Obsah (6)

§ 29§ 23§ 30§ 39§ 150§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Kaisa Margus Eva-Liis Bome 04.12.2025, Tallinn 2-25-16605 Menetlusosalised ja nende Võl

§ 29lg 6).

Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 23lg 7).

ASJAOLUD

1. Hamarellen Investments OÜ (võlgnik) esitas kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki.
2. Ajutine haldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku praegune juhatuse liige omandas võlgniku osa pärimise teel ning ta ei ole enda väite kohaselt võlgniku majandustegevuse ega raamatupidamisega tegelenud, samuti ei oma ta infot võlgniku varade kohta. Võlgniku raamatupidamist teostanud raamatupidamise büroo esitatud 31.01.2025 seisuga bilansi kohaselt on võlgnikul varasid kokku summas 64 429,58 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku põhivarade väärtus nende bilansilisest jääkväärtusest suurem, kuid ajutisele haldurile ei ole teada nende varade olemasolu ja asukoht. 31.01.2025 bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 154 560,47 eurot. Ajutine haldur märkis, et välistada ei saa vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Ajutine haldur oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti.
3. Kohus määras 10.11.2025 raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 4000 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 17.11.
4. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.
5. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu 5.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 2 6. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 154 560,47 eurot, kuid puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuigi raamatupidamise andmed viitavad sellele, et võlgnikule võib mingit vara kuuluda, siis selle vara olemasolu ja asukoht on teadmata. Võlgnikul puuduvad ka piisavad rahalised vahendid nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud vara olemasolu ja asukoha tuvastamiseks; samuti võimalike tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Võlgnik on seega püsivalt maksejõuetu ning võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks määras kohus

§ 30

alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 7. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada

§ 29

lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (

§ 29

lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

8. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8).

9. ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses ettenähtud. Menetluskulud 10.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 150

lg 1 punkti 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu. Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda. 11. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (

§ 23lg 3).

3 12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2040 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 120 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2040 eurot, koos käibemaksuga 2529,60 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 1 1).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

13.

§ 23

lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest. 14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (

§ 23lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 23lg 51).

Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

1. Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tasu 17 tunni (alustatud pooltunde 34) eest summas 1122 eurot, kuid seadusest tuleneva piirmäära tõttu tuleb tasu hüvitada maksimaalses lubatud summas 886 eurot, s.o koos käibemaksuga 1098,64 eurot.
2. Vastavalt

§ 23

lõikele 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et osa sellest (summas 1098,64 eurot) hüvitatakse ajutisele haldurile riigi vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik 4