikivaod ja see oli treppis. Sündmuskohal viibis naisterahvas, kes oli tunnistaja T. I. ja E. I. sõnul hüsteerias ja karjus „miks tal tuled ei põlenud“ või midagi taolist. Mootorratta juhil oli kiiver peas, hukkunud naisterahval oli peas ainult kiivrisukk ning kiiver oli mõned meetrid eemal teepeal, rihm kinnises asendis.

Kohtuarstlike ekspertiisidega on tõendatud asjaolu, et hukkunud P.M. ja J.-L.N. said liiklusõnnetuse tagajärjel liittrauma ja hulgivigastused mis mis põhjustasid nende surma vahetult peale vigastuste tekkimist sündmuskohal.
Kannatanud on seadnud kahtluse alla asjaolu, kas üldse oli ikka tegemist möödasõidumanöövriga. Kohtu hinnangul on asjaolu, et G. Jušin sooritas möödasõitu, leidnud tõendamist süüdistatava ja tunnistaja A. A. omavahel haakuvate ütlustega. Kuigi A. A. on kohtus andnud erinevaid ütlusi tema poolt juhitud sõiduki sõidukiiruse kohta, saab kohtu hinnangul siiski järeldada, et ta liikus piirkiirusest aeglasemalt. Seda just seetõttu, et kuna ta oli ise samal aastal ja samal teel sattunud liiklusõnnetusse, mille tagajärjel liikus veel ka 30.08.2021 karkudega, siis ta kartis kiiresti sõita. Sõitmine oli talle ka füüsiliselt raske, sest vigastatud oli parem jalg. Tunnistaja kirjeldatud asjaoludega haakub G. Jušini poolt antud situatsioonikirjeldus enne möödasõitu, samuti tunnistaja auto värv ja kokkupõrke toimumise koht. Lisaks haakuvad tunnistaja ja süüdistatava ütlused selles, et enne G. Jušini poolt juhitavat autot tegi veel üks auto tunnistaja autost möödasõitu. Viimane asjaolu tõendab kaudselt ka seda, et tunnistaja auto liikus tõenäoliselt piisavalt aeglaselt selleks, et tagantpoolt liikuvate sõidukite juhid pidasid otstarbekaks temast mööduda. 11
Asjaolu, et G. Jušin oli õnnetuse hetkel sooritamas möödasõidumanöövrit kinnitavad ka tunnistajate T. I. ja E. I. kirjeldused selle kohta kuidas G. Jušin karjus sündmuskohal, et ta ei näinud tulesid. Möödasõidumanöövrit sooritamist toetab ka hõõglambi ekspertiisiga tuvastatu, mille kohaselt oli sõiduautol kokkupõrke ajal sisse lülitatud parem suunatuli ja põlesid kaugtuled. Eeltoodu annab võimaluse järelduseks, et BMW oli jõudnud tunnistaja A. auto kõrvale ning oli alustamas möödasõidu lõpetamist, lülitades sisse parema suunatule. Mis põhjusel ja millal lülitati BMW-l sisse kaugtuled, ei ole uuritud tõendite põhjal võimalik öelda. Võib vaid oletada, et G. Jušin, jõudes möödasõidetava auto kõrvale ja nähes, et kedagi vastu ei tule, lülitas sisse kaugtuled kuna need ei saanud enam häirida A.t. Tunnistaja A. ei ole andnud ütlusi selle kohta, et tema taga olev auto oleks teda täistuledega pimestanud. II Mootorratas Honda NSR125R
11.09.2021 on koostatud sõiduki vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, tl 98-103), millest nähtub, et vaadeldud on mootorratast Honda NSR125R registreerimismärgiga xxx. Mootorratas on täielikult purunenud, muuhulgas on liiklusõnnetuse käigus purunenud esituled, peeglid ja tagatule klaas. Mootorratta rehvid vastavad LS nõuetele. Nimetatud sõiduk teisaldati 30.08.21 kell 23.50 hoiukohta, mille kohta koostati akt (I kd, tl 86).
Eelmises punktis nimetatud mootorratast on vaadeldud ka asitõendina, mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (I kd, tl 138-144). Sellest nähtub, et Tartus Tähe 106a valvega parklas on vaadeldud liiklusõnnetuse tagajärjel deformeerunud mootorratast Honda NSR125R registreerimisnumbriga xxx. Mootorratas on sinist värvi ja selle tagatulede mõlemad lambi pirnid on terved, klaaskolvid pole purunenud. Mõlemad pirnid keerati korpusest välja ja asetati pehmendusega pakendisse. Esitulede lambi pirnid on purunenud. Lambi soklid koos pesadega eemaldati, jättes lambi jäänused pessa, ning asetati kõik koos pehmendusega pakendisse.
6.10.2021 koostatud ekspertiisiakti nr 21E-AH0001 (I kd, tl 148-154) on liiklusõnnetuses osalenud mootorratta esi- ja tagatulede osas läbi viidud hõõglambiekspertiis, mille eksperdiarvamuse kohaselt oli sõiduki esilaterna lambil purunemise hetkel sisse lülitatud lähitulede hõõgniit. Sõidukil põles kokkupõrke hetkel esilaterna lähituli. Tõenäoliselt olid sõidukil kokkupõrke hetkel sisse lülitatud tagalaterna gabariidi ja piduritule lambid.
Nii lambi pesad koos lambi sokli osadega, tagatulede lambid kui DVD-R plaat koos fotodega on paigutatud Tartu linnas XXX asuvasse asitõendite hoiukohta hoiule võtmise akti nr 21ATH13232 ( I kd tl 145) alusel.
P.M.ile oli väljastatud juhiluba ja ta oli õnnetuse hetkel kaine.
Nimetatud alapunktis loetletud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et liiklusõnnetuses osalenud mootorratas oli õnnetuse toimumise hetkel tehniliselt korras ning õnnetuse hetkel põles sellel esilaterna lähituli. Mootorratast juhtis juhtimisõigusega 17 aastane P.M., kes oli õnnetuse hetkel kaine. Nimetatud tõendid haakuvad sündmuskoha vaatlusprotokollis 12 kajastatuga ning sündmuskohal viibinud tunnistajate ütlustega osas mis puudutab mootorratta seisukorda. peale Nii sündmuskoha vaatlusprotokolliga kui ka tunnistajate ütlustega on tõendatud, et P. M. kasutas õnnetuse toimumise ajal nõuetekohaselt turvavarustust ning seda tegi ka J.-L.N..
Kohtus uuritud tõenditega on leidnud kinnitust, et mootorratast juhtinud P.M. ei rikkunud 30.08.2021 mingeid liiklusnõudeid ega teinud midagi, mis soodustas liiklusohtliku situatsiooni tekkimist. Nii sündmuskoha vaatlusprotokolliga kui ka tunnistajate ütlustega on tõendatud, et P. M. kasutas nõuetekohaselt turvavarustust, sündmuskohal, mootorrattal lebades oli tal kiiver peas. Kuigi J.-L.N.il ei olnud õnnetusejärgselt peas kiivrit, loeb kohus tunnistajate ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd, tl 83) tõendatuks, et ka tema kandis õnnetuse hetkel kiivrit, mis õnnetuse tagajärjel peast sõiduteele lendas. Teiste hulgas kirjeldas tunnistaja M. A., et naisterahval oli kiiver peast ära tulnud, see oli teel ja rihm oli kinni asendis. Seda, et J.-L. oli õnnetuse hetkel kiiver peas kinnitab ka asjaolu, et tal oli kiivrisukk peas, mille kohta on ütlusi andnud mitmed eelpool nimetatud tunnistajad. III Sõiduauto BMW X5
11.09.21 on koostatud sõiduki BMW X5, registreerimismärgiga xxx vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, tl 87-97). Sõiduautol on vigastatud esiosa: stange, kapott, esiklaas, parempoolsed tuled. Esistangel on teise sõiduki poolt põhjustatud kriimud ja tükid, mis on sinist värvi. Avanenud on rooli õhupadi. Rooliseade ja pidurisüsteem on korras, rehvid on terved ja vastavad LS nõuetele. Esimesed parempoolsed tuled on purunenud liiklusõnnetuse käigus. Klaasipuhastajad on küljes, kuid deformeerunud, peeglid on küljes ja terved. Nimetatud sõiduk teisaldati hoiukohta 30.08.21 kell 23.50, mille kohta koostati akt (I kd tl 86).
Sõiduauto BMW esi ja tagatulede vaatlusega (I kd, tl 209-216) on tuvastatud, et sõiduauto vasakpoolne katteklaas ja selle all olevad tulede reflektorid on terved. Parempoolne esituli on purunenud ja osaliselt eemaldunud sõiduki küljest. Tagatulede katteklaasid on terved. Asjas on läbi viidud hõõglambiekspertiis, mille 13.07.2022 kohta koostatud ekspertiisiakti nr 22EAH0001 (I kd, tl 219-225) kohaselt oli kokkupõrke hetkel sõidukil BMW sisse lülitatud parempoolne esilaterna suunatuli. Tõenäoliselt olid sõidukil kokkupõrke hetkel sisse lülitatud kaugtuled.
Transpordiameti liiklusregistri büroo andmetel on mootorsõiduki BMW X5, registreerimisnumbriga xxx omanikuks Gerda Jušin (I kd, tl 168), kellele on väljastatud esmased juhiload 21.05.2021 (I kd, tl 169).
Joobeseisundi tuvastamise saatekirjadest (I kd, tl 187-189 ja tl 190) nähtub, et G.Jušini verest etanooli ei leitud, samas tuvastati tema verest xxx. Perearsti Anu Starkopfi vastusest nõudekirjale (I kd, tl 191-192) nähtuvad G. Jušinile aastal 2021 välja kirjutatud ravimid, mille hulgas on ka xxx, mida on korduvalt välja kirjutatud alates juunist 2021 ja see ravim on ka 13 välja ostetud. Sama perearst on 27.06.2017 väljastanud G. Jušinile ka mootorsõidukijuhi tervisetõendi (I kd, tl 198), kehtivusega 10 aastat so kuni 26.06.
Liikluskindlustuse Fondi veebilehe andmetel koostatud õiendi ja väljavõtete ( I kd tl 170) kohaselt on sõiduk BMW X5 (xxx) enne 30.08.2021 toimunud õnnetust osalenud kahes kindlustusjuhtumis. Väljavõtetest nähtub, et 03.06.2021 sõitis Gerda Jušin teisele autole ristmikule ette, märkamata foori punast tuld. 01.07.2021 ei andnud G. Jušin teed tema poole keeravale rekkale, mistõttu oli sunnitud tagurdama, veendumata, et tema taga seisab sõiduk, mistõttu tagurdas taga seisnud sõidukile otsa. Kahjuteadete, (I kd, tl 173-178) sõidukikahju hüvitamise taotluse (I kd, tl 179) ja koos fotodega tehtud Liiklusõnnetuse teate (I kd, tl 180183) kohaselt põhjustas 03.06.2021 ja 01.07.2021 liiklusõnnetuse G. Jušin.
Arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest nõudekirjale (I kd tl 205-206) nähtub, et tõenäoliselt oli isik (G.Jušin) tarvitanud xxx 30.08.2021 hommikupoolsel ajal. Tõenäoliselt oli 30.08.2021 kella 21.15 paiku xxx kontsentratsioon veres veidi kõrgem määratud tasemest, kuid suhteliselt sarnane määratud tasemega ja ei ületanud terapeutilist kontsentratsiooni. xxx manustamise järgselt on ravimi kontsentratsioon veres kõige kõrgem umbes 1,5-2,5 tundi peale ravimi suukaudset võtmist. Pikemat aega xxx tarvitanud isikul ei pruugi manustamise järgselt olla märgatavaid kõrvalekaldeid, kuid ravi alguses, ravimi manustamise lähedasel ajal, võivad esineda taju, otsustusvõime, mõtlemise, reaktsioonikiiruse ja motoorse võime häirumist. Tõenäoliselt ei ole hommikul enne kella 12 võetud xxx psüühilisi ja füüsilisi funktsioone ja reaktsioone mõjutav toime enam märgatav kella 21.15 paiku.
Kuivõrd kannatanute esindaja üheks peamiseks väiteks oli G. Jušini poolt sõiduki juhtimine terviseseisundis kui ta seda teha ei tohtinud, sest tarvitas ravimeid, siis rahuldas kohus muuhulgas kannatanu esindaja taotluse Mailis Tõnissoni kohtus asjatundjana ülekuulamiseks. Kohtuistungil selgitas Mailis Tõnisson (II kd tl 197p-201) ravimi xxx olemust, mõjusid ja kõrvalmõjusid. Muuhulgas selgitas ta, et xxx kontsentratsioon veres on kõige kõrgem poolteist kuni kaks ja poolt tundi pärast ravimi manustamist, sellel hetkel on ka kõige rohkem kõrvaltoimeid. Kui ravimit tarvitatakse hommikul, on need kõrvaltoimed vähenenud või puuduvad. Kui inimene on tarvitanud ravimit pikka aega, siis ei pruugi päriselt tajutavaid toimeid näha ka mõne kuu jooksul peale ravimi manustamise alustamist. xxx võetakse üldjuhul kord päevas ning toime peaks kestma 24 tundi. Ravimi kontsentratsiooni veres mõõdetakse mõõtühikuga mikrogrammi milliliitris. Terapeutiline kontsentratsioon peaks jääma vahemikku 0,25 kuni 0,
Vahet tuleb teha annusel ja terapeutilisel kontsentratsioonil. Esimene on annus mida patsient ravimina sisse võtab ja mis on määratav milligrammides. Kontsentratsioon, mis määratakse verest, on mõõdetav mikrogrammidena milliliitris. Terapeutiline annus on 75 milligrammi päevas. Infolehes toodud maksimumannuseid kasutatakse erandjuhtudel, näiteks raskesti xxx korral. Näidu 0,75 mikrogrammi ühes milliliitris võiks saavutada terapeutilise kogusega 75 milligrammi. Kui veres tuvastatakse näit 0,5 mikrogrammi milliliitris, siis see viitab asjaolule, et inimesel on ravimi kontsentratsioon veres täpselt sellises vahemikus, mida tegelikult oodatakse, tõenäoliselt tarvitab ravimit regulaarselt, temale vajalikus annuses. M. Tõnisson selgitas, et 14 ise ta mingeid analüüse selles asjas ei teinud. Näidu 0,5 sai menetleja küsimusest, analüüsi vastuse pabereid ei ole näinud.
.Kohtuistungil rahuldas kohus kaitsja taotluse näidata Mailis Tõnissonile EKEI keemiaosakonna juhataja poolt 24.05.2022 uurijale saadetud vastust nõudekirjale ( I kd, tl 207). Nimetatud vastusest nähtub, et Gerda Jušini vereproovist lisaks xxx midagi ei leitud. 18.05.2022 viidi läbi täiendav analüüs xxx kontsentratsiooni määramiseks, mille vastuseks on väiksem kui 0,05 mikrogrammi milliliitris. Nimetatud dokumendiga tutvumise järgselt küsimustele vastates selgitas M. Tõnisson, et xxx kontsentratsioon on niivõrd madal, et need on jäägid ja ravimit on võetud tõenäoliselt pigem paar päeva tagasi. Sellise kogusega ei teki kõrvaltoimeid.
Käesolevas alajaotuses refereeritud tõendid on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja nendega on tõendamist leidnud asjaolu, et liiklusõnnetuses osalenud BMW oli õnnetuse hetkel tehniliselt korras ning sellel all olnud rehvid vastasid nõuetele. Õnnetuse hetkel oli BMW-l sisse lülitatud parempoolne suunatuli ja põlesid kaugtuled. G. Jušin omas juhtimisõigust ning tal oli kehtiv tervisetõend, samuti ta oli kaine. Tema verest leiti xxx jäägid, kuid see ei mõjutanud süüdistatavat sõiduki juhina. Tuvastamist ei ole leidnud, et liiklusõnnetuse põhjustamisel omas mingit rolli G. Jušini tervislik seisund. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et G. Jušin oleks tegelenud sõiduki juhtimise ajal mingi kõrvalise tegevusega. IV Kvalifikatsioon
Käesolevas asjas on kujunenud peamiseks vaidlusaluseks teemaks Gerda Jušinile inkrimineeritava kuriteo kvalifikatsioon. Erinevalt kannatanu esindajast on prokurör ja kaitsja juba kohtueelses menetluses saavutanud üksmeele selles, et G. Jušini poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida KarS § 423 lg 2 järgi. Kannatanu esindaja sellega ei nõustunud, seades kahtluse alla G. Jušini terviseseisundi sobivuse sõiduki juhtimiseks, samuti asjaolu, kas tegemist oli üldse möödasõidumanöövriga. Menetluse kestel on kannatanu asunud aktiivselt koguma tõendeid G. Jušini tervisliku seisundi ja liiklusõnnetuse asjaolude kohta. Kohus rahuldas osaliselt kannatanu esindaja taotluse G. Jušini tervisega seotud tõendite esitamiseks kohtus. Samuti rahuldas kohus taotluse Lettore OÜ poolt koostatud ekspertiisiakti asja juurde võtmiseks. Nimetatud tõendid on põhjustanud poolte vahel tõsiseid vaidlusi, millel kohus peatub põhjalikumalt eraldi alapunktis.
Analüüsides kohtuvaidluste käigus põhjalikult G. Jušini käitumist, terviseseisundit, temale väljakirjutatud ravimeid ja nende mõju, samuti tegevusi 30.08.21 jõudis kannatanu esindaja järeldusele, et xxx ja xxx all kannatav G. Jušin asus 30.08.21 sõidukit juhtima väsinuna. Lisaks juhtis kannatanu esindaja tähelepanu asjaolule, et tähelepanematusega sõiduki juhtimisel on G. Jušinil tegemist olnud ka varem. Seega ei olnud tegemist juhusliku episoodiga ning G. Jušini käitumine näitab, et ta suhtus üleolevalt teistesse liiklejatesse ning ei hinnanud õigesti enda ohtlikkust liikluses. Seega on tema tegevus kantud kaudsest 15 tahtlusest. Eeltoodust tulenevalt leiab kannatanu esindaja, et kohtul on põhjust analüüsida kas G. Jušin peaks vastutama siiski KarS § 422 lg 2 p 2 järgi.
Kohus kannatanu eeltoodud seisukohaga ei nõustu ning leiab, et G. Jušinile on õigesti esitatud süüdistus KarS § 423 lg 2 järgi. Nimetatud kahte kvalifikatsiooni eristab põhimõtteliselt isiku subjektiivne suhtumine liiklusrikkumistesse. Mõlemal koosseisu puhul on tagajärg põhjustatud ettevaatamatusest, st soovimatult. KarS § 422 puhul rikub isik liiklusnõudeid tahtlikult, st kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega (KarS § 16). KarS § 423 korral suhtub isik ka liiklusnõuete rikkumisse hooletusega või kergemeelselt (KarS § 18).
Käesolevas asjas ei ole ühegi uuritud tõendiga leidnud kinnitust asjaolu, et G. Jušin rikkus tahtlikult Liiklusseaduse sätteid nagu seda on väitnud kannatanu esindaja. Nõustudes kannatanu esindajaga, tuleb möönda, et liiklusõnnetuse toimumisele võis kaasa aidata G. Jušini vähene sõidukogemus. Samas ei ole ühegi uuritud tõendi pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et G. Jušin suhtus teistesse liiklejatesse üleolevalt ning asus väsinuna autorooli. Kuigi G. Jušin oli sel päeval tööl, ei ole sellest võimalik järeldada, et tema seisund oli sõiduki juhtimiseks kõlbmatu. Olukord, kus päeval ollakse tööl ning õhtuks ollakse väsinud on omistatav enamusele sõidukijuhtidest. Ometi ei tähenda see seda, et mistahes väsimus välistab sõiduki juhtimise. Kohtus uuritud tõenditega ei ole leidnud tuvastamist asjaolu, et sedavõrd traagiliste tagajärgedega liiklusõnnetuses omas rolli G. Jušini terviseseisund ja väsimus.
Uuritud tõendid veenavad kohut selles, et G. Jušin asus sel õhtul tegema liikluses suhteliselt tavapärast, kuid üht ohtlikumat manöövrit- möödasõidumanöövrit- ning kahetsusväärselt ei märganud ta vastutulevat mootorratast. Veenvalt kinnitavad seda seisukohta sündmuskohale suhteliselt kiiresti jõudnud tunnistajad T.I. ja politseitöötaja Egert Punnisk, kes mõlemad kirjeldavad, kuidas BMW juht oli endast väga väljas ja karjus miks tuled ei põlenud ja et ta ei näinud tulesid. Selline reageering vahetult peale juhtunut viitab üheselt asjaolule, et mingil põhjusel süüdistatav ei märganud vastutulevat mootorratast. Tõenäoliselt ei oleks selliste repliikide karjumist olnud, kui isik oleks mingil muul ootamatul põhjusel sattunud vastassuuna vööndisse.
Asjas läbi viidud hõõglambiekspertiisiga on tuvastatud, et mootorrattal põles kokkupõrke hetkel esilaterna lähituli. Samas kirjeldab tunnistaja A. kohtus, et talle tundus vastu liikuv tuli nagu jalgratta tuluke. Kohtus uuritud tõenditega ei ole tuvastatud põhjust, miks G. Jušin antud olukorras vastutulevat mootorratast ei näinud. Kohus on tõenditele tuginevalt veendunud, et liiklusõnnetus toimus ajal kui G. Jušini juhitud sõiduk oli tegemas möödasõitu. Kohtule jäävad arusaamatuks kannatanu esindaja väited möödasõidumanöövri kahtluse alla seadmise kohta. Samas ei selgu kohtuvaidlustes ka kannatanute seisukoht õnnetuse võimalike teiste tekkepõhjuse kohta peale terviseseisundi. Kannatanute esindaja poolt on õhku visatud üksnes kahtlused, mis kohtus uuritud tõenditega on ümber lükatud.
G.Jušini kui sõidukijuhi käitumises ei ole tuvastatud kõrvaliste tegevustega tegelemine õnnetuse eelselt või selle toimumise hetkel. Samuti ei ole tuvastatud häireid tema, kui sõidukijuhi, terviseseisundis. Mõistetav on kannatanute soov saada selgust õnnetuse 16 toimumise kõigis asjaoludes. Paraku jääb antud asjas tõenäoliselt alatiseks vastuseta küsimus, miks G. Jušin ei märganud talle vastu liikunud mootorratast kuigi kõik tingimused selleks olid justkui olemas. G. Jušinile saab vaid ette heita, et ta ei olnud piisavalt tähelepanelik ja ettevaatlik ning oleks pidanud hoolsamalt veenduma möödasõidu ohutuses.
Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et Gerda Jušini tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 423 lg 2 järgi. G. Jušin ei rikkunud süüdistuses loetletud liiklusnõudeid tahtlikult. Hooletusest rikkus ta Liiklusseaduse § 51 lg 3 p 3 ja 4 nõuet, mille kohaselt peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ja sõidurada, millele juht suundub on piisavas ulatuses vaba. Samuti rikkus ta Liiklusseaduse § 51 lg 4 nõuet, mille kohaselt tuleb möödasõit katkestada, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata ennemöödasõidu alustamist. Süüdistuses on põhjendatult viidatud ka Liiklusseaduse §-de 14 lg 2 ja 16 lg 1 rikkumisele, mis on liiklusseaduse üldsätted. Samas on eelkõige oluline, et liiklusõnnetuseni viis asjaolu, et G. Jušin ei olnud piisavalt hoolas ega veendunud kindlalt möödasõidu ohutuses, seda eriti olukorras kus väljas oli pime ja tema sõidukogemus väga väike. Arvestades tuvastatud asjaolusid, ei jäänud talle aega möödasõidu katkestamiseks või muul moel liiklusõnnetuse vältimiseks. V Vaidlusalused tõendid
Kohtumenetluses tekkis poolte vahel vaidlus tõendite osas, mis olid seotud G. Jušini poolt antud nõusolekuga (I kd, tl184) tema terviseandmete kogumiseks.
G.Jušin andis 16.05.2022 nõusoleku (I kd, tl 184), et tervishoiuteenuse osutaja annab kohtueelsele menetlejale, prokuratuurile või kohtule informatsiooni tema tervisliku seisundi kohta ning teeb kättesaadavaks tema ravi ja tervisliku seisundiga seotud dokumendid kasutamiseks kriminaalmenetluses. Nõusolekust nähtub, et G. Jušinile on selgitatud tema terviseandmete kasutamise vajadust ja tagajärgi. Nimetatud nõusolek on G. Jušini poolt digiallkirjastatud.
Kaitsja esitas 4.09.2023 kohtule kirjaliku taotluse (II kd, tl 1-2), milles avaldab, et G. Jušin võtab isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 artikkel 7 alusel tagasi 16.05.2022 antud nõusoleku oma terviseandmete edasiseks töötlemiseks ja avaldamiseks. See puudutab nii dokumente kui tema terviseandmetest teadlikuks saanud isikuid, kelle ülekuulamiseks või muul viisil terviseandmete saamiseks ta nõusolekut ei anna. Samasisulise kirjaliku taotluse esitas kohtule ka G. Jušin. Kohtueelse menetluse käigus on kaitsja korduvalt palunud prokuratuuril eemaldada kriminaalasja materjali hulgast tähtsusetu materjal- G. Jušini terviseandmete ja varasemate liiklusõnnetustega seotud materjal (III kd, tl 45-48). Kaitsja hinnangul ei ole nimetatud materjal kuidagi seotud G. Jušinile esitatud süüdistusega.
Prokurör kaitsja taotlusega ei nõustunud ning leidis, et sellist nõusolekut ei saa tagasi võtta, vastasel korral ei olegi võimalik terviseandmetele tugineda (II kd, tl 24). 17
Kannatanute esindaja esitas kaitsja taotlusele kirjaliku seisukoha (II kd, tl 52-54), milles ei nõustu kaitsja taotlusega ja leiab, et tegemist on kohut eksitava taotlusega, sest IKÜM ei ole kriminaalmenetluses tõendite kogumisel asjakohane. IKÜM artikkel 2 sätestab sõnaselgelt määruse kohaldamisala. Nimetatud määrust ei kohaldata, kui isikuandmeid töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuse täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil. Seega on süüdistatava ja kaitsja viited IKÜMile asjatundmatud ega kohaldu kriminaalmenetluses menetleja tegevusele.
Kohus, tutvudes kirjalike seisukohtadega ja kuulates nimetatud küsimuses poolte seisukohti kohtuistungil rahuldas esitatud taotluse osaliselt. Kohtu hinnangul on vaieldav, kas juba antud nõusolekust saab loobuda. Samas peab nõusolekus selgelt kajastuma, millise perioodi kohta nõusolek on võetud ning mida konkreetselt on isikule selgitatud nõusoleku tagajärgede kohta. G. Jušini antud nõusolek on koostatud menetleja poolt, see on lakooniliselt sõnastatud ning selles pole näidatud, millise perioodi kohta see nõusolek on antud. Eluliselt ei ole usutav ja seda ei nähtu ka nõusolekust, et G. Jušinile selgitati, et välja nõutakse aastatetagused terviseandmed. Praktikas on tavapärane, et terviseandmeid kogutakse konkreetse sündmuse või sellele lähedase aja kohta ja nii selgitati seda olukorda tõenäoliselt ka süüdistatavale. Kuivõrd nõusolek oli antud, siis leidis kohus, et põhjendatud on G. Jušini terviseandmete esitamine ja uurimine perioodi kohta 01.01.2021 kuni 30.08.
Samuti on kehtiv loobumine tulevikus tehtavate toimingute kohta.
Kohus on jätkuvalt seisukohal, et terviseandmete töötlemiseks antud nõusolekus peab täpselt ära näitama, millise perioodi kohta nõusolek on antud ning mida täpsemalt on isikule selgitatud terviseandmete kasutamise ja tagajärgede kohta. Nimetatud nõusolekuga ei tohi tekkida olukorda, kus isiku terviseandmeid uuritakse ja töödeldakse ebavajalikus mahus. Nõusolekut võttes tuleb kindlalt piiritleda millega seoses, millises mahus ja millise perioodi kohta terviseandmeid soovitakse. Vastasel korral kaotab selline nõusolek mõtte.
Antud juhul koguti kannatanute esindaja initsiatiivil G. Jušini terviseandmeid väga pika varasema perioodi kohta, sh aja kohta, kui ta oli veel alaealine. Kohtumenetluses ei ole prokurör ega kannatute esindaja veenvalt selgitanud, kuidas nii ammused terviseandmed on olulised süüdistuse seisukohalt. Samas leidis ja leiab kohus ka praegu, et käesolevas asja oli G. Jušini terviseandmete kogumine ja analüüsimine iseenesest asjakohane, aga seda oluliselt väiksemas mahus ja lühema perioodi kohta. Kuivõrd kohtueelses menetluses tekkis põhjendatud kahtlus, et G. Jušin võis liiklusõnnetuse hetkel olla ravimite tõttu seisundis kus sõiduki juhtimine on keelatud, siis oli põhjendatud tema terviseajaloo ja temale välja kirjutatud ravimite uurimine. Asjakohane on ka selliste tõendite vajalikus ulatuses asja juurde võtmine, et oleks jälgitav, kuidas järeldusteni on jõutud.
Seega, vaatamata kaitsja vastuväidetele, võttis kohus prokuröri tõendina vastu Tartu Ülikooli Kliinikumi väljavõtte G. Jušini pöördumistega raviasutusse (III kd, tl 1-10). Kohtu hinnangul on tegemist lubatava tõendiga ning arvestades asjas tõusetunud kahtlusi on need ka asjakohased. Nimetatud tõendikogumist nähtuvad G. Jušini pöördumised xxx tema kaebused 18 ning temale määratud ravi. Muuhulgas nähtub esitatud tõendist, et G. Jušinile on teiste ravimite hulgas välja kirjutatud xxx, mille jäägid leiti tema verest õnnetuse järgselt. Samuti on tuvastatud, et G. Jušin tegeles enda terviseprobleemidega, käies regulaarselt arsti vastuvõtul ja tarvitades temale välja kirjutatud ravimeid. Peale viimati mainitu ei nähtu kohtu hinnangul esitatud tõenditest informatsiooni, mis on oluline G. Jušini süüküsimuse otsustamisel.
Teiseks vaidlusaluseks tõendiks on Lettore OÜ poolt 24.05.2022 koostatud ekspertiisiakt nr 22001, mille esitamist kannatanud taotlesid ning mille kohus ka vastu võttis, vaatamata kaitsja ja prokuröri vastuseisule. Sarnaselt menetlusosalistele leiab kohus, et antud dokumendi näol on tegemist asjatundja arvamusega, mitte ekspertiisaktiga. 53.

§ 5

sätestab riiklikkuse põhimõtte, mille kohaselt kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel.

§ 16

kohaselt on menetlejad kohus, prokuratuur ja uurimisasutus.

§ 38lg 1 sätestab kannatanu õigused kriminaalmenetluses.

Kannatanute esindaja ei ole kohtueelse menetluse jooksul, peale kriminaalasja materjalidega tutvumist, taotlenud täiendava ekspertiisi tegemist ning on tellinud selle eraviisiliselt Janek Luppinilt. Kannatanul ei ole õigust iseseisvalt läbi viia menetlustoiminguid.

Kohtuliku uurimise käigus on leidnud tuvastamist, et Janek Luppini poolt läbiviidud toimingud enne nimetatud dokumendi koostamist polnud teostatud samuti õiguslikul alusel. Muuhulgas tunnista J. Luppin kohtus, et tundis arvamust kujundades puudust sõidukite detailsemast vaatlusest ning pidi piirduma fotodega. Kohtus selgus, et J. Luppin käis asitõendiks tunnistatud ja valvega parklas hoitava auto juures vaatamata sellele, et selleks puudus menetleja luba. Ka ei olnud menetleja luba J. Luppinile toimikumaterjalide tutvustamiseks. Seega on tegemist tõendiga, mis on saadud menetlussätteid rikkudes ning sellest tulenevalt ei ole see tõend lubatav. Nimetatud tõendi jätab kohus tõendikogumist välja.
Siinjuures peab kohus siiski vajalikuks märkida, et uurides kohtus Lettore OÜ arvamust ja liiklustehnilise ekspertiisi akti ning kuulates asjatundja J. Luppini ja ekspert L. Teesalu selgitusi, ei kujunenud kohtul arvamust, et tegemist on diametraalselt erinevate järeldustega, mis seaksid kahtluse alla G. Jušini süü temale süüdistuse järgi inkrimineeritavas kuriteos. VI Kohtu seisukoht karistuse osas
Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
KarS § 423 lg 2 näeb karistusena ette vangistuse üks kuni viis aastat. Gerda Jušini süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegemist oli algaja juhiga, kellel oli lühikese aja jooksul 19 toimunud mitu liiklusrikkumist, mis oleks pidanud juhtima süüdistatava tähelepanu sellele, et tal tuleb liikluses olla tähelepanelikum. Üldteada on asjaolu, et möödasõidu sooritamine on liikluses levinud manööver, samas on tegemist ühe ohtlikuma manöövriga, millega seotud eksimus toob üldjuhul kaasa traagilise tagajärje. G. Jušini eksimust sellise manöövri tegemisel ei saa lugeda harukordseks, küll aga teeb selle harukordseks äärmiselt traagiline tagajärg.
Erinevalt kannatanute esindajast, leiab kohus, et G. Jušin ei rikkunud paljusid liiklusnõudeid, kuid tema rikkumine oli sedavõrd saatuslik, et kellelgi liiklusõnnetuse osapooltest ei jäänud võimalust traagilisi tagajärgi ära hoida või neid leevendada. G. Jušini süü on kohtu hinnangul keskmine.
Prokurör ja kaitsja on leidnud, et G. Jušini vastutust kergendava asjaoluna tuleb lugeda puhtsüdamlikku kahetsust. Kannatanute esindaja sellega ei nõustunud.
Gerda Jušini xxx T.G. on 31.augustil 2021 pöördunud e-kirjaga koos manusega (I kd, tl 164-165) menetleja poole, paludes hukkunute lähedastele edastada manuses olev kiri. Samuti palutakse menetlejalt teavitust, kui on leitud G. Jušini telefon, mis sündmuskohalt kaduma läks. Manuses oleva kirjaga avaldas perekond Jušin hukkunute lähedastele kaastunnet ja kahetsust juhtunu osas.
8.09.2021 on sarnase e-kirja koos manusega (I kd, tl 166-167) menetlejale saatnud ka G.Jušin, paludes edastada hukkunud noorte perekondadele kaastundeavalduse. Manuses oleva kirjaga avaldas G. Jušin kaastunnet ja kahetsust juhtunu pärast. Samuti kinnitas ta, et võtab oma süü eest kogu vastutuse.
Ka kohtumenetluse jooksul on Gerda Jušin korduvalt avaldanud juhtunu pärast kahetsust ning vabandanud kannatanute ees. Kahetsust ja kaastunnet on kohtus kannatanutele avaldanud ka G. Jušini xxx T.G. ( II kd, tl 213p-214), kes oli kohtusse kutsutud tunnistajana kannatanute esindaja taotluse alusel.
Suhteliselt pika kohtumenetluse jooksul ei ole kohtul kujunenud arvamust, et G. Jušin ja tema lähedased suhtuvad juhtunusse ükskõikselt. Olukorda arvestatud on nad reageerinud adekvaatselt ning pole millegagi asunud uurimist takistama või mõjutama pigem on olnud valmis tegema koostööd. Gerda Jušin on vabatahtlikult andnud enda telefonile ligipääsu, kaitsja on edastanud esimesel võimalusel kannatanutele kahtlustatava ülekuulamise protokolli. Ka menetlusele kaasaaitamine on tõlgendatav kahetsusena.
Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kannatanute esindaja väiteid, selle kohta, et G. Jušini ja tema perekonna vabandus, kahetsus ja kaastunne ei ole siirad ning on kantud soovist tugineda kohtumenetluses nendele kui karistust kergendavatele asjaoludele. Nõustuda ei saa ka kannatanute esindaja hinnanguga selle kohta, et G. Jušini suhtumine kannatanutesse on pigem ükskõikne, kindlasti mitte siiras ja kahju tundev. Samuti ei saa nõustuda, et G. Jušinist püütakse jätta muljet kui oma tegevust kahetsevast isikust, kes kordab soovitud ja päheõpitud lauseid süü tunnistamise ja kahetsuse kohta. 20
Peale äärmiselt traagilist ja pöördumatute tagajärgedega sündmust on väga keeruline hinnata, millal ja millises vormis on kohane esitada vabandust, kahetsust ja kaastunnet. Arusaadavatel põhjustel ei saagi kannatanute seisukohast võttes olla ükski vabandus või kahetsus piisavalt õigesti esitatud ja siiras. Vabandada surma põhjustamise eest tundub juba iseenesest teatavas mõttes kohatuna. Samas on põhjendamatu kannatanute esindaja seisukoht, et peale juhtunut e-kirjaga kaastunde ja kahetsuse väljendamine on kantud üksnes soovist kergendada karistust. Selline väide on paljasõnaline ega haaku ühegi kohtus uuritud tõendiga ega süüdistatava käitumisega. Teisalt võib oletada, et kui süüdistatav ja tema pere poleks vabandanud, oleks etteheited süüdistatavale olnud vastupidised. Asjaolu, kas vabandused on esitatud kannatanutele sobival ajal ja vormis, ei saa üldjuhul olla aluseks nende siiruse hindamisel.
Siinjuures märgib kohus, et nõustuda ei saa kannatanute korduvalt väljendatud seisukohaga, mis puudutab T. G. kirjas väljendatud uhkusetunnet G. Jušini sõidustiili üle. Kohtu hinnangul on seda kohtu menetluse jooksul korduvalt kontekstist välja rebitud ning omistatud sellele tähendust, mida sellel pole.
Eelnevale tuginedes leiab kohus, et antud asjas esineb süüdistatava süüd kergendava asjaoluna KarS § § 57 lg 1 p 3 tähenduses puhtsüdamlik kahetsus.
Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus Gerda Jušini käitumises ei tuvastanud.
Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole Gerda Jušin karistusregistrisse kantud, mis tähendab seda, et isik ei ole varem kriminaal- ega ka väärteokorras karistatud.
Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamisele. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse kandmise ebaotstarbekaks (RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 8). Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse mõistmisel ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
.Eeltoodud põhimõtetest lähtuvalt on esmakordsel karistamisel võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ning Gerda Jušini suhtes on otstarbekas ja võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. Kohus ei tuvastanud Gerda Jušini isikus ja tema käitumises asjaolusid, mida oleks vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Seega peab kohus põhjendatuks vabastada Gerda Jušin KarS § 73 lg 1 alusel täielikult talle mõistetud karistusest KarS § 73 lõikes 3 ettenähtud katseajaga 3 aastat. Kohtu hinnangul on võimalik karistuse eesmärke G. Jušini osas saavutada ilma reaalset vangistust kohaldamata. 21
Arvestades G. Jušini poolt põhjustatud liiklusõnnetuse asjaolusid, lühikese aja jooksul tema süül toimunud väiksemaid liiklusõnnetusi peab kohus antud juhul põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist. G. Jušin ei suutnud teha piisavaid järeldusi 2021.aasta suvel, enne traagilist liiklusõnnetust toimunud väiksematest intsidentidest, millised olid samuti seotud tähelepanematuse ja hooletusega. Kohtu käsutuses ei ole andmeid, milline juht on G. Jušin õnnetuse järgselt, kuid olemasolevate andmete pinnalt on kohtul tekkinud kahtlus G. Jušini valmisolekus sõidukijuhina liikluses osalemiseks. VII Tsiviilhagi
Kannatanute K.I. (varem K.), M.H.i, L.N.i ja J.N.i lepinguline esindaja on kohtueelses menetluses, 22.03.2022, esitanud tsiviilhagi Gerda Jušini vastu igale kannatanule mittevaralise kahju 25000 euro väljamõistmiseks, alternatiivselt mittevaralise kahju väljamõistmiseks õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Lisaks taotlevad kannatanud varalise kahju 2897 euro väljamõistmist M.H.ile ja varalise kahju 1489 euro väljamõistmist L.N.ile.
Prokuratuuri määrusega on tsiviilkostjana kriminaalasja menetlusse kaasatud If Pja C Insurance AS- i, kelle volitatud esindajana osaleb kohtumenetluses E.X (I kd tl 64-65). Kannatanute esindaja poolt 2.03.2023 kohtule esitatud seisukohast nähtub muuhulgas, et tsiviilkostja on hüvitanud tsiviilhagis nõutud varalise kahju ja osaliselt mittevaralise kahju, tasudes igale kannatanule 3000 eurot. Seega jäävad kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude juurde osas, milles kahju on hüvitamata, so mittevaralise kahju nõue igale kannatanule summas 22000 eurot.
Vaatamata asjaolule, et prokuratuur kaasas tsiviilkostjana menetlusse If P ja C Insurance AS-i ja kannatanutele olid kõik vajalikud ja olulised asjaolud teada juba kohtueelses menetluses, ei täiendanud hagejad enda tsiviilhagi ega esitanud nõuet lisaks süüdistatavale ka kindlustusfirma vastu. Siinjuures tuleb märkida, et kohtulikus eelmenetluses on hagejad loobunud nõudest ulatuses, mille hüvitas kindlustusfirma, kuid nad ei ole taotlenud hagi täiendamist nõudega If P ja C Insurance AS-i vastu. Kuigi nii prokurör kui kaitsja on leidnud, et kahju tuleb välja mõista süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt solidaarselt, pole seda võimalik teha, sest nõue on esitatud ainult G. Jušini vastu. Pärast

§ 225

lg 1 sätestatud tähtaja möödumist ei olnud enam võimalik kostjate ringi laiendada. Alust selleks ei andnud ka

§ 39

lg 3, mille kohaselt võib tsiviilkostja kaasata menetlusse kuni kohtuliku arutamise lõpuni. Riigikohus on lahendis 1-21-8988 korranud varasemat seisukohta, et tsiviilkostjaks tunnistamine ei ole samastatav tema vastu tsiviilhagi esitamisega ja

§-st 39 ei tulene menetleja pädevust muuta tsiviilhagi, sh täiendada nende isikute ringi, kelle vastu tsiviilhagi on esitatud.

Aastaid lähtusid kohtud mittevaralise kahju väljamõistmisel põhimõttest, et lähedase surma korral saab mittevaralise kahju välja mõista vaid erandlike asjaolude esinemise korral ja erandlikuks asjaoluks, mis õigustab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist, on 22 lähedase surma pealtnägemine. Kriminaalasjas nr 1-21-3082 tehtud Riigikohtu 07.10.
a otsusega muudeti eeltoodud seisukohta ning öeldi, et erandlikud asjaolud, mis õigustavad lähedase surma korral mittevaralise kahju väljamõistmist, võivad esineda ka juhul, kui kannatanu ei näinud lähedase hukkumist pealt. Samas kohtuotsuses nimetati võimalike erandlike asjaolude hulgas ka hukkunud lähedase inimese vigastuste nägemisest saadud hilisemaid üleelamisi või kahju tekitamise asjaolusid. Kõnealuses otsuses – ega ka üheski teises Riigikohtu otsuses – ei ole toodud VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude ammendavat loetelu. Kolleegium jagab õiguskirjanduses väljendatud seisukohta, et kindlasti ei tähenda Riigikohtu osutatud seisukoht seda, et lähedase kaotanud inimene võib hüvitist saada vaid juhul, kui ta surma pealt näeb. Niisamuti ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise seisukohalt ainumäärav, kas ja kui ruttu satub või tuleb inimene sündmuskohale, kus tema lähedane hukkus. Sama lahendi punktis 30 on Riigikohus leidnud, et sellel, kas ja mil määral keegi lähedastest surnukeha pärast avariid nägi, ei ole määravat tähendust olukorras, kus elu kaotamise asjaolud on niivõrd traagilised, et nendest teadasaamine mistahes viisil on hukkunu lähedastele äärmiselt raske mõjuga. Kolleegium leiab, et see äärmiselt häiriv teadmine lisandub kannatanute leinakogemusele ja võimaldab jaatada VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude olemasolu.
Kohtuistungil ütlusi andes kirjeldasid kannatanud seda kuidas nad said teada enda lapse hukkumisest, millised olid esmased reaktsioonid ning kuidas on kulgenud elu leinaga. Kohtu hinnangul ei ole ja ei saa ka olla vaidlust selles, et niivõrd traagilisel moel lapse kaotamine on iseenesest erandlik ning muudab kõigi lähedaste elu pöördumatult. Antud juhul oli vanematele ja teistele lähedastele P.M.i ja J.-L.N.i kaotus sedavõrd ootamatu ja erandlikel asjaoludel toimunud, et sellest taastumine ei ole veel toimunud. Kõigil kannatanutel on tekkinud vaimse tervise probleemid, mis on viinud raskustesse igapäevaeluga hakkamasaamisel. Nende kannatuste ulatus on veenvalt tõendatud nende endi ja kannatanute esindaja taotlusel kohtus üle kuulatud tunnistajate omavahel haakuvate ütlustega. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kõigil kannatanutel oli oma lapsega lähedane suhe ning lähedased oldi ka perekonniti. Hukkunud noored lahkusid kodust vaid korraks, et käia poes, kuid ei naasnud. Järgnevalt refereeritud ütlustega loeb kohus tõendatuks ka asjaolu, et õnnetuse tagajärjel on kannatanute ja teiste pereliikmete elu oluliselt häiritud ning jätkuvalt on vajalik leinaga tegelemine.
Hukkunud P.M.i isa, kannatanu M.H. (II kd tl 89-95) avaldas kohtus, et õnnetuse päeval oli ta noorema poja M. kodus. Eelmisel päeval, so 29.08 käis P. koos J.L. tema juures laeva külas. P. sai juhiload 16 aastaselt ning kannatanu vormistas ennast poja sõiduõpetajaks, st vanemaks kes istub kõrval kui P. on roolis. Mootorratta ostmine ei olnud hetkeemotsioon, sest tegeles alates 7.eluaastast erinevate mootorsõidukitega, sest tal oli huvi tehnika vastu. Ta sai esimese ATV koos kogu turvavarustusega 7.aastaselt. Kehtestatud oli ka reegel, et ilma kiivrita ei sõida, muidu peab ATV seisma jätma. Mootorratta turvavarustus oli tal olemas enne mootorratta ostmist. Turvavarustuse kandmise olulist selgitasid ka J.-L. vanemad neile mõlemale. Kiiver, mis õnnetuse ajal J.-L. peas oli, oli ostetud talle tema vanemate poolt. Vahetult enne õnnetust kolisid J.-L. vanemad xxx. Lastega oli kokkulepe, et mõlemaid vanemaid teavitati kus nad parasjagu viibivad. Seda xxx teed oli P. tihti sõitnud, seda nii 23 mootorrattaga kui autoga juhul, kui vanem on kõrval. Õnnetuse kohas on tee täiesti sirge, ka ei ole seal piiratud nähtavust. Õnnetuse päeval vihma ei sadanud, oli täiesti kuiv. Õnnetuse õhtul, umbes kella 22.20 paiku helistas kannatanule tema ema, kes oli kuskilt lugenud, et xxx või xxx kandis oli mootorratta ja autoga juhtunud õnnetus. Kuna ta teadis, et selles kandis elab J.-L., siis helistas ta oma pojale. Kannatanu helistas J.-L. emale L.. Mingil hetkel L. juba teataski, et lapsi enam ei ole. P. emaga rääkis siis, kui oli juba teel sündmuspaigale. Kohale jõudes nägi kannatanu palju vilkureid. Algul politsei ei tahtnud teda lähemale lasta, lõpuks lasti läbi. Tulles xxx poolt, nägi kannatanu teel palju verd, masinate osi, laste jalanõusid ja kiivrit, samuti autot ja mootorratast. Mootorratta tundis kannatanu ära. Seejärel viidi teda politseibussi kus oli juba P. ema. J.-L. vanemaid M. M. ei näinud. Samuti ei näinud ta lapsi, sest ka nemad oli ära viidud, sündmuskoht oli alles. Ta ei saanud üldse aru, kuidas see õnnetus oli juhtunud. BMW oli vastassuunavööndis, rattad olid sõidutee peenral, mootorratas oli kägaras seal all. Peale 29.08.2021 poja nägemist nägi kannatanu P. surnukuuris, laibakotis. Kannatanu sõnul oli ta pojaga väga lähedane ning P. väga väikesest east alates tehti palju asju koos. Alates 2023.aasta veebruari lõpust on kannatanu töötu, tööleping lõpetati kokkuleppel tööandjaga, sest ei suutnud enam sajaprotsendiliselt tööle keskenduda. Peale õnnetust oli kannatanu 6 kuud tervise tõttu kodune, sest tal olid keskendumisraskused, unetud ööd, huvipuudus. Peale õnnetust kirjutati välja ka xxx. Praguseks on kannatanu ravimitest loobunud. Kannatanu on tundnud, et temalt on ära võetud elu mõte. Edasi elada annab jõudu teine poeg, M. Peale õnnetust ei suutnud kannatanu iseendagagi hakkama saada, mistõttu jäi M. toetamine tema emale. Praegu käib kannatanu sõpradel-tuttavatel abis, tegutseb maakohas ja toimetab noorema pojaga. Ta püüab endale tegevust leida, kuid ametlikult tööl ei suuda käia, sest ei ole võimeline endast 100% andma. Kannatanu on seisukohal, et süüdistatav ei saa aru, mida ta teinud on ega ole siiralt vabandanud. Kuigi õnnetusest on üle kahe aasta möödas, ei ole kannatanul hakanud kergem. Ühtegi head vahendit valu äravõtmiseks ei ole.
P.M.i ema, kannatanu K.I. (II kd, tl 95p-101) kohtus antud ütlustest selgub, et enne õnnetust suhtles nägi ta poega avariile eelnenud nädalal, kuid suhtles ka 29.08.
Pojaga olid nad väga lähedased. Kuivõrd nad elasid P. isaga lahus, elas poeg mitmes kohas. Kui isa oli Eestis, siis ta oli seal, aga viimasel suvel oli sageli ka J.-L. kodus. Oktoobris oleks saanud 2 aastat kui P. ja J.-L. suhe algas. Nad olid kogu aeg koos, neil oli väga hea suhe. Nad käisid koos xxx koolis. P. oli väikeset peale tehnikahuviline. Mootorrattaga oli ta kogenud ning võttis iseenesestmõistetavalt, et liikluses tuleb käituda hästi. Korraliku turvavarustuse ostsime enne õnnetust. Mootorratas oli suvel tema peamine liikumisvahend. 30.08.2021 oli kannatanu läinud juba voodisse, kui helistas J.-L. ema ja karjus hüsteeriliselt, et õnnetus on juhtunud. Kannatanu ei suutnud algul seda infot omaks võtta, sest arvas, et emana oleks ta seda tundnud kui midagi oleks juhtunud. Õnnetuskohale sõites helistas kannatanu ema, keda ta veel rahustas, et ei ruttaks sündmustest ette. Tee peal helistas ka P., kelle telefon ei vastanud ja politseisse kus peale küsimist pandi telefon ära. Sõit kestis umbes 7 minutit. xxx poolt tulles nägime vilkureid ja politseinikke toimetamas. Teda juhatati politseibussi. Sündmuskohalt läbi kõndides nägi ta P. jalanõusid, seejärel nägi J.-L. jalanõusid ja sinist mootorratast. Järgmiseks nägi ta J.-L. isa Ja. kes nuttis ja kallistas teda. J.-L. ema istus kiirabiautos ja nuttis hüsteeriliselt. Kannatanu istus rahulikult politseibussi kus kaplan teatas, 24 et mõlemad lapsed on surnud. Vaatamata nähtule ja kuuldule ei võtnud kannatanu aju seda infot vastu ning oli tunne, et see ei saa olla päriselt. Lapsi nad kohapeal ei näinud, sest avariist oli umbes tund aega möödas. Näha olid ainult sündmuskoha jäljed- veri, asjad, vist üks kiiver. P. nägime järgmisel hommikul Biomeedikumis, kuhu sõitsime koos P. isaga. P. oli kannatanu arvates nii enda moodi ning talle oli väga oluline, et sai enda poega katsuda. Sündmuskohal sai kannatanu aru, et lastele on nende suunavööndis otsa sõidetud. Kogu info saime õnnetuse õhtul meediast ja vanaemadelt. Nendega ise keegi ühendust ei võtnud ega teatanud õnnetusest. Sündmuspaigalt lahkudes andis üks politseiametnik T.(kannatanu praegune abikaasa) kätte ühe telefoni, eeldades, et see on P. oma. Hiljem saadi aru, et see ei ole kummagi telefon ja viidi see järgmisel päeval politseisse. Sündmuspaigal nad sõiduautojuhti ei näinud, temaga kokkupuudet ei ole ka hiljem olnud, ainult tema ema saatis neile e-maili, milles kiitis oma tütre sõiduoskusi. Hiljem tuli ka uurija kaudu lakooniline meil Gerdalt. Õnnetuse toimumise ajal töötas kannatanu tarkvaraettevõttes xxx, selleks hetkeks oli teadmine, et tööalaselt on väga hästi läinud ja ta teeb oma tööd hästi. Alates 2022.aasta jaanuarist lõppes tööleping tervislikel põhjustel. Enne seda oli kannatanu olnud ka haiguslehel, kuid kuna puudus motivatsioon ja olukord mitme kuuga ei paranenud, lõpetati tööleping ning ta võttis ennast töötuna arvele. Praegu tegeleb kannatanu natuke mingite kunstiasjadega. Oma erialast tööd ei suuda ta teha, sest ei taha inimestega suhelda ega pidada suuri koosolekuid. Peale õnnetust oli tal täielik apaatia, ainuke mida suutis teha olid need tegevused mis olid seotud noorema poja M. Psühhiaater kirjutas xxx, mida võttis umbes aasta. Kuna väga suurt muutust ei tundnud, jättis need ära. Kannatanu käis leinaterapeut Kristi Esperki juures ja M. Naatan Haameri juures. Samuti küsis ta abi psühhiaatrist sõbrannalt K.K., kellega ongi leinaprotsessist kõige rohkem rääkinud. Kannatanu väldib siiamaani seltskondades viibimist, sest ei taha vastata küsimustele mitu last sul on ja millega nad tegelevad. Raske on otsida pidepunkti, mida tegelikult enam ei ole. Kui keegi küsib, kuidas läheb, siis hindab kannatanu, et tema parem päev on sada korda halvem kui küsija halvem päev. Ta on käinud teraapias, kuulanud-lugenud raamatud, podcaste, teinud kõike, et jälle hakkama saada. Selline sündmus muudab kogu elu, iseloomu ja võimeid. Kannatanu sõnul pole ilmselt võimalik oodata, et saad hakkama asjadega millega varem hakkama said. G. Jušini osas eeldas kannatanu, et ta tuleb isiklikult vabandama. Kirja teel saadetud vabandused on formaalsed, mida ilmselt kaitsja on soovitanud teha. Kannatanu usub, et G. Jušin tunneb kahetsust selle olukorra ja iseenda pärast, kuid ei tunne empaatiat kannatanute suhtes. K. I. hinnangul ei tunne kannatanud G. Jušini kahetsust.
Kannatanu K.I. kirjeldustega haakuvaid ütlusi andis kohtus ka tema abikaasa, tunnistajana üle kuulatud T.I. (II kd, tl 207-208).Tema sõnul oli K.suhe oma poja P. väga soe ja ja toetav. Enne õnnetust tegi K. IT firmades personalitööd, peale õnnetust kõik muutus. Ta ei suutnud enam osaleda koosolekutel ega suhelda inimestega. Ta muutus kurvameelseks ja kapseldus. Peale 6 kuu möödumist õnnetusest läks olukord eriti hulluks, tekkis totaalne apaatsus. Tunnistaja sõitis ka koos K. sündmuskohta. Väljas oli pime, politsei toimetas ja kõik asjad olid laiali.
J-L.N.i ema, kannatanu L.N. (II kd, tl 101-106) kohtus antud ütlustest selgub, et ta nägi oma tütart enne hukkumist, so 30.08.2021 õhtul kui nad olid koos P. nende juures kodus. J.-L. 25 ja P. oleks saanud oktoobris 2 aastat suhet.2021.aasta suvel käisid nad kõik koos palju väljasõitudel ja siis P. sõitis mootorrattaga. Tal oli kogu aeg nõuetele vastav varustus. Ka J.-L. kasutas alati kiivrit. 30.08.2021 õhtul läksid P. ja J.-L. Ülenurme Konsumisse ja kannatanu läks kõrtega jalutama. Kui ta tagasi tuli, siis helistas J.-L., sest lapsed ei olnud tagasi tulnud. Ta helistas korduvalt, kuid telefoni vastu ei võetud. See võis olla poole kümne või kolmveerand kümne paiku. Tvaliselt pood ja tagasi kulub pool tundi. Tund aega oli möödas ja neid ei olnud veel tagasi. P. vanaema oli mingil hetkel Messengeri helistanud ja saatnud Delfi lingi. Kannatanu linki lahti ja helistas P. vanaemale, kes ütles, et xxx vallas juhtus raske liiklusõnnetus mootorratta ja auto vahel. Seejärel hakkasid nad abikaasaga xxx poole sõitma. Sündmuskohale neid ei lastud, eemalt oli näha mootorratast. Neid juhatati politseibussi kus teatati, et J.-L. on surnud. Peale seda tekkis must auk. Kannatanu kuulis hiljem, et oli metsikult röökinud. Järgmine hetk, mida kannatanu mäletab on kiirabi temaga toimetas. Sündmuskohta kannatanu ei näinud, sest teda ei lastud sinna ligi. Abikaasa käest sai ta teada, et lapsed olid teel poodi ja vastassuunas liikuv BMW sõitis neile otsa. Kodus pidi kannatanu teatama oma kaheksa aastasele pojale, et õde ei tule enam koju. J.-L. nägi kannatanu biomeedikumis. Tänase päevani on kannatanul unehäired ja söömishäired. Nad on kasutanud leinanõustaja Naatan Haameri abi. J.-L. oli neil abikaasaga väga lähedane ja usalduslik suhe. Kõike tehti perega koos. Peale J.-L. surma on ka abikaasa muutunud, ta ei suutnud ühelegi kohtuistungile tulla. Oli päevi kus ta lihtsalt istus terrassil ja nuttis. Peale sündmust oli keruline olukord ka seetõttu, et xxx sõites pidid nad nägema sprei värviga asfaltile joonistatud tütre surnukeha asukohta. Kannatanu hinnangul ei ole G. Jušini kahetsus siiras, sest ta ei ole silmast silma vabandanud. J.-L. ja P. urn on maetud kõrvuti xxx kalmistule ning nad käivad seal igal pühapäeval.
Kannatanu J.N. ei olnud võimeline oma seisundi tõttu kohtuistungil osalema. Tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustest (II kd, tl 83-84) nähtub, et kannatanul on tütre hukkumise järgselt tekkinud täielik motivatsioonipuudus ning talle on jäänud mulje, et süüdlase puhul rõhutatakse liikluseeskirjade rikkumist, mitte tagajärge.
Tunnistaja I.P. (III kd 21p-23) poolt kohtus öeldu kohaselt on M.H. ja K.I. tema ja tema abikaasa M.P. lähedased sõbrad. P. ja M. suhe oli ideaalne poja ja isa suhe. Kogu oma töövälise aja pühendas (teeb seda ka praegu) ta poegadele P. ja M.. 30.08.2021 oli M. xxx objektijuht, töötades lisaks Eestile veel Soomes ja Norras. 2022.aasta märtsist on ta töötu. Peale õnnetust oli M. mitu kuud täiesti teine inimene, kapseldus oma maailma, ei võtnud telefoni. Sageli ta öösel ei maganud, seda oli näha, kui saatis sõnumeid või vastas kirjadele. Umbes aasta aega ei läinud ta oma maakoju, sest seal oli liiga palju P. seotud asju. Praeguseks on olukord paranenud aga ta ei ole enam see inimene kes oli varem. Ta ei ole endiselt tööle läinud ega taha sellel teemal vestelda. Tunnistaja sõnul on aru saada, et M. vajaks psühholoogilist abi.
Tunnistaja M.P. (III kd, tl 23p-25) sõnul on nad M.H.iga lapsepõlvesõbrad ning suhtlevad vähemalt paar korda nädalas. M. võimaldas P. palju tegevusi, mida poeg soovis. Peale õnnetust M. suurt millegagi ei tegele, nokitseb siin-seal. Peamine muutus seisneb selles, et B.S kapseldus endasse ega soovinud suhelda. Ta on avaldanud, et tunneb tühjust, kuid otseselt 26 juhtunust rääkida ei soovi. Ka ei tegelenud ta üle aasta vanavanemate talu renoveerimisega. Tunnistaja püüdis teda innustada sellega tegelema, et mõtteid mujale viia.
Tunnistja K.O. (III kd, tl 26-29) on M.H.i elukaaslane. Kohtus antud ütluste kohaselt jäi M. peale õnnetust koju, sest ei suutnud tööle minna, Pele aastavahe tustläks komandeeringusse ja kui selt tagasi tuli, oli töösuhe lõppenud. Enne 30.08.2021 sündmust oli M. meeletult positiivne ja seltskondlik inimene, kes tahtis igale poole minna. Peale poja surma ei saanud ta hakkama ka lihtsamate asjadega. Harva magab ta rahulikult terve öö. Tal on tekkinud väga suur hirm noorima poja M. pärast. Praegu tegeleb ta M. kooli viimisega, päeval aitab sõbral mingit hoonet ehitada. Peale õnnetust ütles M., et kui M. ei oleks, siis ka teda ei oleks. M. tarvitas ka xxx mis aitasid teda hoida apaatsena. Ka kohtumenetlus on M. mõjunud kehvasti, ta ei mõista miks kõik inimesed peavad selle uuesti läbi elama.
Kohtus andis ütlusi ka tunnistaja Naatan Haamer (III kd, tl 29p-34), kes tunneb mõlema hukkunud lapse peret, rohkem on kokku puutunud perekond N.ga. Ta on olnud leinanõustaja rollis. Esimene kokkupuude kannatanutega oli järgmisel päeval peale õnnetust. Leinaprotsessi puhul ei saa rääkida alla aastasest tähtajast, traumaatilised sündmused pikendavad seda. Samuti toob õnnetusjuhtumi fookuse juurde tagasi kohtuprotsess. Käesoleval ajal on J. ja L. jätkunud vestlused nii koos kui eraldi. Viimati kohtus tunnistaja kannatanutega peale õnnetuse aastapäeva. Nende jaoks on oluline turvalisuse taastamine, millel on õiglustundega tihe seos ja sellepärast on kohtuprotsess nende jaoks vajalik. Tunnistaja sõnul on tema roll pigem kuulata ja peegeldada ning laiendada mõtet, mitte avaldada oma isiklikku arvamust.
Tunnistja M.K. (III kd, tl 34-36) avaldab kohtus, et on perekond N. naaber ega tunne teisi kannatanuid. Õnnetusest sai ta teada meediast kui nägi mootorratta, mis on olnud korduvalt vastasmaja parklas, pilti. Kui tunnistaja nägi perekond N. õnnetuse päeva õhtul, sai ta aru, et nad vajavad abi. Peale seda sündmust on tunnistaja hakanud naabritega rohkem suhtlema. J. on veel praegu endasse tõmbunud, ta ei tunne rõõmu ja on jäänud mulje, et nad ikka otsivad vastust juhtunule. Neid on painanud, et nende ees ei ole vabandatud ning on tunne, justkui keegi ei vastuta.
Kohtus ütlusi andnud tunnistaja K.K. (III kd, tl 53-55) sõnul on K.I. ja M.H. tema lähedased sõbrad üle 10 aasta. Peale lapse surma on K. muutunud apaatsemaks. Kui varem oli K. seltskonnahing, siis nüüd on seltskonnas olemine talle kurnav. Ta ei tee enam tööd, mida tegi enne õnnetust ning ei tee üldse enam palgatööd.
Aastatel 2018 – 2022 on kohus kannatanule mõistnud välja hüvitise lähedase hukkumise tõttu liiklusõnnetuses tekkinud mittevaralise kahju eest kolmel korral ja hüvitised on olnud 15 000, 4000 ja 3000 eurot. Lähedase hukkumise tõttu liiklusõnnetuses tekkinud mittevaraline kahju on aastatel 2020 – 2022 välja mõistetud vaid kolmel korral ilmselt seetõttu, et kohtud lähtusid mittevaralise kahju väljamõistmisel põhimõttest, et lähedase surma korral saab mittevaralise kahju välja mõista vaid erandlike asjaolude esinemise korral ja erandlikuks asjaoluks, mis õigustab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist, on lähedase surma pealtnägemine. Kriminaalasjas nr 1-21-3082 tehtud Riigikohtu 07.10.
a otsus oli 27 esimene kohtulahend, kus öeldi välja, et erandlikud asjaolud, mis õigustavad lähedase surma korral mittevaralise kahju väljamõistmist, võivad esineda ka juhul, kui kannatanu ei näinud lähedase hukkumist pealt.
Riigikohtu korduvate selgituste kohaselt peab mittevaralise kahju hüvitise suurus vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Arvestades asjaolu, et praeguseks on hinnad ja keskmine palk kasvanud ligi 40% võrreldes 2 – 6 aasta taguse ajaga, peaksid ka hüvitised olema selle võrra suuremad.
Arvestades varasemat kohtupraktikat lähedaste surma tõttu tekkinud mittevaralise kahju väljamõistmise osas ja varasemat kohtupraktikat tervisekahjustuse tõttu tekkinud mittevaralise kahju väljamõistmise osas ning elukalliduse ja keskmise palga tõusu viimastel aastatel, on kannatanute nõutud mittevaralise kahju hüvitis 22 000 eurot igale kannatanule põhjendatud. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kannatanute nõutud ulatuses õigustavad praeguses asjas esinevad erandlikud asjaolud ja ühiskonna üldine heaolutase.
Kuivõrd süüdistatav tekitas kannatanutele mittevaralise kahju süüliselt, mõistab kohus süüdistatavalt kannatanutele mittevaralise kahju välja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise üldsätete VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel. VIII Kohtu seisukoht menetluskulude osas
Kannatanute esindaja esitas 15.02.2024 menetluskulude nimekirja koos arvetega (III kd, tl 91-120) ning palub menetluskulud täies ulatuse jätta süüdistatava Gerda Jušini kanda. Lisaks esitas kannatanute esindaja Lettore OÜ arve nr 2022011, summas 3672.00 eurot ning mis on esitatud 16.03.2022 M.H.ile. Kannatanu ei ole eraldi välja toonud, millises osas on menetluskulu seotud tsiviilhagiga ning millises osas süüküsimusega. Kannatanu hinnangul on advokaadist esindaja tunnihind mõistliku suurusega ning kohus ei sea ka kahtluse alla loetletud toimingute tegemist ja neile kulunud aega. 94.

§ 182

lg 2 kohaselt kannab tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Sama sätte lõike 4 kohaselt võib kohus sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatust jätta süüdimõistetul, kannatanul või tsiviilkostjal seoses tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud kulud osaliselt või täielikult tema enda kanda, kui kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kuivõrd käesolevas asjas rahuldab kohus kannatanute tsiviilhagi täielikult, siis kuulub tsiviilhagiga seotud menetluskulu väljamõistmisele G. Jušinilt. Kuna kohus ei muutnud süüdistuse kvalifikatsiooni ega tuvastanud kannatanute esindaja tegevuse tulemusel süüküsimust mõjutavaid asjaolusid, ei pea kohus põhjendatuks kannatanu menetluskulude, millised on seotud süüküsimusega, väljamõistmist süüdistatavalt. Samuti jääb M. M. kanda OÜ Lettore arvega seotud kulu, sest OÜ Lettore ekspertiisiakt on lubatu tõend ning OÜ 28 Lettore ekspertiisiakt ei tooks kaasa süüdistuse ümberkvalifitseerimist kannatanute esindaja taotletud raskema kvalifikatsiooni järgi ka juhul, kui see oleks lubatav tõend.
Kohtu hinnangul on kannatanute menetluskulu jagatav võrdseteks osadeks tsiviilhagi ja süüküsimusega seotud menetluskuluks. Kannatanute esindaja 15.02.2024 menetluskulude hüvitamise taotlusest nähtub, et kuni 15.02.2024 kohtuistungini on kannatanute õigusabikulud kokku 36 109,50 eurot. Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ arvest nr 20240196 nähtub, et kannatanud M. M. ja K. I. pidid maksma lepingulisele esindajale tasu 15.02.2024 kohtuistungil osalemise eest 277,55 eurot, ning Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ arvest nr 20240197 nähtub, et kannatanud L. N. ja J. N. pidid maksma lepingulisele esindajale tasu 15.02.2024 kohtuistungil osalemise eest 277,55 eurot. Seega kokku pidid kannatanud maksma lepingulisele esindajale tasu 15.02.2024 kohtuistungil osalemise eest 555,10 (277,55 + 277,55) eurot ja kannatanute lepingulise esindaja tasu kannatanute esindamise eest praeguses kriminaalasjas on kokku 36 664,60 (36 109,50 + 555,10) eurot. Arvestades asjaolu, et kannatanute lepinguline esindaja osutas samasuguses ulatuses õigusabi kõigile kannatanutele, tuleb kannatanute lepingulise esindaja kulud jagada võrdselt kõigi kannatanute vahel. Seega on nii M. M., K. I., L. N. kui ka J. N. lepingulise esindaja kulu 9166,15 (36 664,60 : 4) eurot. Kuna kannatanute lepinguline esindaja esitas kriminaalmenetluse käigus seisukohti nii süüküsimuse kui ka tsiviilhagi suhtes, tuleb iga kannatanu lepingulise esindaja kulu jagada nii, et 50% on tsiviilhagi menetlemisega seotud kulu ja 50% on süüküsimuse menetlemisega seotud kulu. Seega on iga kannatanu tsiviilhagi menetlemisega seotud lepingulise esindaja kulu 4583,075 (9166,15 : 2) eurot, s.o ümardatuna 4583,08 eurot ja iga kannatanu süüküsimusega seotud lepingulise esindaja kulu on samuti 4583,075 (9166,15 : 2) eurot, s.o ümardatuna 4583,07 eurot.
Arvestades eelnevat, tuleb

§ 182lg 2 alusel mõista G.

Jušinilt M. M. kasuks 4583,08 eurot tsiviilhagiga seotud lepingulise esindaja tasu katteks, K. I. kasuks 4583,08 eurot tsiviilhagiga seotud lepingulise esindaja tasu katteks, L. N. kasuks 4583,08 eurot tsiviilhagiga seotud lepingulise esindaja tasu katteks ja J. N. kasuks 4583,08 eurot tsiviilhagiga seotud lepingulise esindaja tasu katteks. M. M. süüküsimusega seotud lepingulise esindaja tasu 4583,07 eurot tuleb jätta M. M. kanda, K. I. süüküsimusega seotud lepingulise esindaja tasu 4583,07 eurot tuleb jätta K. I. kanda, L. N. süüküsimusega seotud lepingulise esindaja tasu 4583,07 eurot tuleb jätta L. N. kanda ja J. N. süüküsimusega seotud lepingulise esindaja tasu 4583,07 eurot tuleb jätta J. N. kanda. 98. Kaitsja on esitanud menetluskulu nimekirja, mille kohaselt on tasumisele kuuluv summa 13 690,50 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetlustoimingute ja mõistliku kuluga. Kuivõrd tunnistab G. Jušini talle esitatud süüdistuses süüdi, siis jäävad tema lepingulise kaitsja kulud

§ 180lg 1 alusel tema enda kanda.

99. Tsiviilhagist nähtub, et iga kannatanu on tasunud riigilõivu 420 eurot. Kuna kohus rahuldab tsiviilhagi täielikult, tuleb

§ 182lg 2 alusel G.

Jušinilt välja mõista M. M. kasuks riigilõivu katteks 420 eurot, K. I. kasuks riigilõivu katteks 420 eurot, L. N. kasuks riigilõivu katteks 420 eurot ja J. N. kasuks riigilõivu katteks 420 eurot. 29 100. Kriminaalasjas on menetluskuluks ka kohtuarstliku ekspertiisi kulu 1112 (555 eurot 18.10.2021 ekspertiisi kulu + 557 eurot 20.10.2021 ekspertiisi kulu) eurot, hõõglambi ekspertiisi kulu 565 (215 eurot 06.10.2021 ekspertiisi kulu + 350 eurot 13.07.2022 ekspertiisi kulu) eurot, liiklustehnilise ekspertiisi kulu 457 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 84 (14 + 70) eurot. Kuna G. Jušin mõistetakse talle esitatud süüdistuses süüdi, tuleb

§ 175

lg 1 p 3 ja

§ 180

lg 1 alusel mõista ekspertiisidega ja joobeseisundi tuvastamise seotud kulud välja G. Jušinilt. 101. Lisaks on kriminaalasjas menetluskuluks sundraha. Kuna G. Jušin tunnistatakse süüdi teise astme kuriteos, on

§ 179lg 1 p 2 järgi sundraha 1,5 kuupalga alammäära.

Arvestades asjaolusid, et kriminaalasi saadeti kohtusse

aasta alguses ning G. Jušin pole süüdi selles, et kohtuotsus tehakse kriminaalasjas alles
aastal, tuleb sundraha G. Jušinilt välja mõista
aastal kehtinud kuupalga alammäära järgi, s.o summas 1087,50 eurot.
aasta sundraha ja
aasta sundraha vahe 142,50 eurot tuleb

§ 180lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda.

102. Seega kokku tuleb G. Jušinilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulude katteks välja mõista 3305,50 (1112 + 565 + 457 + 84 + 1087,50) eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude korraga hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu. Samas arvestades, et G. Jušin töötab, ei pea kohus põhjendatuks osa menetluskulude riigi kanda jätmist. Arvestades G. Jušini varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid ja asjaolu, et G. Jušin peab kannatanutele hüvitama mittevaralise kahju, tsiviilhagiga seotud lepingulise esindaja kulud ja riigilõivu, on põhjendatud anda

§ 180

lg 3 alusel talle võimalus tasuda riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud kogusummas 3305,50 eurot (61 + 5,76 + 1087,50) osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 aasta jooksul. Muud otsustused 103.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD-R plaat politseiniku rinnakaamera salvestisega, DVD-R plaat sündmuskoha ja sõiduki fotodega, CDR plaat Häirekeskuse kõne salvestisega ja ekspertiisi lisana olev CD-R plaat. (allkirjastatud digitaalselt) 30

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-23-52/54

KO H T U O T S US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mai 2024 Kriminaalasja number 1-23-52 Kohtukoosseis Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

§ 182lg 2 alusel mõista Gerda Jušinilt K.I.

§ 182

§ 182

§ 182

§ 180

§ 182lg 2 alusel mõista Gerda Jušinilt K.I.

§ 182lg riigilõivu katteks.

§ 182

§ 182

§ 180

§ 180lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda sundraha 142,50 euro ulatuses.

§ 180

§ 126

§ 61

§ 61

§ 5

§ 16

§ 38lg 1 sätestab kannatanu õigused kriminaalmenetluses.

§ 225

§ 39

§ 182

§ 182lg 2 alusel mõista G.

§ 180lg 1 alusel tema enda kanda.

§ 182lg 2 alusel G.

§ 175

§ 180

§ 179lg 1 p 2 järgi sundraha 1,5 kuupalga alammäära.

§ 180lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda.

§ 180

§ 126