Obsah (7)

§ 204§ 120§ 123§ 87§ 55§ 56§ 29

4-25-3919 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2025, Paide kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-3919 (2630,25,004235) Kohtunik

§ 204lg 3).

Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

1. Edastada kohtuotsus Ülar Reederile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus 1 4-25-3919 Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 16.10.2025 kiirmenetluse otsusega (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 4-6) väärteoasjas nr 2630,25,004235 karistati Ülar Reederit selle eest, et tema 16.10.2025 kella 12.43 ajal x, x, PÄRNU RAKVERE - SÕMERU, x. km juhtis mootorsõidukit x reg.nr x kiirusega 79 ± 3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon: LS § 227 lg
2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud Ü. Reederit LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 39 trahviühikut, s.o 312 eurot. Kaebus Ülar Reeder esitas 28.10.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse PPA 16.10.2025 kiirmenetluse otsusele (kohtutoimik, edaspidi KT, tl 2). Kaebuses Ü. Reeder palub anda kohtul hinnang, kas kiirmenetluse otsus on selles sisalduvate ebatäpsuste tõttu tühistamisele kuuluv. Kiirmenetluse otsuses ei ole isikukoodi esimene ja kaheksas number loetavad, eesnimi on vaatamata parandustele kirjutatud valesti. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis (KT tl 13-14), et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja nõustub kaebajaga selles, et menetleja on otsusele valesti märkinud menetlusaluse isiku eesnime. Ilmselgelt oleks kogu otsus (sh numbrid) paremini loetav, kui otsus oleks koostatud e-menetluses trükituna. Selline eksimus ei ole automaatselt väärteoasja lõpetamise aluseks. Menetlusalune isik Ü. Reeder on 16.10.2025 andnud ütlusi kiirmenetluse otsusel tema poolt 16.10.2025 toime pandud liiklusrikkumise kohta ning kinnitanud allkirjaga ka 16.10.2025 kiirmenetluse otsuse kättesaamist. Seega ei ole kahtlust, et just Ü. Reeder on isikuks, kes 16.10.2025 kell 12:43 x, x, Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee x. km-l juhtis mootorsõidukit lubatust suurema sõidukiirusega. Märkimata ei saa jätta, et kõnealuses otsuses tõendiks märgitud kiirusmõõturi kasutamise protokollil on menetlusaluse isiku nimi õige ning samuti on üheselt arusaadav (trükitult) ka isikukood. Eeltoodule tuginedes palub kohtuväline menetleja kohtul lugeda kiirmenetluse otsuses menetlusaluse isiku eesnimeks Ülar. Ülar Reederi kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus muutmata KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et kaebuse saab

§ 120

lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 13-14, 18-19).

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis väärteoprotokolli

§ 55lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus on kiirmenetluse otsuses.

2. Ü. Reeder on välja toonud, et kiirmenetluse otsuses ei ole isikukoodi esimene ja kaheksas number loetavad, eesnimi on vaatamata parandustele kirjutatud valesti.

§ 56

lg 2 p 3 kohaselt kiirmenetluse korral, kui menetlusalune isik on füüsiline isik, tema ülekuulamisel märgitakse m.h tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Need andmed on blokki „Isiku andmed“ märgitud. Ü. Reederi isikukood on otsuses (VTT tl 4-6) kirjutatud käsikirjaliselt ja tõesti isikukoodi kaheksanda numbri puhul vajab uurimist, mis number see võib olla. Samas on selles väärteoasjas koostatud Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (trükituna), kus on ka isikukood. Menetluses koostatud dokumentide põhjal on üheselt tuvastatav Ü. Reederi isikukood. Kiirmenetluse otsuses on blokis „Isiku andmed“ eesnime Ülar asemel kirjutatud Üllar. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis on nimi Ülar Reeder. Kohus märgib, et Ü. 2 4-25-3919 Reeder on kiirmenetluse otsuse allkirjastanud, on andnud allkirja ka järgmise kinnituse kohta: „kinnitan blokis „isiku andmed“ märgitud andmete õigsust“. Seega oli Ü. Reederil kohustus kiirmenetluse otsuse allkirjastamisel kontrollida, kas tema isikuandmed on otsusesse kirjutatud arusaadavalt ja õigesti. Ü. Reeder kohapeal ei ole avaldanud, et isikuandmed ei ole õiged või mitte arusaadavalt kirjutatud. Kohus märgib, et kui menetlusalune isik jätab oma kohustuse kiirmenetluse otsuse allkirjastamisel täitmata (ei kontrolli isikuandmete õigust), siis ei ole otsuses olevad ebaõiged isikuandmed tema suhtes tehtud otsuse tühistamise aluseks. Tegemist on ebatäpsusega, mis ei mõjuta teokirjelduses kajastuvaid faktilisi asjaolusid, menetlusalune isik on asja materjalide pinnalt üheselt tuvastatav.

1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Ü. Reeder on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Ü. Reeder on avaldanud (VTT tl 4), et sõitis x viiekümne alas kiirusega 76 km/h tunnis, lasi enne märgi mõjupiirkonna algust auto vabajooksule, aga koormaga auto veeres liiga kiirelt märgi mõju piirkonda, jäi pidurdamisega natuke hiljaks. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (VTT tl 1-3) kinnitab, et 16.10.2025 kell 12.43 mõõdeti Ülar Reederi (ik 36112304223) juhtud sõiduki reg.nr x kiirust Pärnu – Rakvere– Sõmeru x. km, x; sõiduk liikus üksi ja lähenes mõõtjale; kiirusmõõturi lugem oli 79, laiendmääramatus +/-3, lõplik mõõtetulemus 76 km/h, juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit; lubatud sõidukiirus 50 km/h, ületatud sõidukiirus 26 km/h; Ü. Reederil avaldused puudusid, on protokolli allkirjastanud. Kohus leiab, et need tõendid tõendavad, et Ü. Reeder juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h, kiirusega 76 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p
2. Kohus leiab, et Ü. Reederi poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud objektiivse teokoosseisu.
3. Kohus leiab, et Ü. Reeder pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. Ü. Reeder on kohapeal ütlusi andes kirjeldanud, et sõitis viiekümne alas kiirusega 76/km tunnis – lasi enne märgi mõjupiirkonna algust auto vabajooksule aga koormaga veeres auto liiga kiirelt, ta jäi pidurdamisega hiljaks. Ü. Reeder seega teadlikult ületas lubatud suurimat sõidukiirust - ei vähendanud kiirust pidurdades, ta teadis, et jõudis teelõigule, kus suurimaks lubatud kiiruseks on 50 km/h.
4. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
5. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Ü. Reeder on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.
6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Ü. Reederi poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.
7. Kohus ei ole tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

1. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
2. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on Ü. Reederit karistanud rahatrahviga 39 trahviühikut (KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suurus on 8 eurot), s.o 312 eurot. 3 4-25-3919
3. Kohus selgitab, et karistuse mõistmise ja määramise alused sätestab KarS §
4. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu 11.06.2018 otsus nr 1-17-1629, p 28). Seega karistust määrates või mõistes peab nii kohus kui kohtuväline menetleja lähtuma konkreetsest teost ja arvestama preventsioone.
5. LS § 227 lg 2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut. Ü. Reeder ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h, mis on LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo alammäära lähedases määras (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis), ta rikkus ühte liiklusseaduse normi, see näitab tema süüd väiksena. Ü. Reeder on teo toime pannud otsese tahtlusega, mis suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et Ü. Reederi süü on keskmisest väiksem. Karistuse mõistmisel peab arvestama karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Ü. Reeder on karistamata (KT tl 20), seega karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib karistuse karmistamist, sest liiklusnormid on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks.
6. Kohtuväline menetleja on Ü. Reederit karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on määranud Ü. Reederile karistuse vastavalt karistuse mõistmise alustele.
7. Lähtudes eeltoodust jätab kohus Ülar Reederi kaebuse rahuldamata ja PPA Lääne Prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 16.10.2025 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2630,25,004235 muutmata.
8. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 15 lg 1 p 2, § 227 lg 2, KarS § 56 lg 1,

§ 120lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4